Ma olen peast rase ja igalt poolt mujalt.

Mul pole hommikusi (lõunasi või õhtusi) iiveldushoogusid! Ptühptühptüh! Mul pole ka erilist voolust või emaka krampe (natuke, aga mitte ülemäära), mul pole imelikke isusid – noh, et tahaks kriiti närida või viinereid likööri sisse kasta…

Aga samas tundun ma eriti rase, sest ma näiteks ei jõua käia, eriti kui ma mingit kotti (olgu selleks või 200grammine rahakott) vedama pean. Ma ausalt hakkan sellest imepisikesest pingutusest lõõtsutama.

Veel mõni aeg tagasi polnud probleem linnast toidukotiga koju jalutada. Täna võtsin trolli!

Mul on uni – aga see on mul vist kogu aeg olnud, aga sellist asja, et ma seltskonnas lihtsalt magama jään, sellist asja pole enne olnud.

Merli käis Eurovisiooni ajal siin ja ma lihtsalt magasin kogu pasa maha! Merli oli veel Meelisele öelnud, “Rase on?!” Siis me veel ei teadnud, järgmisel hommikul tegin testi.

Ja rasedusetunnusmärgiks pean ma seda, et mulle ei meeldi maitseveed ja kanast on räme kopp ees. Eks me oleme sel grillhooajal (mis meil juba märtsis või veel varem hakkas) kana palju söönud ka, aga hetkel kana peale mõeldes ajab iiveldama. Näe-näe, ikkagi iiveldab!

Ja ma ei viitsi midagi teha! Täna veel eriti! Õues on +100 ja pea valutab (valuvaigisteid on parem mitte võtta, ma siis proovin üle elada).

A, ja tissid – no need on tõesti hellad!

Ja isaduse poole pealt – mulle on ammu kohale jõudnud, et mu sees on väike seemneke (kes äpi järgi juba herne suurune), siis Meelis ei hooma ikka veel nagu biiti! Tal on nagu jaja, oled, oled. Nagu hallooo, ma olen juba 1,5 kuud rase – see, et see välja ei paista veel (et ma oma kõhu otsa ei koperda) ei tähenda, et ma seda pole!

Huvitav, millal meesteni jõuab, et naise sees elab keegi!?!?

Kas mees võetakse vaginaalsesse ultrahelisse ka kaasa? Süda juba lööb ju!

Aitab sest titejutust nüüd!

Aga terve suvi on veel ees ja kui mul esimeste kuumade ilmadega kopp ees on, siis mis mul paari kuu pärast on?