“Ei, ei, blogijale ma ei maksa!”

Posted on

Vana hea teema, et (väike)ettevõtjad ja turundajad ei taha blogijale maksta, sest a) äkki saab negatiivset tagasisidet, b) miks ma pean reklaami eest maksma, blogi on ju suvaline.. blogi!

Miks ma sellest kirjutan, just täna sattusin ma Kaupo Kalda mingiblogi peale, kus ta oli lühidalt ja tabavalt selle kokku võtnud:

Läksin mööblipoodi ja tegin ettepaneku: “Palun üks kummut. Raha ma ei maksa, aga mainin teie nime”. Selle peale taheti turvamees kutsuda. “Täitsa segi läinud!”, loen müüja pilgust välja. Proovisin sama asja restoranis torditükiga – sama tulemus. Loogiline, mis.

Ma olen sellest ka varem kirjutanud – siin!

Rääkisin sellest jutukäigus sõbrannale, kes rääkis omakorda loo mingist seebi- või kreemitegijast, kellega ta just oli “reklaam blogides” rääkinud ja ta olevat esmalt öelnud, et nui neljaks, blogijale tema ei maksa. “Seebi võin saata, aga raha küll ei anna!” Hiljem lisas ta, et “Oleks veel mingi Soome blogija!”

Vaatasime sõbrannaga silmad suured üksteisele otsa – mismõttes?! Miks on Soome blogija parem kui kodumaine? Miks on pisike reklaampilt Kroonikas vms ajakirjas parem kui reklaamartikkel mõnes blogis, läbi mille on see terve igaviku internetiavarustes näha.

Täna oli ka ühes internetireklaami grupis teema – naiste ajakiri pakkus üheküljelist reklaami hinnaga 600€. Et lugu ka veebis ilmuks tuleb maksta lisa. Ja see ei jää sinna alles, vaid on ainult 2-4 nädalat üleval. Olenevalt palju sul raha on.

Ehk, et.. Üks pakub olematut reklaami 600€ eest – inimene lappab ajakirja läbi ja seejärel viskab ahju, meelde jääb see reklaam pisikesele protsendile inimestest, kes juba viie tunni pärast ei suuda meenutada, kus ta seda nägi; googeldades leiaks blogiposti kiire vaevaga taas üles. Ja siis teine arvab et seebi eest saab terve blogitäie ülistust. Miks ei võiks olla mingi kuldne kesktee? Et blogija ei peaks tegema tasuta tööd ja reklaamisaaja ei peaks tasuma ulme summasid.

Kunagi oli siin blogijate seas mingi eetikakoodeksi teema, ma arvan, et piisaks ühest punktist kõikidele blogijatele – pole vahet, kas teil on 10, 150, 1500 või 15000 lugejat – peaks kehtima ühtne reklaampostituse hind, sest see jääb igaveseks interneti “ajakirja” alles ja reklaamil ongi oma hind!

Makstes kardetakse kallutatud arvamust, samas kardetakse ka negatiivset tagasisidet. Aga kõik maailma asjad ei saagi ju kõigile sobida! Seepärast ongi näiteks šampoon kuivadele juustele; rasustele juustele; õhukestele juustele; lokkis juustele jnejne sama on kreemide, puudrite jneje toodetega.

Aga nagu mulle mõelda meeldib; kolm põhipointi blogimises ja elus eneses – tegelikult on igas lauses point sama, aga ikkagi erinevad laused :)

– any publicity is a good publicity
– there’s no such thing as bad publicity
– there is only one thing worse than being talked about and that is NOT being talked about

Mis arvate? Ega ma siia alla mingit küsimust oskagi panna. Aga kui keegi tahab blogiauhindadel õla alla panna – otsime kategooriate sponsoreid ja kinkekoti täitjaid, siis võib oma ideed teele panna – info(@)marimell.eu

55 thoughts on ““Ei, ei, blogijale ma ei maksa!””

