Eestlased võiks hakata mõistusega hääletama

Tänane hommik algas jälle eurovisiooniuudistega, selgus, et meid esindanud Jüri Pootsmann jäi viimaseks!

Seda nii esimeses finaalis kui üldkokkuvõttes. Te imestate?

Alates sellest ajast kui Juhan Paadam nö taktikepi üle andis ja meile tekkis mingi uus alternatiivmuusika lauluvõistlus, mille võitjat, wau, premeeritakse reisiga Eurovisioonile, ongi minu meelest kõik pekki läinud!

Esiteks sellepärast, et lood on veidrad ja teiseks sellepärast, et kuigi sitast saaks saia teha, siis televaataja keerab ikka kõik pekki!

Ma tahan öelda seda, et eestlane hääletab oma lemmiku poolt, mitte potensiaalse võitja, Eurovisiooni lavale sobiva loo poolt!

Kui eestlane natukene mõtleks ja tahaks panustada võidule, siis tuleks lauludesse suhtuda nõks teisiti ja hääletades maha suruma oma märjad unenäod ja andma punkte loole, mitte inimesele.

Aga mida ma targutan, eile Eurovisioonil juhtus sama – hääled anti SÕNUMILE, mitte laulule!

Eestis ma keelaks ka žürii hääletuse, sest seal troonib alati eesotsas selline muss, mis sobiks Positivuse festivalile, aga mitte Euroopa laulukonkursile.

Ja viimaks, ei saa ma aru, miks üks lugu tuleb selliseks plämaks muuta paari kuuga, nagu Jüriga tehti.

Lugu oli ju hea, aga milleks panna lapsele selga vanaisa ülikond (punasel vaibal oli väga hästi istuv ja paras ülikond), milleks panustada migisse 15sendi trikki, mis ei andnud mitte midagi juurde, vaid nagu näha, siis lõppkokkuvõttes lennutas meid viimasele kohale.

Kurb, väga kurb, et Eurovisioonist on saanud midagi, mis ta olema ei peaks!