Paraku polnud doktor Mäesalust suurt abi, sest ta suunas mu perearsti juurde.
Õnneks on mul maailma kõige khuulim perearst Diana Ingerainen, keda ma nägin viimati vist siis, kui ma kümnendas klassis käisin ja mingit tõendit vajasin ehk siis nii üksteist-kaksteist aastat tagasi. Pärast seda läks ta beebiga koju ja siis olen vaid paaril korral arsti juures käinud ja teda asendas keegi teine. Retsepte olen saanud meili teel :)
Täna siis helistasin ja sain esimese vaba aja, 25.03.2011 kell 9 hommikul. Siis lähen ja räägin oma mured ära ja siis juba tean, et tuleb hunnik erinevaid uuringuid ja arste, nagu sondineelamine ja günekoloog ja kõik sellised asjad – vereproovid jnejne. Ma loodan, et ma ei pea kõiki neid asju Õismäel tegema (kus mu perearst on), vaid saan neid näiteks ka keskhaiglas teha, mis on mulle igatpidi märksa lähemal. Eks näis.
Kirjutamiseni!
Käisime enne Türgi reisi kiirelt Berliinis, et lastele suveks mõningad riided haarata, sest no nad…
Veel kaks aastat tagasi lõin ma käsi kokku ja pööritasin silmi kui keegi ütles, et…
Jah, ma nüüd olen omadega sealmaal, et ainult kaks puhkust on veel kalendris ja olen…
Kevadine päike on välja sulatanud mitmed lahutuse või lahku minemise uudised - just tuli uudis,…
Kaks kuud tagasi käisime sõpradel külas ja sõbranna ohkas, et issand, 40 - üldse ei…
Täna sai siis sellest päevast kümme aastat, mil me perekonnaseisuametis jah-sõnad ütlesime. Jube paljudel on…