  2. Ma maksaks blogijale, kui blogi(ja) on end juba tõestanud ja kui blogija on ka adekvaatne inimene (sh tunneb õigekirjareegleid). Ei tasu alahinnata ka blogija enda müümise oskust. Kui sa tahad blogiga raha teenida, siis sa pead veenma teisi selles, et sulle raha maksmine on väärt investeering. Ei tasu hurjutada ettevõtjatega, kes blogijatesse umbusuga suhtuvad, sest blogimaastiku pilt on kirjum kui külakoerte pulmad.

    Mis puudutab nö blogijate eetikakoodeksise ehk teisisõnu fikseeritud hinnakirja, siis ainuüksi see idee näitab, millises paralleelmaailmas Blogspot’i ja WordPressi printsessid elavad…

  4. Kui ma maksan 600€ blogijale, et ta mu tootest kirjutaks ja ta kirjutab, et see on täielik jama, siis on kyll 600€ aia taha läinud.
    600€ eest ma ootaks ilusaid pilte, videot, head tagasisidet, jnejne….

    3. Seda küll, et pole aus, aga on päris suur vahe, kas maksad ja sinust või su tootest kirjutatakse otse, et see on täielik saast või sa maksad selle eest, et sinu toote reklaam pannakse ajakirja lehele, kus igaüks otsustab ise, kas meeldib või ei. Väga raske on negatiivse postituse peale jääda arvamusele, et tegemist on hea asjaga, kui sa seda veel ise proovinud pole.

  6. Ma olen aru saanud, et tooteid saadetakse blogijatele arvustuse, mitte ülistuse eesmärgil. Et kui selle seebi oleks saanud, siis oleks kirjutanud ausa arvustuse, mitte ülistuse. Ajakirjanduses ei maksa arvustuste eest küll mitte keegi. Saad toote tasuta testimiseks ja olenevalt esemest siis kas endale (kasutatud seepi ju keegi tagasi ei küsi) või viid kokkulepitud ajaks tagasi (tehnika jmt esemed).
    Sa pidevalt nagu võtad laias laastus sama teema, aga paned lõpuks ikka täiesti võssa. Et ettevõtted ei taha ARVUSTUSTE eest maksta, on täiesti normaalne, miks nad peaksid, kui pärast võib-olla selgub, et sulle toode üldse ei meeldi ja nad saavad negatiivse tagasiside?
    Pigem on siinkohal vale blogijate häälestatus.

    1. Üldiselt tahavad nad positiivset arvustust! Selles ongi vahe, et kui kirjutad nt et toode oli jama, siis on kohe blogija halb. Point on aga selles, et kõik kõigile ei sobi!

  8. Ma ei usu, et selle reklaami hind peaks olema sama. Vaata kui reklaam ilmub infolehes, siis ilmselgelt ilmudes postimehes ongi hind kallim. Siin tuleb mängu lugejate arv kohe kindlasti. Läbi mainstream blogide see toode reaalselt liigub reaalsete ostudeni ka. Minu arvates suht nipsakas oleks küsida küünlategijalt lisaks raha, kammoon. Tegelikult tee kohe katse, tee diil mõne soodsama kaubaga ja kahe nädala pärast uuri siis palju reaalselt Sinu postitus talle raha tõi? Ärme räägi siin reklaami esimest tahust, tuntust saada. Mitte üldse halva pärast aga reaalselt suudan viimase kahe aasta jooksul loetud blogide toodetest /reklaamidest meenutada mõned.. Kui ikka vaja midagi siis guugeldan :) Läbi blogi saavad enim tähelepanu väga erilised tooted.. Lihtsalt mõte :)

    1. Tegin praegu screeni su kommentaarist ja proovin lähiajal teha sellise eksperimendi.

  10. Hei!
    Olen mõelnud juba ammu Sulle sel teemal kirjutada.
    Toome näitena, et tahaksin Sind (tasuta otseloomulikult) saata sööma heasse restorani, kas peaksin Sulle veel juurde maksma ja kui suurde suurusjärku see võiks umbes jääda? Vabandan otsekohesuse eest :)

    1. Ma ei võta söömise eest raha. Veits veider oleks. Ei? Aga hea restoran on maitseküsimus ju. Sinu meelest hea, minu meelest vb keskpärane.

