Kui palju te suhkrut tarbite, olete vaadanud? KOHUTAV!
Homme ongi meil kolm nädalat stabiliseerumisest ja tuleb tunnistada, et.. magusat enam ei tahagi. Iga kell söön enne salatit kui kartulit. Tegin ükspäev värskekapsahautist ja Meelis küsis, et millega me seda sööme, ma ütlesin, et mitte millegagi, lihtsalt seda söömegi.. Ta oli..eee what? Ja ma olin, et.. ee daaa.. proovi. Sõimegi ja polnud kartulit vajagi. Sama teema on suhkruga. Veel kuus nädalat tagasi oli minu jaoks MÕELDAMATU oma kohvi mitte magustada. Suhkru asemel kasutasin küll mett, aga täna ei ole magustamata kohvil mitte midagi viga. Kõik on kinni harjumustes.
Vaatasin mingi aeg tagasi seda Suhkrufilmi ehk siis kes näinud pole, oli see dokumentaal ühest mehest, kes kaks kuud tarbis tavalist poekraami (oli muidu tervislik toituja, hommikuks muna, peekon, avokaado ehk head rasvad ja palju puuvilja jne), võttis räigelt juurde ja rääkis terve filmi jooksul igasuguseid põnevad lugusid suhkrust. Näiteks USAs ostis Pepsi mingisse linna hambaarstibussi, mis laste hambaid tasuta raviks, aga keeldus Pepsit lettidelt eemaldama…
Ühesõnaga, pani see mind päris tõsiselt mõtlema kui palju varjatud suhkruid me tegelikult tarbime ja ükspäev võtsin kätte, avasin Prisma kodulehe ja lappasin suvalisi tooteid kategooriate kaupa, et palju mingites asjades suhkrut on ja see oli ikka, ma ei teagi, kas šokeeriv või üllatav. Ütleme nii, et ka stabiliseerumine dieedijärgselt välistas suhkru ja tärklise ja ma tean juba une pealt, milles kui palju suhkruid on, et kas tasub süüa või ei.
„Enamik toiduaineid, roogi ja jooke sisaldavad suhkruid. Mõned toidud sisaldavad suhkruid looduslikult, näiteks puuviljad-marjad, mesi, köögiviljad ja piim ning neis sisalduvad n-ö looduslikud suhkrud on sahharoos, glükoos, fruktoos, laktoos ja maltoos,” selgitas toitumisekspert Tagli Pitsi. „Osa suhkrutest aga lisatakse toitudesse-jookidesse nende valmistamise käigus ning neid nimetatakse siis lisatud suhkruteks.”
Kõik suhkrusisalduse numbrid on toodud 100g kohta. Piltidel kujutatud suhkrukogus on konkreetselt pakis sisalduv suhkrukogus.
Alustame hommikusöögist
Kes mida hommikuks sööb? Mina isiklikut ja noh, terve meie pere eelistab mingitele krõbinatele võileibu, mune, peekoneid, salatit… Krõbinad tunduvad nii lamp. Ma ei ole neid ka kunagi ise harjunud sööma ja ei taha ka oma lapsele sellist harjumust. Pigem on meil kottidega kamapalle, rukkipalle jms, mille suhkrusisaldus on 0,9g. Need sobivad endiselt nii paljalt krõhvida kui ka jogurtiga.
Näiteks:
Šokolaaditükkidega kohupiimakreem 12,8g
Kohupiimakreem rosinatega 19g
Kreeka jogurt, 4g; mustikamaitseline seevastu 11g
Aga suures plaanis, parem kui nii mõnigi muu. Ja kui lisada siia mõni krõbin:
Krõbe puuviljamüsli 21g
Disney hommikuhelbed 21
Klassikalised maisihelbed 7g
Nisu meega 39
Söödki sa juba hommikul päevanormi suhkrut sisse endale. See sama selgus ka filmis.
