Kuus aastat tagasi viis töö meid sedasi kokku, et enam lahku ei viinudki. (Mõnus!)
Kuigi me tundsime teineteist juba aastaid varem, viis töö ja ühised huvid meid 2008 aastal kokku, hakkasime koos seltskonnapidude pulsil kätt hoidma ja meist sai tandem, dünamiline duo, Tipp ja Täpp, kes alati kõikjal kohal olid ja kellelt võis alati küsida, kes kellega käib, kes kellega peole tuli või sealt lahkus. Me teadsime suuremat osa eesti seltskonnaelu tegelastest ja nende eludest. Mõnikord liigagi palju, mõnikord olime lihtsalt vait ja ei kirjutanud, sest inimestest olid ajapikku saanud sõbrad, aga mitte sellest ei tahtnud ma täna kirjutada.
Austraalias seigeldes sai meile selgeks, et koos on lihtsam. Seda, et Meelis minu jaoks kõige olulisem inimene maailmas on, teadsin ma juba varem, teadmine minu kohta tuli Meelisel just Austraalias. Siis ma tundsin, et ta on muutunud, et ka mina olen tema maailm.
Väikesel Tai puhkusel mais, kui Tais polnud randades valget liiva ja helesinist vett, vaid tühjus, prügi, tuul ja hall vesi, otsustas Meelis, et kuigi me oleme oma lemmikkohas, mis ei näe nii apetiitne väja, ei kannata ta kauem oodata ja et Austraalias ta mulle ettepanekut teha ei taha – me kihlusime. Hoopis oma luksushotellis ja kahekesti, ilma suurema kisa-kärata. See oli meie hetk.
Minu sõrme kaunistas armas sõrmus. Loomulikult elasime edasi teadmisega, et sellele kõigele järgnevad pulmad. Mida enam me sellest rääkisime, seda enam saime aru, et suuri megapulmi ei taha meist kumbki. Selle raha eest, mis pulmadele kulub, saaks mitu aastat pulma-aastapäeva palmi all tähistada. Mõeldud tehtud – 1. aprillil käisime kahekesti registreerimas ja hiljem paari sõbraga Butterflys lõunal. Tehtud ta oligi.
Tähistame aga ikka meie koosolemist 1. juulil, nagu meil tavaks on saanud ja ilmselt kihlumise- ja abiellumisepäeva me tulevikus eraldi suurejooneliselt tähistama ei hakka :)
Aga mis pulmad need on ilma kaunite pulmapiltideta. Sellele mõtlesime me juba Austraalias, kui tegime Ardole ettepaneku sõita varasele sügispuhkusele Taisse. Õnneks talle sobis ja ta tuli ja tegi meist paar päeva jutti imekauneid pilte.
Pulmakleit on tellitud eBayst, maksis umbes 53€, sellele lisandus Tais veel euro selle lühemaks tegemise eest. Meelise ülikond on tellitud Taist, täissiidist ja sinine nagu Taimaa randades vesi.
„Trash the Dress“ – kui “jah” sõna on öeldud, puhastavad enamus pruute oma pulmakleidi ning pakivad ta korralikult ära, et asetada kleit kapi tahanurka ning unustada. Aga on ka teine võimalus. Kasvav arv julgeid pruute valivad teise tee. Naised tõmbavad oma imekaunid kleidid uuesti selga, et teha hämmastav fotoseeria kohtades kuhu pulmapäeval kleidiga minna ei saa. Populaarseim kindlasti on kleidiga kuskil veekogus poseerida, kuid fantaasial lennata lastes võib välja mõelda mida iganes – ratsutamine, tennisemäng, rattasõit, kummikutega porilompides jooksmine jne jne. Meie valisime värvilise lahenduse.
Tänaseks oleme juba kolm kuud abielus olnud, aga koos oleme ikka kuus aastat olnud. Ja uuest aastast on meid kolm :) Jeeeii!