Ma olen siiani kirjutanud mitmeid kordi teemadel, et turundajad ja ettevõtjad võiksid blogijat väärtustada ja talle tehtud töö eest väärilist palka maksta. Paljudel blogijatel tekkis aga küsimus, kuidas reklaampostituse eest raha küsida. Kas kinkekaart on altkäemaks ja kui mul pole firmat, siis kas ma ei tohigi raha küsida.

Aega läks, aga asja sai. Pöördusin esmalt otsejoones Maksu- ja Tolliameti poole oma küsimustega, kust ma sain täpselt sellised vastused nagu ma eeldasin – mitte midagi ei saanud aru – kuiv kanseliittekst, millest saavad aru vaid need, kes seda igapäevaselt kasutavad, mitte 13aastane alustav, või isegi minusugune pikastaažiga, blogija. Seejärel leidsin inimese, kes suutis mulle need asjad kirja panna “inimesekeeles”.

Kui mul pole firmat, ma pole FIE, olen lihtsalt alustanud blogimisega ja firma pakub mulle reklaampostituse eest raha, siis kuidas ma saan selle vastu võtta? Ametlikku arvetegemise võimalust mul ei ole.

Selleks, et tulu saada, kui sa pole töötaja, ei pea olema ei FIE ega äriühing. See oleks siis antud juhul kui eraisiku tulu. Ja kuna sa ei saa teha arvet kui ettevõtja, saad sa reklaamipakkujaga teha näiteks töövõtulepingu.

Töövõtulepingu puhul makstakse tasu välja siis kui töö on tehtud ehk soovitud tulemus saavutanud (ala klikkide arv reklaamil, postitus üleval, arvustus tehtud, video valmis vms, mis te kokku leppisite). Reklaami pakkuja arvestab tulu summa ning deklareerib selle oma deklaratsioonil. Ning siis kui on FIDEK-i (füüsilise isiku tuludeklaratsiooni) esitamise aeg, peaks see saadud tulu kajastuma ka sinu kui blogija deklaratsioonil ning seal kajastub ka saadud tulult kinnipeetud tulumaks.

Mis on töövõtuleping?

See on selline ühe projekti leping kui täpsem olla. Sellega saab fikseerida ühe või mitu tööd, mis on vaja teha ja leppida kokku tasu. Sellega ei kaasne puhkust ja ravikindlustust, nagu töölepinguga. Mõnel juhul siiski kaasneb ravikindlustus, aga blogija jaoks ilmselt mitte, kui koostöö on ühekordne.

Töövõtulepinguga kohustub töövõtja tegema kokkulepitud töö, tellija aga maksma selle eest tasu. Töövõtulepingus kirjeldatakse tehtav töö, määratakse tasu ja töö tähtaeg. Töövõtja saab tööd teha vabalt valitud ajal, kuid tähtajaks.

Kuidas mina, kui blogija, sellist sissetulekut deklareerima pean ja kas üldse pean?

Kui maksja on Eestis registreeritud äriühing, arvestab, deklareerib ja peab tulumaksu kinni ta ise. Ehk siis blogijal pole muud teha kui kontrollida kas FIDEK-is summad on õiged.

Kui aga reklaami pakkuja pole Eestis registreeritud äriühing, tuleb temalt saadud tulu ise deklaratsiooni lisada välismaalt saadud tulu lahtritesse. Saadud summadelt tuleb siis arvestada ka tulumaks, mis kuulub deklaratsiooni esitamisel juurdemaksmisele.

Kas mul oleks õigus küsida firmalt honorari/autoritasu, et nende kanda jääksid kõik maksud?

Autoritasu kuulub pigem maksmisele siis kui keegi sooviks kasutada sinu teose/postituse sisu. Kui tegemist on lihtsalt reklaamiga näiteks külgedel, ei kasuta reklaamipakkuja sinu postituse sisu ja selle arvelt autoritasu küsida ei saa. Kui aga on eraldi postitus reklaami pakkuja toote/teenuse jms kohta, oleks autoritasu küsimine lubatud.

