See suvi on kõike muud kui.. mõnus. Või noh, meile on mõnus, sest me oleme Meelisega totaalselt juhtme seinast välja tõmmanud ja lihtsalt vegeme (naudime suve nagu lapsed!) – teeme täpselt nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik, et elus püsida ja edasi elada. Seda just tööalaselt. Peaasi, et lapsed õnnelikud oleksid. Õnneks on meil see võimalus.

Hedon on hetkel juba kolmandas laagris sel suvel ja õuest tuppa saab teda väevõimuga südaöö paiku. Ega Hedelin parem pole, tahab tema ka õues olla kui teised on. Selles suhtes, et see (laste) suvi on nagu reede – homme ei pea vara ärkama ja lustige kaua lustite, kedagi kella kukkudes sööma/magama ei sunnita.