  12. Hei! Pole kyll teemaga seonduv kommentaar, aga sa kirjutasid vahepeal mingist systeemist, kust vaatad videosid ja raha hakkab tulema. Kuidas sellega edeneb? On siis nii, et vaatas aga videosid ja raha voolab ojadena uksest ja aknast sisse? :D

    1. Mul pole olnud aega ühtki videot vaadata! Ja makstakse vist mingist x ajahetkest. Mul pole üldse olnud aega tegeleda ega uurida.

  14. Mulle see mittemaksmise põhimõte meeldib. Mida vähem blogides reklaami ja tellitud tootepromo on, seda parem.

    1. Olen nõus, et blogides peaks/võiks olla ala kindel arv reklaamposte, kui selline koodeks kirjutada.

      Mina nt proovin mitte üle pingutada reklaamlugudega, et inimesed ei tunneks, et nad ajakirja loevad :)

    3. No kuskilt peab ju natuke teenima ka. Kui raske see üks klikk vasakul nurgas teha on et lugeda? Parempoolne ei sega ju lugemist.
      Aga tuleb tunnistada, et olen sellele mõelnud. Ma ei suuda aga välja mõelda, kas oleks parem, kui midagi kuskil nurgas vilgub või midagi segab postituse sees lugemist. Kumb sulle rohkem meeldiks?

    4. Ei ole Mihkel, aga kahe halva vahel valides meeldiks mulle pigem reklaam postituse sees.

      Kui Marimell lahti teha, siis see reklaam, mis näkku kargab on kohati ikka üle piiri ja nii mõnigi kord olen blogi sama targalt kinni pannud. Eriti halb on see vasakpoolses ääres olev pikk riba, sest läpakas olles ei saa seda kuskilt X-st kinni ka panna.

  16. pada sõimab katelt. on ka neid blogijaid nähtud, kes oma pulmaks 75 koogikest nuiavad või kaheksa sõbrannaga sööma-veinitama tahavad minna, ja seda tasuta (koogikeste kõrvale võib visiitkaardid panna). see, et näiteks selle aasta eelarves ei ole üheksale inimesele promoõhtusööki ette nähtud, ei ole argument, sest neid halisevaid meile saadetakse söögikohtade juhatajatele ikka ja jälle ja veel ja veel ja nõutakse mingit müstilist “koostööd”. kõike peab saama tasuta, sest ollakse blogija. hämmastav.

    1. Aga millest me räägime? Kui palju selliseid koostöid on nähtud?

      Ma ei pane üldse pahaks kui blogija end hindab ja küsida julgeb! Samamoodi hindan neid blogijaid, kes silmagi pilgutamata reklaamikoostöö peale hinnakirja saadavad.

      Ega blogija ka mingi tasuta tööjõud pole. Samamoodi nagu kirjutab firma X koostöösooviga, võib ju blogija koostööd küsida. Ei?

  18. Naiste ajakirjas endale reklaami tellides ja selle eest makstes saad sa selle mida sa soovid(ilmselgelt positiivne reklaam).
    Blogija võib su toote maha teha! Äkki sellepärast? Maksad ja saad positiivse reklaami või maksad ja saad negatiivse reklaami! Üks neist kindlapeale minek, teine mitte.

    1. Kui sa ostad naisteajakirjas ühe lehe piltreklaami, siis.. Kes seda näeb? 10st 9 keerab lihtsalt lehte!

    1. Mulle ennist saadeti link. Tahtsin seal kommenteerida, aga ei lasknud millegipärast. Panen selle siis siia:

      Esiteks on mul tunne, esimest korda elus, et keegi reaalselt blogib klikkide pärast.

      Teiseks arvavad kõik, et ma blogisin Anna Elisabethist. Kas ma ütlesin seda kuskil????

      Kolmandaks, kui ma 20 kg alla võtaksin, näeksin ma ilmselt välja nagu vähihaige joodik, sest mind ei jääks väga palju alles. Saan aru, et olen lühike ja seepärast tundungi nii suur, kuigi kaaluliselt olen sinust ilmselt ainult mõne kilo rohkem.