See kuidas toimub maksude maksmine ja mille arvelt, lepitakse reklaami pakkujaga eelnevalt kokku (näiteks lepite kokku summa, mis blogija kätte saab ja reklaami pakkuja ise peab siis sinna juurde arvestama tulumaksusumma). Üsna oluline oleks need asjad enne võimalikult hästi läbi rääkida, et hiljem poleks üllatusi (näiteks, et kokkulepitud summast läheb alles maha tulumaks, millega blogija polnud eelnevalt arvestanud).

Kui firma annab mulle reklaampostituse eest kinkekaardi või teenuse, kas see on tegelikult tulu või kingitus? Avalikus sektoris oleks see altkäemaks.

See on ikkagi tulu aga lihtsalt muu tulu (kui tasuks postituse eest ongi see nö kingitus). Kingituse puhul tuleb siis arvestada selle maksumust või kui seda pole võimalik teha, tuleb võtta kingituse turuväärtus. See kuulub siis samuti deklareerimisele ja maksustamisele. Kui aga kingituse väärtus on alla 10€ (ilma käibemaksuta), siis seda ei maksustata. Kui aga üle, siis kuulub see täpselt sama moodi maksustamisele nagu rahas saadav tulu.

Kingituse deklareerib kingituse tegija (siis kui toode/teenus on enam väärt kui 10€ käibemaksu arvestamata). Tema näitab seda oma deklaratsioonil summana (selgitus on raamatupidamises), mis siis peaks automaatselt kajastuma ka blogija tuludeklaratsioonil. Ehk siis töö pakkuja deklareerib ise ja tasub sellelt nõutud maksud .

Välisriigi juriidiliselt isikult saadud kingituse puhul peab olema tõendatud, et kingitus on välisriigi juriidilise isiku tasandil maksustatud. Kui ei ole, siis isik deklareerib saadud kingituse FIDEKis tabelis 8 muu tuluna.

Kas ma saan teha OÜ või end FIEks registreerida kui ma olen alaealine?

FIE võib olla iga füüsiline isik, sh ka alaealine vähemalt 15aastane isik, kellele vanem on andnud nõusoleku või kohus on laiendanud teovõimet tegeleda majandustegevusega (tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-d 9–11).

Kuidas ma saan FIEks registreerida või kas ja kuidas teha OÜ? Mis sellega minu jaoks kaasneb?

FIE-ks end nüüd küll registreerida ei soovitaks. See tähendaks seda, et blogija vastutaks FIE-na oma tegevuse eest kogu oma varaga. Ning veel enam, FIE-l kuulub tasumisele nii sotsiaalmaks kui ka tulumaks. Kui see blogija on noor ja muud tööd ehk sissetulekut tal pole, siis tal lihtsalt puuduksid vahendid nende maksude tasumiseks.

OÜ loomise kohta on enamasti kõik olemas ja ega seal midagi rasket nüüd pole.

Ainus nö miinus selle puhul oleks siis see aruandmise kohustus ehk siis ettevõtte aastaaruanne, mis tuleb igal aastal esitada. Lisaks võib tulla ka siis muid kohustusi: kui käive on piisavalt suur või kui ettevõttel on veel töötajaid/makstakse endale palka. Need oleks siis deklaratsioonid, mida tuleb esitada iga kuu (käibemaksu ja töötajate kohta).

Samas annab ettevõtte loomine ja end käibemaksukohustuslaseks registreerimine (kohustus on registreerida kui käive on aastas 16 000€ aga keegi ei keela registreerida ka kohe) ka eeliseid, milleks on siis sisendkäibemaksu tagasi küsimise võimalus. Ehk kõik kaubad/teenused, mida soetatakse ettevõtluse tarbeks tulevad lõppkokkuvõttes ettevõtja jaoks odavamad (muidugi juhul kui nendele teenustele/kaupadele on lisatud käibemaks; algul tasutakse see käibemaks ära, kuid kuu lõpul deklaratsiooni esitades on see summa võimalik tagasi saada).