Tervise Arengu Instituut alustas juba kaks aastat tagasi suhkruteemalist teavituskampaaniat ja seal on selgelt kirjas: „Lisatud suhkrutest saadav energia ei tohiks ületada 10 protsenti kogu päevasest soovituslikust toiduenergiast. Seega, näiteks keskmine täiskasvanud naine, kelle energiavajadus on 2000 kcal, ei tohiks lisatud suhkruid tarbida rohkem kui 50 grammi päevas,” selgitas toitumisekspert Tagli Pitsi.
Lõunaks suppi. Pakisuppi.
Kui me jõuame lõuna juurde, siis nii mõnigi armastab kontoris kiire tassisupi kasuks. Ma pidin šoki saama. Kui tomatipüreesupis on 4g suhkrut, siis näiteks punapeedi kiirsupis on 45,4g suhkrut, mis on ju absoluutselt metsik kogus.
Tundub, et mõtekam oleks endale üks topsi kartulipuder kokku keerata, sest seal on vaid 0,5g suhkrut. Idamaistes kiirnuudlites on samuti pigem vähem suhkruid, suvalisest valikust leitud pakis oli 1,1g.
Mõtlesin pilgu peale visata ka nö tervislikele ja vegantoodetele, mida ju pigem kiidetakse, aga ka seal on suhkrukogused üllatavalt suured.
Rebitud kaer 3,3g
Köögiviljapulgad 2,7g
Kookose-mandlipiim 2,5g
Vaniljemaitseline sojajäätis 22g
Lasanje plaadid 0,7g
Hommikuhelbed marjadega 14g
Samamoodi vaatasin külmutatud tooteid:
Kanapada karriga 2g.
Bolognese pelmeenid 2,1g.
Pannipitsa 2,6.
Maapähkli avokaado köögiviljapihvid 6g.
Ja seejärel suundusin valmistoidu nö külmletti:
Juustu-singivõileib 2g
Wrap kanaga 0.9g
Rukkipala maasuitsusingiga 1,9g
Pasta Carbonara salat 20g!!!
“Tahan kommmiiii!”
Tervise Arengu Instituut:: Kui maiustuste – kommide, šokolaadi ja kondiitritoodete osas on teada, et need sisaldavad palju lisatud suhkruid ja neid peaks vähem sööma, siis on ka hulk toite, mille suur lisatud suhkrute sisaldus võib tulla üllatusena. Näiteks 0,5-liitrises limonaadis võib lisatud suhkruid olla kuni 65 grammi, mis on 13 teelusikatäit.
Kõik lapsed tahavad kommi, krõpsu, šokolaadi, jäätist, limpsi. Hedon ei erine teistest. Aga kui ma pilgu peale viskasin, siis näiteks krõpsude suhkrusisaldus üllatas mind. Piraadikrõpsudes on suhkruid VAID 1.2, samas kui banaanikrõpsudes on 3,6. Aga nagu ka filmist selgus – suhkrut lisatakse selleks, et algne maitse paremini välja tuleks ja mida rohkem on suhkrut, seda intensiivsem on maitse sellest “kuidas ta maitsema peaks”.
Hedon tahab alati poest midagi saada, no nagu lapsed ikka – pulgakommi või šokolaadi või viimasel ajal oma lemmikut, Valio Delishi. Ma olen alati mõelnud, teen targema valiku, võtan mõne toorbatooni, mingi müslibari vms. Ma ikka olen mõelnud, et kõik need kohukesed on suhkrut täis!
Üldiselt kehtib meil kodus reegel, et patupäev – burks, friikad, popcorn, jäätis, mahl, kommid on reede teema. Mõnikord veab ka nädalavahetusel, aga üldiselt igapäevaselt meil mingit magusasöömist ei ole. Ainukesed erandid ongi need, kui me temaga koos poodi läheme (üldiselt proovime ilma temata käia, aga tuleb ikka ette ka koos minemist), siis ta teab, võib ühe asja võtta – selleks võib olla komm, raamat, mänguasi – tema valik. 98% ajast suundub ta piimaosakonda ja avab ukse Valio Delishi juures, kui ei ulatu, siis ronib.. aga kätte ta selle saab. Ja kuna kokkulepe on titest peale olnud, et ühe asja võib võtta, siis..
