Meelis kirjutab: Aga kes selle kõik kinni maksab?

Automaatne vastus sellisele küsimusele oleks ju MEES. Aga ei seekord pole teemaks, kes kuskil millegi eest maksab, vaid hoopis Hedonist ja tema marakratlusest.

Eile või millalgi ilmus Delfis lugu, kus ema nõudis Põltsamaa linnalt raha, et ta lapsel lasteias hambad sisse löödi, ehk kes vastutab ja kes selle ikkagi kõik kinni maksab? Link!

Nagu ikka on lapsed pahad.

Leenu: ma loen alati Meelise postid üle ja parandan vigu. Ja praegu jäi mulle silma see „lapsed on pahad“, Meelis ongi vist terve elu kasvanud teadmises, et kui KOGEMATA midagi juhtub, siis on ta paha. No näiteks kruus kukub maha, siis see pole õnnetus, vaid pahandus. Nagu, ah? Ei ole ju!

Tihtipeale üritavad lapsed teha kõik endast oleneva, et end vigastada või endale muul moel haiget teha, kuid on ka hetki, mil kannatajateks on süütud ASJAD. Olgu selleks siis ajakiri, kruus, taldrik, reha, kühvel või mänguasjad. On ju lapsi, kes käituvad täiesti kontrollimatult ja keda loomulikult pole ka keelatud, ega seletatud mida tohib ja mida KINDLASTI EI TOHI teha. Tean meie tutvusringkonnast, või noh, kes ei teaks, ühe daami muidu süütu näoga tütrekest, kes viskas WC potti tema telefoni ning otsustas ka sülearvutit vannis leotada. No minu jaoks on selline käitumine täiesti lubamatu, aga see selleks. Õnneks läks hästi ja kindlustus kattis tema lapse tehtud veemängud.

Aga mis saaks siis kui seda teeks Hedon? Või tuleks see sama süütu näoga inglike meie juurde? Kes siis vastutab ja asjad korvab?

Toome näiteks, et me saadame Hedoni mu sõbra ja tema naise juurde hoiule (paariks tunniks) ja Hedon viskabki selle mehe telefoni näiteks kraanikaussi, kus ligunevad mustad nõud. Kes siis selle kinni maksab? Mind ju ei ole, kes last valvaks, aga samas on tegemist minu lapsega ja minu kasvatusega.

Minu jaoks veelgi hullem stsenaarium – oletame, et meile tulevad külalised ja nende laps viskab WC potti minu või Leenu telefoni? Ja me oleme kõik nii vaesed ja meil ei ole mingeid kindlustusi. Ometigi on kõikidel iPhoned eksole – milline raiskamine. Mingis mõttes olen ju mina süüdi, et ma oma telefoni ripakile jätsin. Aga samas kui ema/isa teavad et nende laps võib nii teha, siis hoiavad tal silma peal või paluvad külalistel mitte vett taluvad asjad kõrgele panna.

Aegajalt tuuakse meile ühte pisikest preilit hoida. Õnneks on ta oma olemuselt väga tagasihoidlik ja käitub nagu tõeline preili ja ei kipu midagi lõhkuma. Kuid kui juhtub, et ema tõi lapse meile hoida ja mina lähen vetsu pissile, aga samal ajal ronib neiu kuhugi kapi peale ja lükkab alla teleka. Kes siis selle kinni maksab? Ema ju polnud, kes last vaataks ning ka mina olin vetsus. Aga kui ema poleks last siia toonud, poleks seda ju juhtunud. Samas, ma ise olin nõus teda hoidma ja ei suutnud pissihäda kinni hoida… Kodukindlustust mul pole, kes maksab?

Või lähme meie kellelegi külla, järsku kuuleme krõks ja avastame, et Hedon on kellegi läpaka pooleks murdnud, kes selle kinni maksab? Pooleks? Ma ütleks, „nahhui sa jätad oma läpaka ripakile“, samas, mina ju ka süüdi, et OMA last ei jälgi.