Mida tähendab käibemaksukohuslaseks registreerimine?

Kui teie ettevõtte planeeritav aastakäive ületab 16 000 eurot, tuleb end registreerida Maksu- ja Tolliametis käibemaksukohustuslaseks.

Kui palkate töötajad või olete ise töötaja või juhatuse liige, kellele makstakse tasu, tuleb töötajad registreerida töötamise registris tööleasumise päeval.

Käibemaksukohustuslane esitab maksustamisperioodile järgneva kuu 20-ks kuupäevaks käibedeklaratsiooni. Vorm TSD lisas 1 deklareeritakse residendist füüsilisele isikule maksustamisperioodil tehtud tulu- ja sotsiaalmaksuga, kohustusliku kogumispensioni maksega ja töötuskindlustusmaksega maksustatavad väljamaksed ning nimetatud isikute eest tasutud III samba sissemaksed.

Kui ma saan YouTube’is videote eest raha. Kas ma pean seda deklareerima?

See oleks üsna sama mis reklaamitasu saamise puhul.

Kuna ma nüüd ise sellega kursis pole, kes seal see maksja on siis ei oska ma täpselt vastata. Aga kehtib siis sama, et kui maksja on Eestis registreeritud, kajastab tema selle tulu maksmise ise ning peab kinni maksud. Kui aga maksja pole registreeritud Eestis, tuleb summad ise lisada välismaalt saadud tulu lahtritesse ning sellelt arvestada maksud, mis tuleb hiljem juurde maksta.

Kas on olemas mingi summa, mille ulatuses ma võin saada tulu, aga ma ei pea makse maksma?

2016. aasta tulumaksuvaba summa on 170€ kuus ehk aastas 2040€.

Ehk et kui firma X maksab mulle iga kuu näiteks mingi toote promomise eest 150€, siis ma ei pea seda kuskile kirja panema? Näiteks kui firma annab mulle selle sulas või selle summa ulatuses tooteid?

Deklareerima ikka peaks aga makse sellelt ei lisandu (kui see on ainus sissetulekuallikas; kui saad kuskilt nt palka siis on seal see tulumaksuvaba summa juba kasutatud ja topelt seda kasutada ei saa. Kui juhtub, et kogemata kasutatakse seda soodustust kaks korda, tehakse hiljem arvestused ümber ja see summa tuleb tagantjärgi ära maksta. On olnud juhuseid, kus seda on mitmeid kuid valest arvestatud ja vea välja tulles võib see hiljem juurdemakstav summa olla ikka väga suur).

Kas maksuameti jaoks võrdub blogimine töö tegemisega, kui selle eest ei saa tasu? Aga kui saab?

Eks ta olene eesmärgist. Kui tehakse tulu saamiseks, siis on jah töö. Samas kui tegeled hobi korras aga saad ikka tulu siis vast tööks ei loeks, aga tulu saamine tuleks siiski deklareerida ja maksustada. Siin on siis mõtestamise koht ja tõesti ühest vastust on raske anda.

PLUSSID JA MIINUSED (materjal pärit Pilvebüroost)

Füüsilisest isikust ettevõtja ehk FIE

+ Puudub omakapitali sissemaksu nõue.

+ Kassapõhine arvestus – raha laekumine on tulu ja väljaminek kulu. Kassapõhine arvestus on väga mugav näiteks väikesemahulise käsitööäri juures, kus materjali soetamine on kulu ja müüdud töö on tulu.

+ Vähem bürokraatiat – raamatupidamine on lihtne, aastaaruannet ei pea tegema, ainult tuludeklaratsiooni.

+ Privaatsem – kuna FIE aastaaruannet ei esita, siis tema varadest kellelgi ülevaadet ei ole. OÜ aastaaruanded on avalikud.

+ Asutamine on lihtne ja odav, põhikirja pole vaja.