      Ja ma arvan ka, et 90% ajast näen ma ikka üsna okei välja

    3. ma olen sadaviiskümmendkorda öelnud, et ma ei blogi klikkide pärast. ma olen peaaegu pool oma elust bloginud ja ei saaks öelda, et mul on miljon lugejat või miljon eurot seepärast. ja üleüldse, klikkide pärast blogida – see ei kesta nagu kaua, või?

    4. Klikkide pärast oleks mul suht mõttetu kirjutada, sest ma ei teeni oma blogiga mitte sentigi :) Seega paned mööda, Marimell :)

    5. Lugejaid saad ju? Selles mõtts klikkide pärast. Või noh, jah, ma isegi ei mõelnud sellele, et keegi blogib selleks, et saada klikke, et siis reklaamiraha saada :D

    6. Okei näed jah välja, kindlasti mitte kole või kasimata, aga mis see kaalunumber antud hetkel loeb kui Jaanika sinust praktiliselt 30 sentimeetrit pikem on? :D Sa tead isegi, et kõige parem nägid välja siis kui te Austraalias ja Tais olite ja praegusest OLULISELT saledam välja nägid, imeilus tegelikult. Aga paksus teatavasti on valik ja kui sa alla võtaksid jääks sind ikkagi alles õige kogus. Ma arvan. :P

    7. Jep, ma olin pulmapiltidel parem kui praegu, aga kas see muudab mind inimesena? Ilmselt mitte :)

  22. ”Rääkisin sellest jutukäigus sõbrannale, kes rääkis omakorda loo mingist seebi- või kreemitegijast, kellega ta just oli “reklaam blogides” rääkinud ja ta olevat esmalt öelnud, et nui neljaks, blogijale tema ei maksa. “Seebi võin saata, aga raha küll ei anna!” Hiljem lisas ta, et “Oleks veel mingi Soome blogija!””

    See sinu sõbranna oli siis minuga samal koolitusel, tundub liigagi tuttav tekst. Ma istusin, keel hammaste taga, et MISMÕTTES selline jutt suust välja tuleb?! Ettevõtja siis ei olnud rahul eesti blogide kvaliteediga ning, et kirjutatakse negatiivselt toodetest. Ütles, et tema eeldab ideaalseid pilte, head arvustust ja mida kõike veel ja siis kui ta käest küsiti, et palju sa siis maksad selle eest? Mühataski, et issaand, mina küll ei maksa! Ma ei tea, miks ma midagi vastu ei öelnud….

    1. Kahju, et ma sinna koolitusele ei jõudnud :D oleks saanud ka sõna sekka öelda!

    2. Et las blogija teeb niisama tööd? Üks selline ideaalne postitus võib võtta terve päeva aega. Mis selle seebi hind sel juhul peaks olema? Kas kulla ja teemandi tükid sees?

  26. Nii kaua kui on blogijaid, kes tasuta seebi eest reklaami teevad firmadele, siis firmadel puudub mõte reklaami eest maksta.

  28. Kahjuks nii hilisõhtul ei jaksanud kõiki eelnevaid kommentaare läbi lugeda, aga sellel teemal oskan oma ettevõtluse näol jällegi imestada, kuidas täiesti tundmatud blogijad kerjavad tasuta asju.. isegi mitte-blogijad kirjutavad instagramis ja facebookis, kuidas võiksid promoda asju, endal mingi 400 jälgijat (heal juhul), peaasi, et tasuta asju saaks.. Ja see on minu mitte nii tuntud ettevõttega.. ei taha teadagi, missuguseid kirju tuleb suurtematele firmadele ja ilmselt on see ka põhjus, mis võib mõjutad seda kogu eelarvamust, et see pole päris võrdne mõne muu reklaamiga. Jah, muidugi, kaasaegsemad kõik teavad, et see annab palju paremaid tulemusi mingile kindlale sihtgrupile, aga jah.. eks see kõik ole nii noor asi siiski, et ilmselt pigem kasvabki koos tänapäevaste noortega, kes omal ajal on sellistel kohtadel, et oskavad väärtustada blogis turundamist..