Ka poeskäik on alati selline riski värk, et iial ei tea, mida see laps näpib ja kogemata ära lõhub. Nii piinlik kui see ka pole, olen ma koos lapsega poes üllatusmuna ära lõhkunud. Jah, meie koos, sest tema võttis selle kätte ja mina tahtsin tagasi panna ja nii see pooleks läkski. Leen ütles, savi, viska korvi, ma maksan kinni, ma olin jälle seda meelt, et kanname nö maha ja miks meie maksma peame… Täna sain teada, et Leen maksis selle ikkagi kinni. Mida sina teeksid?

Veelgi suurem mure, mis mind just nüüd kummitama hakkas, mis saab siis, kui ta lasteaias midagi ära lõhub? Delfi loost tulenevalt vastutavad kasvatajad lapse tervise eest, aga kes vastutab asjade eest?

Et siis jah – kes selle kõik kinni maksab, kui laps midagi ära lõhub? Ja ei ole mingit kindlustust mis seda hüvitaks. Kes millal vastutab ja kui suure % ulatuses. Kust jookseb see piir, et vot nüüd maksad sina selle kõik kinni või ah, pole hullu, ikka juhtub? Millised on teie kogemused või ettepanekud, mida sellistes olukordades teha.

45 Comments

  1. No kui sellised lapsed on kes wc potti viskavad telefone ja läpakaid pooleks ragistavad võtaks mina spetsiaalse kindlustuse:)õnneks 2 last kasvatatud niimoodi,et külapeal võõraid asju ei näpi ja mängimiseks on mänguasjad mitte läpakad,telefonid jne…Arvamus siis.Kui minu laps lõhub-maksan mina ja kui võõras laps siis tema eestkostja.Ok kui mingi tass või taldrik puruneb kogemata on tühiasi loomulikult.

  2. Kui Mari teil midagi ära lõhuks, siis kataks selle samamoodi minu kindlustus. Ja see pole ju absull kallis (alla 10 euri kuu).

    1. Kus nii odav kindlustus on? Me peaks ka tegema, aga no kogu aeg lükkan valimist edasi, nii kirju tundub see valik :D

  3. Oma tuttavate käest ma küll mingit raha nõudma ei hakkaks, usun ,et ka nemad minu käest mitte.
    Lastel ikka juhtub ja kallid asjad, telefonid jne tuleb lihtsalt panna lapse käeulatusest ära. Easy!

  4. Ma lõhkusin lasteaias wc ukse ära, kiikusin nii kaua,kui see kaela sadas nüüdseks 20a sellest aga siiani meeles, kuidas isa pidi lasteaaeda ust parandama tulema. Jube häbi oli küll ja no aru mul polnud to aeg 5 aastaselt veel aga kasvataja ka ei näinud.

  5. Kui mulle hoida toodud laps minu juures midagi ära lõhub, on see küll sügavalt minu enda probleem, ma leian. Ja no isegi koos vanemaga külas olles.. on see lihtsalt nõme õnnetus. Küll aga juhtus mu sõpradel nii, et laps kukkus (vist teise lükkamisest) lasteaias esihammastega kuhugi. Laps kaua ei nutnud ja nemad talle suhu ei vaadanud. Järgi minnes avastas vanem, et pool hammastest oleks nagu murdunud. Kimasid siis arsti juurde ja arst arvas esmapilgul samuti, et on murdunud. Lähemal vaatlusel aga selgus, et hambad on tagasi igemesse löödud. Kui lasteaed oleks kohe märganud, vanemad järgi tulnud ja arsti juurde läinud, oleks neid päästa saanud. Nüüd tuli aga välja tõmmata. Siin ma näen küll lasteaia vastutust ja asi oli nii tõsine, et soovitati valuraha küsida, aga no mis sa täna oskad küsida. Tagajärjed ehk jäävhammastel näha.

