Anna abi: enne lapse saamist osta auto endale!

Eile õhtul ilmus Postimehes lugejakiri (link!), mis siunab titemammasid, kes Elroni rongis kärudega kohti hõivavad ja teistele ruumi ei jäta.

„Kaks värsket ema olid siiski otsustanud oma Emmaljungaga just seal sõita ja nii nad vaguni uks kinni parkisidki. Saledamad pääsesid kõhtu sisse tõmmates peale, vähe kopsakamatel sõita soovijatel tuli aga joosta järgmise vaguni juurde, et rongiga sõita.“

Esiteks ma ei saanud aru, miks see kärufirma nii oluline on, aga mul on hea meel, et titemammad ikka kvaliteetse käru kasuks on otsustanud :) Aga see selleks.

Kuna Postimehes enam lahmivaid kommentaare jätta ei saa, siis saab seda teha Facebookis, kus see teema on mõnusalt kihama löönud (link!). Eriti meeldis mulle ühe naise kommentaar, kes arvas, et kui juba lapsi teha, siis võiks auto ka olla…

Kõik rahvas muidugi tembeldab ta idioodiks, aga ma hakkasin mõtlema, et meil on auto, aga mis kasu sellest on, minul lube pole ja käin oma käigud ikka käruga ja jala.

Tuleb tunnistada, et ma teadlikult väldin ühistransporti. Esiteks jääks minu trajektoorile tramm, mida ma peaksin netist vaatama, kas tuleb madalapõhjaline või ei. Nendesse vanematesse ei mahugi käruga sisse – kui uks avaneb, siis trepi keskel on käsipuu. Ma ei saagi lapsega ajastada üldse nii, et lähen konkreetselt selle trammi peale – ta võib end kaks sekundit enne uksest välja astumist täis oksendada, saapad jalast kiskuda vms ja minutid kaovad ja tramm ongi läinud.

Ükskord hakkasin varem sättima, et trammile jõuda, jõudsin peatusesse kümme minutit enne trammi minekut ja ma mõtlesin, et kärutan selle ajaga suvalt need kolm peatusevahet ära. Mõeldud-tehtud.

Rongiga olen sõitnud täpselt kaks korda kaks ehk üks kord Laagrisse sõbranna juurde, oli keset päeva mingi aeg ja rahvast vähe ja ükskord käisin Ülemistes – jõhkralt ebamugav oli (kirjutasin tookord ka – siin!). Rohkem sinna ei kipu. Elroni rongides on see rataste/kärude koht mu meelest üsna kitsas, et kui seal juba kolm ratturit ja kolm kärulist on, siis on suht ebamugav.

Bussi pole veel käruga kordagi sattunud.

Ja siis tuli seal muidugi teemaks lennuk – emad ei tee mitte midagi, lapsed lihtsalt karjuvad. Aga mida ma teha saan? Kui lapsel tuleb näiteks hammas ja tuju on paha, siis ma võin kasvõi kolm tundi talle laulda, ega see tema tuju paremaks ei tee ja kaasreisijad saavad mu lauluoskusest suurema trauma kui tite kisast.

Tegelikult olen üsna mures ka selle Bulgaaria lennu pärast, sest kui me aasta tagasi Budapestis käisime, siis ta oli veel väike ja magas suurema osa ajast, või uudistas niisama. Praegu on ta suurem ja väga süles passida ei taha. Eks ikka viskab end banaaniks ja teeb kisa. Sorry, kaasreisijad :)

Aga üleüldiselt mind ühistransport käruga ei tõmba, sest eriti inimesed ei aita, seisavadki seal ukse augus tuima näoga ees, ma ei tea kunagi kas tuleb madalapõhjaline sõiduk või mitte… Lihtsam on jalgsi oma otsad maha vantsida, oodata õhtul Meelist ja autoga käia või sõita taksoga.

Kuidas teile tundub? Kas bussis aidatakse käru tõsta? Kas kärukohad on nutitelefonis noori täis? Kas ühistransportides on piisavalt ruumi või on nendega liiklemine ebamugav? Kas autota inimesed ei peaks lapsi saama?