Kui ma nüüd selle eksperimendi raames suhkrusisaldustega tutvusin, siis tahaks endalt küsida, kus ma elasin?
Kergeks võrdluseks:
müslibatoon jõhvikatega 30,8g suhkruid
toorbatoon NAKD marjanauding 47,6
Valio Delish 39g
Kommid:
Kinderi muna 52g
Barbarissi kommid 68g
Kummikarud 46
KissKiss 51
Dumle kommid 53g
Pilvekese kommid 44
Ja totaalne šokk: Skittles kommid 89,8!!!!
Šokolaad:
Hedoni totaalsed lemmikud (enam ei saa!) piimašokolaadis rosinad 56g
Tume šokolaad apelsinitükkidega 42g
Piimašokolaad 51g
Milky Way 64,5g
Jäätised:
Karamelli meresoola jäätis 26,5g
Piparmündijäätis šokolaaditükkidega 25,9g
Vaniljejäätis 14g
Mandlijäätis 30g
Vaniljejäätis pähklitäidise ja šokolaadiglasuuriga 24g
Mangosorbett 18,6
Mahlajää 23g
Alkohol on tervislikum kui toidukraam
Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.
Uurisin ka alkoholi kohta, selles on küll palju kaloreid, aga nagu ma aru sain, siis kaloritest olulisem on jälgida suhkruid.
Liköör on kõige suhkrurikkam (32g), valge vein (6g) ja gin (5g) tunduvad päris okeid, arvestades, et näiteks siidris on 9 ja vermutis 16. Õllesõpradele teadmiseks, siis purk õlut annab 2-3g suhkrut.
Kui vaatleme muid jooke:
Coca Cola Zero 0g
Pirnimahl 11,7g
Õunamahl 10,6
Hapendatud täispiim 4,5g
Tavaline piim 4,8g
Jäätee 5,7g
Pudeli smuuti 8,4g
Kõrrejook 9,8g
Mida siis süüa?
Selge on see, et ilma suhkruta ei saa. Kuskil on seda alati. Puuviljasuhkrust me ei räägi, eks. Aga mõnikord ikka tahad kommi. Mina isiklikult ei söö eriti magusat, vahel kord paari kuu jooksul isutab kummikommide või tüki šokolaadi järgi. Meelis näiteks armastab kooke (tema lemmik: napoleoni kook 19,8g). Aga lõpetuseks mõtlesin panna ritta Hedoni lemmikud ja vaadata, mida ta tulevikus süüa võiks, mis on kõige väiksema suhkrusisaldusega.
Kinder piimatäidisega piimašokolaad 53,3
Kinderi muna 52,1
Sefiir 71g
Piimašokolaadis rosinad 56g
Valio Delish 39g
Pulgakomm 74g
Tutti Frutti kommid 66g
Ühes nätsulehes/padjas 1,98g
Kuna nätsu neelab Hedon tihti alla, siis ma ei taha talle seda anda. Ja kui suures plaanis vaadata, siis parim preemia ongi Valio Delish, milles on saja grammi kohta kõige vähem suhkruid.
Maailma tervishoiuorganisatsiooni WHO soovitusel peaks lisatud suhkur olema vaid viis protsenti päevasest kaloraažist. Kuigi Eesti proovib jõuda 10%ni. See teeb kokku umbes seitse suhkrutükki ehk 30 grammi. Lapsed vanuses 4-6 aastat peaksid sööma veel vähem, viis suhkrutükki ehk 19 grammi. 7-10-aastased võiksid süüa kuue suhkrutüki väärtuses ehk 24 grammi suhkrut.