    1. Mu õe lapsel juhtus samamoodi. Kukkus hammastega kivi otsa. See ei juhtunud lasteaias. Oli ka õnnetus, üks laps lükkas teist ja pisem (1,5-2astane) kukkus. Esiti arvasid ka, et hambad murdusid katki, väiksed killud tuli küll välja. Hambaarstil selgus, et kukkus need igemesse tagasi. Kuna laps pisike, ei tõmmatud välja. Pidavat ise välja end ajama. Ja tõesti – nüüd laps kaks pool ning hambad tagasi väljas kenasti ;)

      See siis lühike kokkuvõte.

  6. Tehke kodukindlustus, see 7 euri kuus pole ju suur summa, omal lapsel võib ka juhtuda õnnetusi

  7. Kui minul on külas laps koos oma vanematega ja lapsega/lapsel midagi juhtub, vastutavad vanemad. Kui külas (minu hoida) on laps ilma vanemateta ja midagi juhtub, vastutan mina. Ja sama ka vatsupidi. Lihtne. :)

  8. Lapsed teevad ja neil juhtuvad õnnetused ju kogemata, ja kes teeb sellel ikka juhtub. Ma väga loodan et kui Hedon midagi kogemata ära lõhub, või mängides miskit katki läheb, siis teda ei syydistada selles et ta on automaatselt paha laps. See on õnnetus ja tuleb lapsele põhjalikult selgitada mis juhtus. Yldjuhul laps ei tee asju katki teadlikult ja ei taha tekitada pahandust ka teadlikult, no v.a. täiesti kasvatamatud lapsed, kes teevad mida tahavad ja kellel lastakse teha absoluutselt pahandusi ja kes tekitavad kaoseid ja vanemad ei keela ega selgita. Ma usun, et enamus inimesi ei laseks oma koju Selle Proua ingli näoga last, sest seda last ei kasvatata ju absoluutselt, see elab ja teeb mis tahab, peksab pidevalt oma vanemaid, näpistab neid ja vanemad lasevad seda rahumeeli teha. Väike õde kasvab kõrval näeb seda kõike ja aasta pärast teeb täpselt sama järgi, siis on neid juba kaks kasvatamatut last, kes viskavad arvuteid ja telefone vanni ja ja käivad kylaliste kotist telefone näppamas et kylla tulnud inimes(t)e telefoni siis vetsupotti vista. Sellisel juhul peab selle kahju tekitanud lapsevanem kylalise kahju korvama. Selline käitumine on lapse puhul äärmuslik, yldjuhul peredes, kus lastele selgitatakse, kui nad midagi valesti tegid, lapsed selliseid asju stabiilselt ei korralda. Kuid kui midagi suuremat juhtub ja laps kellegi juures või oma kodus mingi suurema jama kellegi võõra varandusega korraldab, leian et selle jama maksavad kinni selle lapse vanemad.

    1. Laps ei mõista maailma nagu meie. Laps ei tea, mis on mingi olukorra tagajärg, kui talle pole sellest räägitud või pole ise läbielanud. Meie ju teame, mis juhtub, kui mobiiltelefon/elektroonikaseade vette kukub või märjaks saab. Teame seda, sest oleme kuulnud, mis on juhtunud või ise seda läbielanud. Teame, millest umbes üks telefon koosneb ning mis eesmärgil seda saab kasutada. Teame, et elektroonika ja vesi ei käi käsikäes jne. Meie ei tea ka seda, millest me pole kuulnud, millest keegi pole meile rääkinud jne. Täiskasvanud inimesel on sellised asjad mõne eriala spetsiifilised teadmised, millest nii palju ei tea.

  9. Minu laps pidas paar nädalat tagasi sünnipäeva. Üks külalisest läks mängimisega hoogu ning suutis ära lõhkuda vaasi. No ikka juhtub, kuid imelik asja juures oli see, et lapse ema oli samas toas ning mitte mingisugust korralekutsumist vms ei toimunud. Nagu meie asju võikski lõhkuda.
    Mul oleks küll häbi, kui mu laps miskit ära lõhuks- pakuksin kinnimaksmist või uue toomist vms, aga et ma niisama asja jätaks- never! Iseasi, kui peremees/perenaine ütleks, et ah pole vaja. Pakkumine ise juba on märk vabandusest..

