Kas Hedonil oli parvoviirusnakkus?

Hedon käis märtsi algul ujumas ja sealt tulles olid põsed punased, arvasin, et traali-vaalis ja põsed punased. Järgmisel päeval olid ikka põsed punased, arvasin, et okei.. kloorist. Järgmisel päeval olid mõned veidrad laigud kätel, andsin Zytrecit ja hakkasin googeldama – kloori vastu võib just selline allergia välja lüüa, apteegist soovitati bepantheni, panime siis seda ja sai Zyrtecit ka..

Ja nii ta lihtsalt tiksus selliste väikeste laikudega. Nö läänerindel muutuseta. Kui me Taisse jõudsime, siis esimesel päeva magasime tänu ajavahele suht maha ja enne päikeseloojangut läksime randa tšekkima. Loomulikult temal kohe särk maha ja vette.

Järgmisel hommikul oli vaatepilt selline:

Ma polnud midagi sellist varem näinud, googeldasin küll erinevaid haigusi ja saatsin perearstile pildid, aga et oli laupäev, polnud sellest suurt abi. Appi tuli meie Facebooki leht, kus pakuti küll leetreid, nõgestõbe, sarlakeid, aga keegi pakkus ka seda parvoviirusnakkust. Kõige enam see sellele sarnanes ka. Päikesevalgus pidavatki seda võimendama. Mingit ravi sellele pole, ise tuleb ja ise läheb.

Võtsime suuna Patongi haiglasse. Enne käisime veel ühe tuttava apteekri juures ja uurisime, kas ta teab, mida võiks peale määrida. Ta andis meile maskid kaasa, et haiglas kindlasti palju haigeid ja minge käige parem läbi.

Kuna oli laupäev, siis rahvast oli üsna vähe. Saime kohe arstile löögile ja suunati vereproovi tegema. Tund hiljem selgus, et kõik näitajad on korras, söögu Zyrtecit edasi, aga anti aeg esmaspäeva hommikuks nahaarstile.

Läksime õhtul jalamassaaži ja seal üks kohalik määris Hedoni kätele aaloed. Ja usute või ei, hommikul olid käed oluliselt paremad:

Läksime järgmisel päeval uuesti massaaži ja lasime Hedonile teha üle keha aaloemassaaži. Esmaspäeva hommikuks oli lööve suhteliselt taandunud.

Aga otsustasime ikkagi arstile näitama minna. Jälle vereproov ja endiselt kõik okei. Arst ei osanud kinnitada ega ümber lükata, kas oli parvoviirusnakkus või ei. Ütles, et võimalik, et on see..

Profülaktika mõttes läksime veelkord aaloe massaaži ja see aitas väga hästi. Kuigi need laigud liikusid tal üle keha, ehk põskedest kandadeni. Kogu aeg liikus nagu ülevalt alla poole ja samas mida alla poole jõudis, seda vähemaks ülevalt jäi. Aga tegelikult nelja päevaga ja pärast kolme aaloemassaaži oli lööve täiesti kadunud. Kui ma nüüd vaid teaks, kas see oli siis parvoviirusnakkus või ei.