Üks Valio Delish annab 13,2g suhkrut. Seega, parem see kui piimašokolaadis rosinaid või pakk Tutti Frutti autosid, mis tundus alati kuidagi parema valikuna. Mida teie lastele nö näksiks annate? Kuidas on magusateema lahendatud? Polegi kunagi andnud midagi? On igapäevane kommisöömine või ka kuidagi see lahendatud?
#KOOSTÖÖ
22 Kommentaari
Samastun. Pärast filmi vaatamist olen ka rohkem jälgima hakanud, mida söön. Olen välistanud kõik, mille koostise nimekirjas on suhkur, siirup vms märge suhkru sisalduse kohta. Samas nt piima ei välista, sest see suhkur, mis seal sisaldubki juba piimas. Tundub, et sõltuvusest vabaneda on keeruline sest olen puuvilju nüüd rohkem sööma hakanud. Ideaalis peaks rohkem juurvilju sööma.
5g on ok – eriti piimatoodetes, see on laktoos, mis on nö looduslik. Oluline on jälgida lisatud suhkruid :)
Oeh. Kõik on segi nagu pudru ja kapsad. Võtame need samad piimašokolaadis rosinad.
100g on 56g suhkrut. Võtame nüüd puhtad rosinad (sealsamast Prisma kodulehelt) – 100g on 52g suhkruid. Nüüd küsimus, kui palju suhkrut on lisatud piimašokolaadis rosinatele ja kui palju sisaldab see toodet puuviljasuhkrut? Ja kui nüüd arvestame juurde ka asjaolu, et rosinad sisaldavad veel lisaks ka vitamiine ning mineraalaineid, siis iga kell annan ma oma lastele näksimiseks rosinaid (kas siis šokolaadis või ilma) kui glükoosi-fruktoosisiirupit sisaldavat vitamiinivaba toodet.
Vast ei ole segi ;) – tegu on #koostöö postitusega Valioga – ehk eesmärk on selge ja teadliku suunaga, rõhutatakse külge mis reklaamitavat toode paremast küljest näitab, “ebavajalikku” mugavalt mainimata. Toitumises ja/või turunduses vähegi teadlikumad näevad seda ära (too võrdlusesse highlightina paar eriti “vastikut” tegelast, mis jäävad mällu – siin Skittles näiteks :D) ja kehitavad õlgu ega jookse ahhetades oma toitumispõhimõtteid muutma. Ega ka rosinate asemel reklaampostituse tooteid ummisjalu ostma – sest oo, palju vähem suhkrut ;)
Ma ei otsinud konkreetseid tooteid, milles oleks megapalju/vähe suhkruid. Võtsin igas kategoorias 4-5 asja lahti ja need kirja paningi.
Selge see, et tegu on reklaampostitusega. Aga ka reklaampostitusega võiks veidi rohkem vaeva näha kui lihtsalt suvaliselt 4-5 asja kategooria kohta välja võtta. Rosinad ja see reklaamitud maius ei ole siiski samast kategooriast. Rosinad lähevad ühte kategooriasse õunte, banaanide, pirnide jms. Ehk siis looduslikku suhkrut sisaldavatega. Samamoodi sisaldub looduslikku suhkrut piimas ja juurviljades. Ei saa võrrelda omavahel õunamahla, jäätee ja coca-cola zero kasulikkust/kahjulikkust pelgalt suhkrusisalduse järgi otsustades. Ühes lauses mainitakse lisatuid suhkruid, teises kohas võrreldakse lisatud suhkruid looduslikult esinevatega. Nagu siga ja kägu.
Ja ühtlasi soovitaks ka uurida glükoosi-fruktoosi siirupi kohta.