  30. ise internetti kirjutava inimesena (küll mitte blogijana) on mul vaid hea meel, kui meie ärisse rohkem raha tuleb.
    however.
    sa rõhutad alati, et kui sulle ei meeldi proovitav asi, siis sa sellest ka ausalt kirjutad. mõistetav. samas kui keegi, ka sa ise, ostab raha eest mingit teenust, siis tekib justkui õigustatud ootus, et ostja jääb selle teenusega rahule. näiteks toit restoranis. kui ei jää, siis on sul õigus olla rahulolematu ja seda väljendada – miks mitte ka näiteks raha tagasi küsida.
    kui sa nüüd võtad blogipostituse eest raha, siis tekib ka selle postituse ostjal mingis mõttes selline ootus – et ta saab oma tootele positiivse kirjelduse, sest selle eest ta maksab.
    oleks ju veidi kummastav, kui toitu tellides oleks loterii, kas saad head või pahaks läinud toitu, aga raha tagasi küsida ka ei saaks.
    seega ma saan aru, miks ei võeta seda negatiivse reklaami riski, liiatigi sellele ise peale makstes. seda enam, et lisaks korstnasse minevast rahast on mainekahju hoopis teine teema. sina võib-olla suudad end veel enam-vähem väljendada, aga nt mallu kukub ju kohe plärtsuma ja rõvetsema, kui talle miski ei meeldi, ja tema lugejatele on tema hinnang piibel.

  32. Minule meeldib blogides põhjalikud reklaampostitused. Esiteks, see püüab paremini pilku, sest postituse taga on reaalne inimene, kes seda ka katsetas ja juures on pildid, põhjalik tekst. Selliste postitustega olen avastanud/ostnud uusi tooteid ja firmasid ( nt tuubitoidud, Gemossist maitseained ja ühekordased nõud, puhastusvahendid, riided jpm).
    Ajakirju ma esiteks ei loe üldse enam. Kuna tänapäeval on ajakirjast 50% reklaam, siis ma ei näe mõtet maksta selle eest 5eur ja pärast prügikasti visata. Maha visatud raha :D
    Nii et mina tervitan igatepidi põhjalikke reklaampostitusi :D

  34. No Eestis on see blogivärk ikka päris madalal tasemel veel. On blogisid, kelle on küll isegi enamvähem adekvaatsed lugejanumbrid taga aga siis on jälle muud probleemid juures. No võtame siis lihtsa näitena sellesama blogi ja nt Malluka, kes siis suurima lugejatearvuga on. Mõlemal on oma sihtgrupp ja oma lugejad aga iga mingi aja tagant ilmub mõni nii kohutavalt halb ja piinlik kirjatükk või teise Eesti tasemel skandaalike, et lihtsalt väga piinlik oleks olla sellise asjaga kasvõi koostöö tasemel seotud. Marimelli blogi ongi nii, et ca 85% on täitsa asjalik ja no siis jälle tuleb sinu või Meelise suust mingi täiesti infantiilne, rumal ja piinlik sõnavõtt, mis nullib kõik selle eelneva asjaliku ja toreda osa ära või jätab lihtsalt sita maigu juurde. Nt kõik mis puudutab su reise, ürituste planeerimisi või toiduteemat, see on väga vahva.

    Mallukas tundub lihtsalt bipolaarne olevat. Ei julgeks sellise inimesega asju ajada, sest kunagi ei ole kindel, kuna tal jälle katus ära sõidab.. on suured maaniad, kus muudkui rapsib ja korraldab, siis jälle langeb deprekasse jne. Lisaks on ta lihtsalt selline ropp ja labane aga no eks see müübki, no sellisel Õhtulehe ja Nelli Teataja tasemel. Aga eks neid maakatest noori üksikemasid on piisavalt, kellele see peale läheb ja mingit vastavat nänni annab seeläbi promoda.

    1. Sorry, aga kui Mallu lugeja on maakast noor üksikema, siis ei näe ma küll pointi 500€ tolmuimejat või 200eurost hambaharja promoda, sest neil pole never ju raha, et seda osta.
      Pigem on siin turundaja aru saanud sellest, et lugu jääb veebi üles tuleviku tarbeks, ta ei teegi “diili” selleks, et kohe megamüük tuleks.