+ Spetsiaalsed FIE maksusoodustused põllumeestele ja metsaomanikele (2877 eurot aastas ilma kuludokumentideta).

+ Maksustamist saab edasi lükata erikontot kasutades.

+ Tegevuse saab maksuvabalt ümber vormistada osaühinguks. Tegutsed 5a FIE-na, kogud raha erikontole ja siis vormistad oma tegevuse OÜ-ks ümber.

+ FIE võib täiesti legaalselt igapäevaselt ettevõtlusest teenitud raha kasutada, OÜ raha tuleb oma rahakotist rangelt eraldi hoida. Vähedistsiplineeritud inimese korral võib see muidugi hoopis miinus olla.

– Raamatupidamise kohustus.

– Täielik isiklik vastutus. Kui OÜ vastutus on piiratud osakapitaliga ja juhatuse liikme vastutus antud käendustega ja otseselt pahatahtliku käitumisega, siis FIE vastutab oma tegevuse eest kogu täiega. Eriti võib osutuda oluliseks igasugu garantiide ja kahjutasunõuete osas. Seega kui äri läheb kergelt öeldes metsa, tuleb kõik võlad ja kohustused katta kogu olemas oleva varaga (näiteks enda kinnisvara maha müüa).

– FIE`l on suurem MAKSUKOOREM (teenitud tulult pärast mahaarvamisi tuleb maksta 33% sotsiaalmaksu ja 20% tulumaksu).

– Dividende maksta ei saa, oluline miinus OÜ-ga võrreldes. Kogu eratarbeks võetav raha on maksustatud täies ulatuses, peaaegu nagu palgatulu.

– Avansilised sotsiaalmaksu ja tulumaksu maksed (kui tulu on väike või esialgu puudub siis on seda summat väga raske leida). Alles oli telekas ka mingi teema kus alaealine poiss tegi end FIEks, et oma vanemate talu ülal pidada ja ta polnud nende maksetega kursis. Hiljem tuli siis välja, et ta on maksuvõlglane ja nüüd vist ähvardatakse talu käest võtta.

– Kodukulude jaotamine on keeruline, maksuamet pidada rangem olema siinkohal kui OÜ-dega. Ehk kodu on ka töökohaks ja teatud osas on lubatud kulud kirjutada ka ettevõtluse kuludeks, kuid seal tuleb leida see õige protsent mis määral kasutatakse neid ettevõtluseks ja eratarbeks (näiteks vee kulu, internet, elekter jne). See protsendi määramine on keerukas, sest sa pead suutma ka tõestada kas tegelikult jaotuvad need nii.

– Suurema käibe korral on FIE käibemaksuarvestus päris keeruline.

– Ei saa endaga lepingut sõlmida, nt kodukontori rentimiseks või asjade müümiseks.
– FIE ei saa olla omaenda tööandja ega maksta endale palka.

Osaühing ehk OÜ

+ Varade lahusolek. Ettevõtte osanik ei vastuta ettevõtte kohustuste eest oma isikliku varaga.

+ Loomisel on vaja osakapitali olemasolu (2500 eurot või puudub, kui kavandatud osakapital ei ole suurem kui 25 000 eurot). Osapital võib sisaldada rahalisi kui ka mitterahalisi sissemakseid (nt saab oma isikliku sülearvuti ettevõttele müüa ja määrata ise sellele hind vastavalt turuhinnale). Seega kui raha puudub, et teha sissemakse osakapitaliks võib selle asendada näiteks mõne muu tulevikus ettevõtluses kasutatava vahendiga (põllumeestel näiteks traktor). Aga on vaid selles, et selle hind määratakse turuväärtuse järgi, seega ei tohi asju ülehinnata.

+ Teenitud tulult ei pea maksma tulu- ega sotsiaalmaksu nagu FIE.

+ Ettevõtja võib töötasu välja võtta dividendidena, mille maksukoorem on vaid 21% (tulumaks). Kuid see saab võimalikuks vaid siis kui ettevõttel on olemas osakapitali sissemakse.

