Appi, mida teha? Tahan kuuske!

Väga paljud blogijad on juba sel aastal sõna võtnud, et kas päris kuusk või võltskuusk. Mul on olnud mõlemad. Aga ma kardan just lapse pärast, et ta kisub kõik munad maha ja siis aja neid taga ja lõpuks tõmbab selle kuuse endale kaela. Aga ma nii räigelt tahan kuuske, sure või maha!

Ma olen ausalt räme kuusepede. Ma mäletan oma “lapsepõlvest”, okei, tegelikult mingi kui ma olin 15 ja sain oma isikliku kunstkuuse, siis ma panin selle alati 1. advendil üles ja reaalselt korjasin maha enne enda sünnipäeva (23.02). Mulle lihtsalt niiii meeldis see, et kuusk oli toas, küünlad põlesid ja… Ehtimine võttis ikka mitu tundi aega, täielik teraapia ja sobitamine.

Meil oli jõulude ajal kolm kuuske, räige hunnik ehteid ja siis me alati emaga jagasime neid, et ala kööki tuleb sinise-hõbedaga, suurde tuppa punase-kuldsega, mulle ma ei tea, roosa-mustaga. Ehteid oli ikka maa ja ilm ja alati jäi neid veel kastidesse seisma, sest kõiki polnud lihtsalt võimalik ära kasutada.

Ma ei tea isegi miks, aga ma viisin pärast ema surma suurema osa jõuluehteid taaskasutusse ja ei jätnud neid endale. Don’t ask! Praegu ma muidugi tahaks neid ema retroehteid täiega!

Ma olen viimased seitse aastat käinud ehteid soetamas ShiShi laos, kus on siis nö eelmise hooaja kraam ikka väga soodne. Kui muidu maksab üks ShiShi kulin 5-15€, siis sealt on võimalik saada sama hinnaga neid terve karbi täis. Nii on mul kogunenud päris suur hulk erinevaid ehteid. Nüüd kui ma stuudio kuuse jaoks enda ehetes jälle väikse puhastuse tegin ja “rändom” ehteid stuudiosse viisin, siis sortisin ka enda omad värvide järgi ära – punased-kuldsed, mustad-valged-hõbedased ja lastemeelsed.

Paar aastat tagasi oli ShiShil laste kollektsioon – kitsed, sarvekesed, jäätised, rongid, elevandid, kommid… Need vist ongi mu lemmikud. Kahjuks pole mul neid aga nii palju, et terve kuuse selliseks saaks teha.

Aga teada on, et ka sel korral võtan ma suuna ShiShi lattu, et natukene oma kollektsioone täiendada. Arvan, et sel aastal tuleb mul must-valge-hõbedane kuuseke. Paar näidet eelmise aasta kuuse pealt:

Kuigi jah, ma ei tea ikka, lapsega kuusk. Tavaliselt on meil nulg, ja ikka juba esimesest-teisest advendist.

Ma tõin Hedoni stuudiosse, kus see kuusk oli, ta ei näppinud seda ülearu palju. Esimesel korral. Teisel korral tahtis ta ikka neid mune sealt alla sikutada. Mida teha, tahaks ikka hullupööra kuuske, kui reaalne see on, et ma teen talle selgeks, et ei tohi ja äkki ta on siis kodus ka mõistlik ja ei hakka seda sikutama. Ja kunagi peab ta ju ikka õppima, et ei näpi. Äkki ma jätan siis alla ehted panemata? Oh, ma ei tea, aga nulgu ma tahan. Jõulud ilma puuta pole ikka päris see :)

Kuidas teil on olnud, kui väikse lapsega olete kuuse tuppa toonud? Kas see on mul ikka hea mõte?