    2. Kusjuures väga paljud, kes ostavad selliseid 500 ja 1000 euroseid lux tolmuimejaid ongi just täpselt need inimesed, kelle sissetulekud seda eales lubada ei tohiks. Ullikesed näevad vinget masinat ja võtavad endale muudkui järgmise järelmaksu ja maksavad täie rauaga mitukümmend % veel pealegi.

    3. Okei :) ma tõesti ei tea väga “vaeseid” kellel need asjad on, aga võimalik!

  36. Pikk arutelu, aga kahjuks vähe mõtteid. Selmet siunata neid (kapitalistidest) ettevõtteid, kes ei raatsi blogijale seebi arvustamise eest raha maksta tahaks küsida hoopis blogijatelt- mis on teiepoolne lisandväärtus ettevõttele, et ta peaks teile maksma? Kui see on ainult klikid (lugejad), siis sellest jääb ju väheseks. Nö sisuturundusega (mida üks reklaamtekst blogis on) saab pöörduda ka erinevate (naiste)saadete, portaalide ja ajakirjade poole. Mida ma tahan öelda on see, et see ettevõtja ja blogija omavaheline suhe ei ole ühepoolne, vaid siin on kaks osapoolt, kellel on omad huvid mängus.

    Kahju, et siin nähakse probleemi justkui neis blogijates, kes tasuta tooteid arvustavad (turusolkijad siis ma saan aru?), ent keegi ei too välja, mis on näiteks need top 5 põhjust, miks üks ettevõtja peaks just sinu (ei ole adresseeritud otseselt sulle, marimell, vaid mõttekoht kõigile blogijatele) blogijale maksma. Ootan mõttearendust :)

    PS! Mulle on jäänud mulje, et need, kes on tegelikult ka suutnud oma blogi pöörata rahamasinaks ehk toimivaks ettevõtteks ei vaeva siin kommentaariumis oma pead sellega, et üks tasuta seebiarvustaja võtab nende leiva ära.

    1. No ma isiklikult arvan, et blogi kõige suurem nö põhjus on, okei, ühelt poolt klikid, aga teiselt poolt see, et see jääb netti üles ja üldiselt guugeldatakse igat asja mida ostma hakatakse ja siis on hea nö teada saada kas on hea või ei :)

    2. Ehh, mulle näib, et me räägime siiski üksteisest mööda. Minu meelest on klikid aka lugejad ja asjaolu, et blogi on avalik esmatähtsad e e l d u s e d selleks, et üldse keegi blogijaga ühendust võtaks. Kuidas peaks ettevõtja kontakteeruma blogijaga, kes soovib end saladuses hoida ja kes peab kinnist/salajast blogi? Ega ei võtagi, eks. Küsimus on selles, mida on ühel keskmisel blogijal, kes ikka oma seebiarvustuse eest tahab raha saada, lisaks veel pakkuda? Milles seisneb see lisandväärtus, miks peaks üks ettevõte andma raha kui ta võiks samal ajal maksta reklaamteksti eest muus väljaandes, kus ta võib ka kindel olla, et ilmub tema jaoks soodne tekst? Ettevõtja ei ole tõenäoliselt ka väga huvitatud sellest, et keegi leiab 5 aasta pärast netiavarustest mingi blogi, mis promob toodet/teenust. Ettevõtja on huvitatud sellest, et reklaam/postitus avaldaks mõju ja veel parem on, kui seda saab ka rahas mõõta.

      Kuidas üleüldse blogimaailmas sisuturundusega on? Kas pooled lepivad enne kauba saatmist/teenuse osutamist kokku selles, et soovitaksegi julmalt ausat arvustust või eeldavad ettevõtted siiski promoteksti? Kas enne sissekande tegemist saadab blogija teksti ülevaatamiseks või on ta vaba iseseisvalt otsustama?

      Long story short. Olen ka blogija ja väikeettevõtja ja soovitus- siiralt- kui te tahate oma blogidega raha teenida, siis nähke enam vaeva kui “mul on klikid ja blogi on avalik”. See on ikka ütlemata nõrk tase.

    3. See oleneb.

      Olen saatnud tekste üle lugeda, et faktid õiged oleksid. Teksti muuta ei lase. See on nagu ajakirjanduses. Juttu ümber muuta ei saa, aga fakte kontrollida küll.

