Categories: #elulineblogi

Hedon 8 – ainult poisid

Ma pole nii mugavat pidu veel enne oma elus korraldanud. Hedon teatas mingi aeg, et tema tahab teha pidu ainult poistele. Ma küll proovisin talle seletada, et tal on ju ka väga palju tüdrukutest sõpru, aga tema raius nagu tuld, et tahab vaid poistepidu. Noh, vanus juba selline, et.. ma ei viitsinud vaielda, see pole enam minu pidu, vaid tema oma. Leppisime siis kokku, et tema teeb nimekirja ja ütleb, mida süüa soovib ja meie valime koha.

Kohta valides me isegi ei öelnud talle, kus see toimuma saab. Mängutoad on juba nagu titekad, paintball liiga julm vist nii väikestele ja kuna tema kingisoov oli batuuditõuks, siis mõtlesime, et õhtusse üks hüppamine ja kargamine sobiks hästi. Kuna Sky Pargis ja Happy Flys käimisest on endal suht kopp ees, tuli leida alternatiiv. Ülemiste keskuses, Vapiano taga (täiesti peidus mu meelest) asub aga Trampolino batuudikeskus. Meelis käis seal ükspäev niisama vaatamas, et mis see endast kujutab ja ütles, et jaa, sinna me läheme.

See oli absoluutselt parim otsus. Esiteks – meie peame sünnipäeva alati õigetel päevadel, teiseks – kolmapäeva õhtul oli seal ülivähe rahvast, mu silm seletas ehk kolm võõrast last. Suht meie päralt oli kogu keskus, st laste päralt.

Hedon soovis söögiks šokolaadikooki ja juurvilju :D No ei olnud suured nõudmised, aga Trampolino pakub ise ka söögi tellimise võimalust ja selle mugavuse peale ma läksingi. Iga jumala kord vea ja tari neid sööke, serveeri ja säti ja.. Ausalt, see oli nii mugav, et lähed kohale, rendid selle toa kus chillida (meie valisime ülemisel korrusel akendega toa, et saaks kogu aeg lastel ka silma peal hoida) ja söögid tuuakse jooksvalt lauda ja tehtud. Ma võtsin kaasa ainult Hedelini sünnast alles jäänud Limpa kõrrejoogid.

Sellessuhtes, et ma pingutasin jälle üle. Lapsi oli kirjas 15 (tuli 10) + vanemad.. ma ei teadnud kui paljud toovad lapsed ja lähevad ise minema või kui paljud jäävad, arvestasin, et mingi hulk meie peresõpru kindlasti jäävad, koolikaaslaste omade osas olin kahe vahel. No tellisin süüa siis 20le – võtsin mõlemast menüüst nö 10le.

Ometigi ma ei õpi – lapsed tahavad kõik pärast selliseid sünnipäevi kodus, et emad makarone keetma hakkaks. Miniburgerid, lihapallid ja viinerid läksid nagu soojad saiad, kaneelirullid ja muffinid ja pulgakoogid sinna otsa. Porgandeid ja kurke näpuotsaga ja salateid ei söönud küll ükski laps.

No minu õnneks – midagi otsa ei saanud. See on kõige jubedam kui söök otsa saab. Noh, ma loodan, et töötajad said ka pärast kõhu täis, sest meil jäi ikka suht normaalselt seal salateid ja asju üle. Ma ei hakanud nagu mingi vaeslaps neid endale kaasa ka pakkima. Esiteks polnud kuskile pakkida ja teiseks, ma ei tea, imelik oleks olnud, et ma ju maksin, võtan täie raha eest. Ja siis lõpuks viskad ikka kodus minema, sest keegi ei jõua seda makaronisalatit süüa.

Ehk siis, soovitus teile – kui tellite sealt söögid, siis pigem võtke poole vähem kui plaanite. Kümnele lapsele + kümnele täiskasvanule piisab söögist kümnele küll. Kui te ei taha, et otsa saaks ja alles jääks, siis võtke 15le, aga 20le on too much.

Meie pidu läks kokku 427€ – Meelis pööritas silmi küll, aga ma tõin kohe võrdluseks Hedelini sünna, kus kulus sama palju. Pole need pidude pidamised ammu enam taskukohased või rahakotisõbralikud. Ja mina lohutan end sellega, et mugavus maksab. Maksimaalselt mugav oli peo lõpus võtta AINULT kingitused, ümbrikud, lilled ja lahkuda. Ei pidanud 180x edasi-tagasi käima mingite salatikausside ja singirullivaagnatega.

Ühesõnaga – kohta soovitame 100%, eriti kui tahate veidi rahu ja mitte nii palju lapsi. Seal on ikka kordades mõnusam ja rahulikum kui nendes “peamistes” kohtades. Tõenäosus pea veriseks kukkuda või kellelegi põlvega makku panna on väiksem, sest lapsi hullamas on kordades vähem.