Lapsele annan enamasti puuvilju, toorbatoone, väga maitsevad talle külmutatud vaarikad-mustikad(sulatatuna) igasuguse magusaine lisamiseta. Muidugi jah ära ei ytle ta ka kommidest, üllatusmunast v kohukesest. Hommikusöögiks on kodus praemuna peekoniga v võileib. Putrusid sööb lasteaias, kodus sõi neid väiksemana. Olen ise teinud ka valge tikri-rabarberi muffineid(mandlijahust) ja need kiideti väga heaks, magustatud erütritooliga. Kuna ise harrastan Lchf-i siis püüan vältida liigseid suhkruallikaid niipalju kui võimalik, kuid no ega ma nüüd keela ka otseselt lapsele puuviljade vms söömist. Ahjaa kuivatatud õunad on ka minu 4a hitt, kahjuks aga on lähitutvusringkonnas ainult üks inimene, kes nendega mässata viitsib.
Põnev lugemine! Pildil on sul suhkrukogus pildil oleva paki kohta, aga need numbrid, mis tekstis välja tõid, kuidas seal? 100g kohta? Paki kohta? Kuna pakkide suurused on erinevad, siis paki kohta näiteks jäätiste suhkrusisaldus ritta panna, oleks vale. Kuidas sul seal on?
Aga ei ole ju! Valio Delishi suhkrusisaldus 100 g kohta on 39 g, mitte 13. Ära eksita ome lugejaid.
Loe uuesti palun. Sa vist lasid kiiruga üle :) kuskil pole kirjas, et sajas grammis on 13! Ongi kirjas, et 100s grammis on 39 ja ühes tootes 13.
Kuna ma tarbin suht harva üleüldse valmistooteid (põhimõtteliselt ainult maiustustes ja neist ju mu põhitoit ei koosne), siis ma arvan, et mul on suhkru tarbimisega okei. Ma teen nii hommiku-, lõuna- kui ka õhtusöögi 9/10 ise algusest lõpuni ja ma mõtlen päriselt algusest lõpuni – pähklivõi teen ise, müsli teen ise, müslibatoonid teen ise, supipuljongi teen ise, smuutid teen ainult marjadest / puuviljadest ja magustamata mandlipiimast jne.
Väldin lisatud suhkruid täielikult. Magustoiduks lähevad, kas puuviljad, marjad või suurema isu korral patuvabad magustoidud Ragne Värk’i raamatutest. Tal on suurepärased retseptid, mille puhul tunnen reaalselt, et ei pea millestki ilma jääma. Puuvilju luban omale piiramatus koguses – ikkagi igal juhul parem, kui kõik see värviline poelettidel. Ka söögivalmistamisel väldin suhkrute lisamist, äärmistel juhtudel kasutan toorest kookospalmisuhkrut või käsitöömett. Samade põhimõtete järgi toidan ka oma last. Küll aga on mu mees suur maiasmokk ja lubab omale aegajalt ka klassikalisi maiustusi. Kuna ta seda salaja ei tee, saab pisike preiligi vahel mõne tüki šokolaadi. Ma ei pane seda pahaks, arvestades, kuidas oma lapsepõlves suhkrut sisse kühveldasin. Üldiselt aga sööb tütar magustoiduks puuvilju, marju või minu poolt valmistatut ilma lisatud suhkruta. Neid batoone ja tilulilusid ma talle teadlikult ei osta. Olen aru saanud, et kui lapsel kõht korralikult täis, siis ei tunne ta nende vastu huvigi ja valib hea meelega nende asemel mõne puuvilja. :)
… ja tore koostöö postitus küll, aga nt mu lapsele maitseb oluliselt rohkem Kinder Slice (see Delish ongi pm copy-paste Kinderilt) ja vaatasin praegu, et seal suhkruid 29g, seega kui valio sellise postituse tellis, siis võiks tal ikka vähe suhkruvabam toode olla :D hetkel pole neil küll millegagi kelkida :D
NAKD batoonid on tehtud 100% marjadest, datlitest, pähklitest jmt looduslikust, ei ole lisatud sinna midagi muud. Seega ei saa neid otseslt võrrelda bationidegq, kuhu on lisatud muid magustajaid.