      Üldiselt lepitakse ikkagi kokku, mida või kuidas tehakse – kas on arvamus või nendepoolne saadetud promotekst.

  38. Ma saan su seisukohast aru, aga samas kui sa kirjutad ausalt mingist tootest või teenusest ja su kogemus on negatiivne, siis on see ju omamoodi antireklaam ettevõtjale. See jääb ju ka lugejatele (kes viitsivad reklaampostidesse süveneda) meelde ja mõjutab edasist tarbimist. Sel juhul ei saa ettevõtja sellest koostööst midagi, kui siis ainult tagasisidet. Lisaks kaob üks hetk see ‘blogija’ sealt ära ja meeles on, et kellelgi oli negatiivne kogemus.

    Näiteks Mallukas kirjutab kindlasti ausalt, aga vahel ma mõtlen selle peale, mida ta reklaamib…. Näiteks need R kioski salatid. Oli ju üsna vilets tekst nende kommentaariks ja ma mõtlesin ka, et eks need siis mingid jäledused on. Aga samas ma mõtlesin üks hetk, kas ühe blogija sõnu saab puhta kullana võtta ja proovisin ise – ei olnud tegelikult midagi häda. Kui ta kirjutas tolmuimejatest… Sai ühe, kirjutas et fafa nii tore ja hea. Mõni aeg hiljem oli teine tolmuimeja, sama jutt et nii vahva ja mugav ja tagantjärgi näed see eelmine oli ikka mõttetu. Mind pani mõtlema lihtsalt. Kui tasuta saab, siis mis viga.

    Muidugi ma arvan, et blogija peaks saama korralikult tasustatud oma töö eest, aga seda ei maksa ka üle tähtsustada, et kõik lugejad antud reklaame paremini kindlasti vastu võtavad kui muudest kanalitest.

  40. Mina küll ei oleks blogijana mingi eedikakoodeksiga nõus, mis ütleb, et ma ei tohiks tasuta asja eest kirjutada või peaksin küsima summa X. No nii nagu ei ole suvalises kohalikus ajalehes ja näiteks Postimehes ilmuv reklaam maksnud sama palju ei saa ka erinevates blogides ilmuv reklaamartikkel maksta sama palju. Ja minu meelest tehtaks sellise asjaga hoopis väikestele blogijatele liiga, sest kui ettevõtja maksab enivei näiteks 200€, siis eelistab ta loogiliselt võttes blogi, kus on 600 lugeja asemel 6000 lugejat.

  42. Ma olen nõus, et osade blogide/ blogijate tase (püüdes olla klikimagnetid) on selline, et ei tahaks oma firma nime sellega üldse siduda. Rääkimata siis peale maksmisest. Siin eespool toodi välja Malluka tolmuimejate teema. Mul sarnane mõttekoht. Olen ise hetkel rase ja kõik vankriteemad on huvitavad minu jaoks. Mallukale tehti kingituseks 2 vankrit, mis on küllaltki hinnalised ja pm vähem kui kuu aja jooksul ta tahab saada hoopis 3., mida Eestis ei müüda. Aga mida peaks nüüd arvama see ettevõte, kes plekkis oma rahast kinni 2 vankrit, mille kasutamiseni Mallukas ju ei jõudnudki (jah, mingi sõbranna kirjutas 1 päevase kasutamise tulemusel umbmäärane postituse). Ideaalis tähtis blogija veel raha peale saada selle eest!!! Mulle kui lugejale jääb mulje, et tegemist suht mõttetute vankritega ja ettevõttega, kust ma küll beebiasju ei taha osta. Seega ma küll ei ütleks, et iga reklaam on hea. Ma olen nõus, et ripsmetušše võib iga 2 kuu tagant reklaamida, aga kui ma annaks ikkagi oma hinnalise firmatoote reklaamimiseks, siis ma ootaks sealt ka kasu (klikid ei loe – vankri näide) ja paneks peale piirangu, et mingil aja jooksul ei tohiks kirjutada sarnasest/konkureerivast tootest.

Comments are closed.