+ Käibemaksukohustuslaseks registreerides on õigus sisendkäibemaksu tagastusele. Ehk siis kogu ettevõtte ostetud vara, mis on käibemaksuga maksustatud tuleb lõppkokkuvõtteks selle võrra ettevõtte jaoks sootsam. Algselt tuleb käibemaks tasuda ning kuu lõpul (20.ndaks kuupäevaks) esitatavale deklaratsioonile tuleb märkida tasutud käibemaksu summa, mis kuulub tagastamisele (või siis vähendab see tasumisele kuuluvat summat).

– Raamatupidamise kohustus.

– Osakapitali sissemaksu nõue (2500 eurot või puudub, kui kavandatud osakapital ei ole suurem kui 25 000 eurot). Kui puudub raha ja ka vara sissemakse tegemiseks võib see osutuda probleemiks. Küll aga on võimalus see sissemakse sinna tega aasta jooksul. Kuid jällegi on asjal üks aga. Kuna sissemakse peab olema tehtud eraisiku poolt, ei sobi ega saa teha sissemakset selle aasta jooksul ettevõttesse teenitud tulu osas. Selleks, et tulu eraisikule välja viia, tuleb maksta see välja dividendina, kuid dividende ei saa ennem maksta kui ettevõttel on olemas osakapitali sissemakse. Seega nii või naa peab osanik selle raha nö leidma kuidagi omadest vahenditest.

– Tekkepõhine raamatupidamine. Varad ja ka kohustused märgitakse ära nõude tekkimise ajal, reaalsed laekumised võivad toimuda hiljem. Seal võivad tekkida probleemid näiteks siis kui ettevõte on mingi kauba/teenuse eest arve esitanud ja selle summa juba tulu hulka arvestanud. Probleem tekib just siis kui ettevõtel oleks vaja soetada midagi, kuid reaalselt puuduvad kassas selleks vahendid (siis kui esitatud arve eest on alles tulu laekumata).

– Majandusaastaaruande esitamise kohustus. Need on avalikud ja kättesaadavad kõigile väikse tasu eest.

– Kui ettevõttel on töötajad ja ettevõte on käibemaksukohustuslane (kas või üks neist), esineb igakuine deklaratsiooni esitamise kohustus.

Aktsiaselts ehk AS

Üsna sama mis OÜ, kuid minimaalseks aktsiakapitali suuruseks on 25 000 eurot, mida on asutamiseks vaja.

Mittetulundusühing ehk MTÜ

MTÜ on isikute vabatahtlik ja kasumit mitte taotlev ühendus, mille võib luua avalikes huvides ehk kogu ühiskonna heaks tegutsemiseks või ka väiksema seltskonna huvide eest seismiseks.

MTÜ eesmärgiks või põhitegevuseks ei või vaid olla kasumi teenimine, kuid tulu teenimine on lubatud.

MTÜ asutajateks ja liikmeteks (minimaalselt kaks) võivad olla nii füüsilised (sh alla 18aastased) kui ka juriidilised isikud (ettevõtted). MTÜ võib olla ka tuhandete liikmega, kuid siis tuleb juhtimine ja otsuste vastuvõtmise kord eriti hästi läbi mõelda. Samas pakub lai liikmeskond MTÜle rohkem legitiimsust ja jõudu.

Mittetulundusühing ei või jaotada kasumit oma liikmete vahel.

Oeh, sellest sai küll megapikk postitus, aga ma loodan, et nii mõnigi blogija sai natuke targemaks, julgemaks ja peagi rikkamaks :)

Kui teil on küsimusi, võite need siia alla jätta ja kui neid tuleb palju ja ma ei oska neile ise vastata, siis pöördun uuesti oma uue sõbra poole, kes loodetavasti leiab veelkord mahti seda teemat lahata ja ma teen vol2’e.

PS! Lugege kommentaare ka – seal on veel ühtteist lahti seletatud.