Ükspäev jäeti siia blogisse kommentaar, mille peale ma ei osanud ööd ega mütsi vastata ja siis meenus mulle see Timmeri jutt tema seinalt ja korraks tekkis küll see hirm, et tõesti, kõik inimesed ei ole toredad ja head! Kirjutasin talle ükspäev, et seda täpsustada ja sellest sai hoopis külalispostitus :)
Mari-Leenu ja Meelise perre on lisandumas uus ilmakodanik ja blogijad-vlogijad elavad ju oma elu iga hetke lugejate-vaatajate ees. Kogu elu on netis üleval. Mina kirjutasin paar päeva tagasi, juba ei tea mitmendat korda, beebipiltide jagamisest sotsmeedias oma Facebooki seinal. Olen sellest varem ka bloginud.
„Mitu päeva ma ei tohi siis beebipilte üles panna?“ uuris Mari-Leen.
Mis mitu päeva? Imikutest, beebidest, väikelastest ei pea üldse pilte netti riputama, seletasin mina. Muidugi keerab see blogija elu pahupidi. Mari-Leen rääkis mulle neljakümnest päevast, nii olevat ta kuskilt lugenud.
„Kullapai, nelikümmend päeva on ikka surmajärgne hinge lahkumise aeg!“ targutasin ma vastu. „Kirjuta meie blogisse ka titepiltide teemal“ palus Mari-Leen. Aga palun.
Iga inimene on uhke ja õnnelik saades lapsevanemaks, miskipärast tahetakse seda uudist jagada terve maailmaga ja nii ma siis avan arvuti ja vaatan jälle oma Facebooki seina, rõõm tõdeda, et nii palju uusi ilmakodanikke ja nii palju uhkeid vanemaid, kes oma vastsündinu kohe sotsmeediasse ülesriputanud. Kohe kui tita emaüsast väljunud on ta Facebookis-Instagrammis üleval! Mõni teeb lausa avaliku beebikonto.
Jaa, on uhke tunne, aga see pisike ilmakodanik alles tuli siia maailma. Üheksa kuud oli ta turvaliselt varjul, nüüd alles kohaneb valguse ja kõige lähedasematega… ja mida teevad uhked vanemad? Kohe laksti sotsmeediasse, tervele ilmale vaadata-mõjutada! Laps on veel kaitsetu, õrn ja puhas. Kõik inimesed aga ei ole heasoovlikud (paraku) ja ilusa hingega. Ja teie annate oma lapse vabatahtlikult nende pilgu ette? Arvustada. Vaadata.
Neid inimesi, kellele see sündmus ei meeldi või kes ikka kõigi ja kõige kohta halvasti ütlevad, on palju. Vaatavad su lapse pilti ja ütlevad midagi halba. Midagi kurja. Mis see on ja kas see mõjutab? Jah, see ongi „kuri pilk“ ja „ära sõnamine“. Ja kes on süüdi? Sina lapsevanem kes sa oma lapse ilmale vaatamiseks panid.
Vanasti ei lubatud võõraid oma loomade juurde lautagi, et kadedus ei pääseks ligi.
On riike kus ei avaldata lapse õiget sünnipäeva ega päris nime kellelegi, sest nende andmetega saab võimetega inimene kõiksugu trikke teha.
Aga eestlane, va uskmatu, teeb lapsest avaliku märklaua kohe sünnihetkel. Uhkust saab ka teisiti tunda, last kahjustamata. Võtke oma beebid sotsmeediast ära, postitage endast pilte. See on teie elu, te olete täiskasvanud. Laps ei ole omand, tema on omaette tegelane, las laps otsustab tulevikus ise kas ja kui palju ta endast tahab igavesest ajast ja igavesti netti riputada.
Aitäh, kui mõistad.
Kirsti Timmer
kirstitimmer.ee
Jah, ma nüüd olen omadega sealmaal, et ainult kaks puhkust on veel kalendris ja olen…
Kevadine päike on välja sulatanud mitmed lahutuse või lahku minemise uudised - just tuli uudis,…
Kaks kuud tagasi käisime sõpradel külas ja sõbranna ohkas, et issand, 40 - üldse ei…
Täna sai siis sellest päevast kümme aastat, mil me perekonnaseisuametis jah-sõnad ütlesime. Jube paljudel on…
Me oleme siin nüüd kaks aastat elanud ja tegelikult terve selle aja maadelnud kuiva õhuga,…
Ma ei tea, kas asi on vanuses või milles, aga viimastel aastatel on mu sõprus-ja…