Täna käisin siis teist korda arsti juures. Ma ei saa üldse veel sotti, kelle juures ma käin ja mis asju ma ajan.

Esimest korda oli naistearst, täna siis vist ämmaemand? Tegelt jäi mulje, et tegemist oli mingi suvalise õega, kes mulle selle peenikese otsa sisse pistis ja asja uurima asus.

Ütlesin kohe ära, et ma ei tea midagi ja palun rääkigu kõigest mida näeb ja mis värk on. Eino loomulikult, miks rääkida minuga, kui samas ruumis istus mingi teine tädi, kellele ta mingeid numbreid ütles. Aru sain ma ainult kahest asjast/sõnast. Tsüst. Ja tähtaeg 16.01.2015.

Küsisin hiljem, et mis tsüst, ta ei vastanud. Küsisin, kas kõik on okei? „Nojah, kasvab kenasti!“

Nojah siis. Kodune guugeldamine andis teada, et need tsüstid tulevad ja lähevad ise ja seni kuni loodet segama ei hakka ei sekku keegi.

Uus arstiaeg on mul 6.06 – siis jälle naistearst. Ju ma siis kuulen sellest tsüstist ka. Mulle üldse ei meeldi sellised arstid, kes midagi ei räägi. Eri raske eksole.

No igatahes, tänase seisuga on 7+0 (kuigi äpi järgi 7+2, aga usaldan siis arste) ja krevetike on 0,961 cm pikk. Ja teda on üks, seega ei mingeid kaksikuid ega kolmikuid. Kõik netist leitud kalkulaatorid või hiinaimed ütlevad, et sündima peaks tüdruk.

Käisin täna Malluka juures ka, kes on mu maapealne rasedusemand, kes kõigile küsimustele vastab ja ta leidis just kolimise käigus Marist sama pildi ja andmed olid suht samad. Mari oli 0,94 cm pikk. Ja mõelda vaid, sündides oli ta 50 cm. Ja Mallukas on nii kõhna ja pisike. Ulme. Ma loodan, et saan miniatuurse lapse nagu ma ise olin (44 cm) või mu õelaps (46cm), kuigi jah, õe teine poeg oli juba 51cm.

Pean poodi minema, ostan selle „Minu esimesed viis aastat“ vms raamatu, kuhu ma saan juba beebsi kohta märkmeid teha ja pilte kleepida. Muidu lähevad veel kaduma :)