2 aastasele kõrsikuid, kamapalle ja parankasid. Mõnikord kuus saab muud ka, aga kodus hoiustame üldiselt ainult mainituid. On ka oht muidu, et ma kommid ära sööksin
Eee, tõesti, nagu sa isegi ütlesid, siis kus sa enne elasid? Vaata veel nt ketšupit ja muid kastmeid. Äkki see ka sulle üllatuseks. Kuidas Skittles sind üllatas? See ongi ju pmst puhas suhkur värvainega, täpselt nagu ka lutsukommid jne.
No ma polnud kunagi varem pööranud tähelepanu suhkrusisaldusele. Seepärast üllataski :)
Minu arust on see veidi kentsakas postitus. Ühest küljest nagu tore, et pööratakse tähelepanu sellele, kui palju suhkrut erinevad tooted sisaldavad. Teisalt aga ollakse õnnelikud, et saab lapsele anda maiust, mille 100g on 39 g suhkrut… Näiteks Belvita metsamarja küpsistes on 100-s grammis 22 g suhkrut või Corny kirsi-jogurti müslibatoonis on üldse ainult 7,60 g suhkrut (100-s grammis ikka). Minu hullud magusamaiad lapsed ei saa neid Corny batoone süües üldse aru, et söövad midagi, mis pole ülesuhkrustatud! Natuke nagu vastutustundetu tundub teha postitus, et oi-oi kui palju suhkrut toodetes on, aga samas kiita toodet, kus on 100-s grammis tohutult suhkrut…
Valio Delish ei ole kindlasti nii tore ja tervislik snäkk nagu üritatakse muljet jätta. Minus tekitab tegelikult õõvastust see, kui religioosselt lapsevanemad oma lastele seda Delishi ostavad. Ma ei paneks sellist toodet isegi lapse lähedusse.
Alustades suhkrust, siis see suhkrusisaldus on tegelikult ju jube Delishis! Ligi 40% 100 grammi kohta on suhkur! Karumsi kohukeses on 100 grammi kohta 22.4 grammi suhkrut – kui tahad midagi piimaletist snäkiks valida.
Teiseks, Delishi koostis:
piimašokolaad 29,8% (suhkur, täispiimapulber, kakaovõi, kakaomass, emulgaator: sojaletsitiin, lõhna- ja maitseained), täispiim 21,1%, suhkur, taimsed rasvad (kõrge oleiinisisaldusega päevalilleõli, kakaovõi), nisujahu, munad, glükoosi-fruktoosi siirup, piimavalk, kartulitärklis, lõssipulber 1,5%, madala rasvasisaldusega kakaopulber 1,2%, lõhna- ja maitseained, kergitusained (difosfaadid, naatriumkarbonaadid), emulgaatorid (rasvhapete mono- ja diglütseriidid), sool.
Kas ka tead, mida kujutab endast sojaletsitiin? See jätab nii kahjutu mulje, kuid soovitan igaühel hoida suure kaarega eemale toodetest, mis seda sisaldavad ning mitte ainult seepärast, et peaaegu kõik ringluses olevad sojatooted on seotud GMO sojaga, sojaletsitiini kasutatakse selleks, et koonerdada kakaovõilt ja panna oma tasku rohkem kasumit, sest sojaletsitiin on hea 6-7 korda odavam kui kakaovõi. Sojaletsitiin kätkeb endas nii paljusid terviseprobleeme, et sellest võiks lausa pool raamatut kirjutada. Inglise keeles leiab teema kohta palju uuringuid.
Rääkides veel Delishi koostisest edasi, siis see on lausa pungil E-ainetest ja pulbritest, samal ajal kui võiksidki võtta alternatiivina kas või sellesama eelmainitud Karumsi kohukese, mille koostis on otseses mõttes kohupiim, või, suhkur ja glasuur (mis on tehtud või, suhkru ja kakopulbri abil).