  10. Selleks puhuks on tõesti parim variant kindlustus.
    Meil on selline kodukindlustus mis katab vajadusel ka need kahjud mis peaks meie poolt kogemata kellegile teisele tekkima.

  11. Ma ei tea kas see on ” rikaste ” või ” uue-aja-inimeste” värk, aga olen kuulnud olukorrast kus laps on kindlustatud. Ehk siis kõik lapse vägiteod plekib kindlustus kinni. Antud olukorras oli lapsel lihtsalt “halb harjumus” autosid kriimustada.

    PS .. mis värk selle “nahhui” sõnaga on? Täna olete facebookis jaganud postitusi ja see on teine postitus kus see sees on .. absoluutselt usun et Hedon ei öelnud lasteaeda minnes “nahhui te mind siia tõite ” (või kuidas see oligi seal ühes postituses .. ) aga silma jäi kuidagi :D

    1. See on vastutuskindlustus, laieneb kõigile pereliikmetele. Näiteks kui 10-aastane laps sõidab jalgrattaga ja kuskil õuealal kaotab korraks juhitavuse, läheb vastu autot ja kriibib selle ära, siis kahju on ju tekkinud. Laps ei ole sellepärast mingi kasvatamatu pätt, see ikka rohkem õnnetus. Aga maksma ei pea ju auto värvimist mitte auto omanik, vaid ikkagi selle lapse vanemad, st kahju põhjustaja.
      Enamik lapsi ega inimesi ei ole halvad pahategijad, kuid paraku õnnetusi juhtub küll kõigil. Seetõttu on vastutuskindlustus väga mõistlik asi. Seesama kindlustus maksab ka alumise naabri remondi, kui sinu korteris lõhkeb sinu ja naabri äraolekul veetoru. See ju ka õnnetus, aga ilma kindlustuseta üks väga kallis õnnetus.

  12. Kunagi olime koos reisil teise perega, minu vanem laps võttis noorema ( tol ajal 6-kuu vanuse) sülle ja beebi jalg jäi tuttavate fotoka rihma taha ja kukkus maha, maksime paranduse kinni. Kuigi südames tean, et fotokas vedeles suvaliselt laual, keegi teine oleks võinud joogi või söögi peale valada, samamoodi ise komistada vedeleva fotoka rihma otsa.
    Aastaid hiljem oli nende pesamuna meil külas ja jalutas mööda elamist koogiga ringi, pärast söömist tegi mu vanema lapse vastremonditud tuppa heledale tapeedile kümmekond rasvast kätejälge, ma pole seda neile isegi öelnud, minupoolne solvumine, et lapsevanem on nii hooletu ja ei valva oma last oli suur. Suhtleme nüüd minimaalselt, hoian eemale.
    Igasuguseid asju võib juhtuda ja inimesed on erinevad.
    Hammaste eest minu arvates küsitakse põhjendatult raha, koolieelik peaks küll juba mõistust olema, et mitte teise hambaid katki kiviga teha, milline valu veel pealekauba:( Mõne jaoks on hambad suva, aga nt minu / mu pere jaoks äärmiselt olulised, arvestades implantaatide ja breketite pluss hambaravi hindasid, siis isegi väike summa.

  13. No kuulge on ju vahe kas lapsel juhtub õnnetus( telekas kukub maha, kuna ta ronis) v võtab ta selle arvuti ja Suundub vannituppa ja viskab selle sinna. See on teadlik tegevus . Kui mu kylalisel juhtub õnnetus ja see tuli ettevaatamatusest siis ma kindlasti ei lähe seda raha sisse nõudma( samas kui minu lapsel see juhtuks, hyvitaksin) aga kui see kylaline võtaks mu teleka ja selle vanni viiks, oi kurjam See on teadlik tegutsemine. Ja see näitab kuidas peres on väga hoolimatu suhtumine/ pohhuism asjade suhtes.

