Käisime kohtumisel, me kolime!

Mul on sel nädalal puhkus, see tähendab, et on aega jälle enda asjadega tegeleda. Ma olen kirjutanud jõudsalt blogipostitusi ette, et teil ikka igal hommikul oleks kohvikõrvale miskit sirvida. Kuni 21seni on kaetud. Võite vabalt ka siia postituse alla jätta teemasid, millest te tahaksite, et me kirjutaksime.

Aga rääkides pealkirjast, siis.. Saime paar päeva tagasi kokku Uue Maailma Festivali korraldajaga ja arutasime natuke meie hoovikohviku teemasid.. Kuna mitu aastat on meie tänavanurgale rajatud rattaparkla ja tegelikkuses sissesõit meie hoovi juures lõppeb, siis oleme me tunnetanud teatavat.. Kõige õigem oleks vist öelda, meie mitteleidmist. Siis panime plaani paika, et kolime hoovist välja ja saame oma kohviku avada nö tõkkepuu ees ehk siis Videviku ja Koidu tänava nurgal.

Alguses polnud Meelis üldse nõus hoovikohvikut tegema, aga nagu abielus ikka, siis tuleb kompromissidele jõuda – ta teab, et ma armastan kokkamist, samas meie kokakoolid feilisid, sest oli suvi ja kedagi polnud nö linnas ja sada muud plaani.. Siis ütles ta, et okei. Teeme, aga pakume kahte toitu, mida saab otse kohapeal teha, et me ei peaks elektri pärast muretsema ja seda kuskilt üle tänavate vedama. Ma olin jaja, okei.

Tssss.. Tegelt saab vähemalt nelja rooga

Ma lihtsalt kavatsen teha legendaarseks saanud Tom Khad ette. Panen juba eelmisel õhtul likku, või oleks õigem öelda marinaadi valmima, kaffirlaimilehed, sidrunheinad, galangali, tšilli – hommikul saan sinna lisada kõik muu alates kanast ja kookospiimast, et sellest valmiks üks hea ja korralik Taipärane supp.

Kuna me rendime gaasi ja wokpannid, siis ma saan teha Pad Thaid ja ma saan teha mingit muud wokki (ja ära kasutada Tom Khast alles jäänud leeme, eelmisel aastal oli see wok ülihea nii kui seda juurde lisasin) ja Meelis teeb oma legendaarset pelmeenisuppi.

Pad Thai nõuab minult aga väikest eeltööd, sest ma ei taha teha valmis kastmetega, vaid ise kokku keevitada ühe õige Pad Thai kastme. Tuleb lihtsalt õiged komponendid maa-alt välja ajada ja siis saabki ehedat Taid meie kohvikus. Küsimus on ainult selles, kas krevettidega või kanaga? Või mõlemaga..

Lisaks lubas mu sõbranna teha soolakaramelli täidisega doonutseid. Need on imehead! Mina, kes ma väga magusat ei armasta, siis ma sõin terve suure doonutsi möödaminnes ära ja Hedon sai vaid ampsu. Suussulavalt hea!

Ja esimest korda elus, olen ma hoovikohviku ajal kohvikus, mitte ei kokka toas. Alati on nii palju blogilugejaid, kes tulevad mind justkui vaatama või minuga kohtuma, aga mind pole, sest ma kokkan kuskil. Sel korral saab mind näha hakkimas ja kokkamas otse kohapeal. Näeme 7. septembril!