Ma lähtun põhimõttest: kui sisaldab E-aineid, ei osta. Igaüks teab ise otsida internetist lisainfot, aga olen omal nahal tunda saanud, mida tähendavad E-ained – isegi need, mis on väidetavalt kahjutud. Ma ei soovitaks ei ise tarbida ega oma lapsele anda selliseid tooteid ning veel vähem kavatsen ma oma raha anda ettevõtetele, kes teevad oma toodangut võimalikult odavalt, kasutades emulgaatoreid ja pulbreid, et seejärel oma tasku võimalikult suur summa panna, manipuleerides tarbijatega.
No aga näiteks need peedikotletid, kus sul on märgitud sinna suhkruhunnik kõrvale. Tundus nagu vähe kahtlane, et seal selline lisatud suhkrusisaldus on… Vaatasin netist selle toote koostist:
Koostisosad: punapeet 55%, tekstureeritud SOJAVALK, vesi, SOJAJAHU, psülliumkiud, hernekiud, kartulitärklis, tomatid, sibul, rapsiõli, sool, valge pipar, SEESAMISEEMNED, SELLERISEEMNED, murulauk, petersell, must pipar, köömen, pune, tsillipipar, cayenne pipar, pärmiekstrakt.
Ma ei tea… ma ei näe, et nad oleksid lisanud sinna suhkrut sisse. Pigem tundub, et siin ka tegemist loodusliku suhkruga, peedid on ju üsna suhkrurikkad oma olemuselt. Piimatoodete puhul ütlesid, et piimas ongi looduslikult veidi suhkrut sees. Mis see siis peedi puhul üllatab? Selle toote puhul tundub nüüd küll väga ülevõimendatud probleem.
Ma ei saa ka aru, et kas siin on võetud süsivesikukogused või lisatud suhkru kogused? Sest süsivesikuid süüakse ka tervisliku toitumise korral u 50-60% päevasest toidukogusest ja lisatav suhkur ei tohiks ületada 10%: https://toitumine.ee/energia-ja-toitainete-vajadused/pohitoitained/susivesikud-sh-kiudained
Süsivesikud on kõikides aed- ja puuviljades, kaunalistes, teraviljas jne. Kui toidus on ka kiudaineid, siis süsivesikud imenduvad aeglaselt ja see pole tervisele kahjulik. Aju vajab süsivesikuid energiaks. Kahjulikud on rafineeritud süsivesikud, näiteks lauasuhkur, kommides ja lisatud suhkur jogurtis või kastemetes, aga ka näiteks magusates naturaalmahlades sisalduv suhkur, sest kiudained on välja võetud. Seetõttu tuleks magusaid (mitte nt aedvilja ja tomati) mahlu vähe juua või palju lahjendada.
Aga siin postituses on küll kõik segamini. Näiteks Skittles ei pannud mind üldse reageerima, need ongi ju suhkrukommid. Aga rosinad, seal ei ole arvestatud ainult šokolaadi osa, vaid ka loomulikult rosinas sisalduvat glükoosi, mis on suhkrufilmi alusel just kasulik suhkur. Fruktoos on kahjulikum, sest väidetavalt on looduses vähem levinud, kuigi see fakt pani mind natuke imestama, sest fruktoos on ju puuviljasuhkur. Kuigi mõlemad need suhkrud on täiesti tervislikud oma loomulikus keskkonnas ehk taimede sees, kus on kiudaineid. Seetõttu vallandub suhkur aeglaselt, veresuhkur kerkib ka aeglaselt ja püsib ühtlasel tasemel kaua.
Samuti pani imestama soolaste toitude suhkrusisaldus. Kanawrapis vist vaadati ainult lisatud suhkruid, sest tegelikult süsivesikuid wrapitaignas ikka leidub. Samas peedikotlettides pole ühe teise kommentaatori kohaselt lisatud suhkrut ja muidugi on taimse päritoluga toidus palju süsivesikuid, seda oligi arvata. Nagu ka lehtsalatis, ubades, makaronides, kaerahelvetes, lisamata suhkruta leivas, maasikates. Aga see pole sama mis lisatud suhkur.