    Aga palun- kodus lammutagu v maja.

    Lastel juhtub alatasa midagi- nt mu laps suutis kohuaeg piima v mingit s66ki maha ajada. Ma olen niii kuri sest see tuli täielikust lohakusest ja kiirustamisest. Ma võtsin seda alati kui õnnetust aga ma olin nii kuri, koguaeg ma pidin seletamaMIKS see juhtus! Nyyd õnneks on seda vähem. Kas aitas mu pahane olek v ta õppis igakorraga midagi sellist. Nyyd on ta 8 ja kui midagi juhtubki siis ma ei pahanda- koristagu ise, õigemini ei ytlegi ta mulle enam.

  14. Väljavõte VÕS-ist:

    § 1052. Vastutuse piirangud
    (1) Alla 14-aastane isik ei vastuta enda tekitatud kahju eest.
    (2) Isik ei vastuta enda tekitatud kahju eest, kui kahju on tekitatud seisundis, milles isik ei võinud mõista oma tegude tähendust või neid juhtida. Alkohoolsest joogist või narkootilise või psühhotroopse toimega ainest tingitud mööduvaid häireid võetakse arvesse üksnes juhul, kui kahju tekitaja sattus sellisesse olukorda muul põhjusel kui oma süül.
    (3) Isik, kes käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 kohaselt ei vastuta tekitatud kahju eest, vastutab siiski enda tekitatud kahju eest, kui kahju tekitaja vanust, arengut, vaimset seisundit, teo liiki, asjaosaliste majanduslikku olukorda, sealhulgas olemasolevat või selliselt isikult tavaliselt eeldatavat kindlustatust, ja muid asjaolusid arvestades oleks vastutusest vabastamine kannatanu suhtes ebaõiglane.

    § 1053. Vastutus laste ja hoolduse alla antud isikute tekitatud kahju eest
    (1) Alla 14-aastase isiku poolt teisele isikule õigusvastaselt tekitatud kahju eest vastutavad, sõltumata oma süüst, tema vanemad või eestkostja.
    (2) Vanemad või eestkostja vastutavad, sõltumata oma süüst, ka 14–18-aastase isiku poolt teisele isikule tekitatud kahju eest, kui nad ei tõenda, et nad on teinud kõik, mida saab mõistlikult oodata, et ära hoida kahju tekitamist.
    (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhul vastutab lapse tekitatud kahju eest ka isik, kes lepinguga kohustus tema üle järelevalvet teostama.
    (4) Kui kahju õigusvastase tekitamise eest vastutab ka laps ise, on lapse ja vanemate, eestkostja või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isiku omavahelises suhtes vastutavaks üksnes vanemad, eestkostja või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isik.
    (5) Vaimse puude tõttu eestkoste alla antud piiratud teovõimega isiku poolt teisele isikule õigusvastaselt tekitatud kahju eest vastutab isiku eestkostja, kui ta ei tõenda, et ta on teinud kõik, mida temalt saab mõistlikult oodata, et ära hoida eestkostetava poolt kahju tekitamist. Kui kahju tekitamise eest vastutab ka eestkostetav ise, eeldatakse, et nende omavahelises suhtes on vastutavaks eestkostja.

    Seadusejärgi kõik maksab kinni vanem, eestkostja.

  15. Yks asi on materiaalne kahju- aga naiteks kui see vaike preili kes teile hoida tuuakse sealt kapi otsast alla kukub, siis kui sina korraks tal silma peal ei hoia….
    Materiaalne kahju on teisejarguline sellistel juhtudel.

  16. Tuttavatele korvaks küll oma lapse tehtud kahjud – olgu siis mahavisatud telefon või katkine taldrik. Õnneks meie lapsed midagi suuremat lõhukunud pole, aga kui külas olles klaasi ära lõhkusid, siis küsisin küll, kas perenaine tahaks uut samasugust. Sest tavaliselt ostetakse ju komplekt klaase ja kui üks puudu, siis see ei ole tore. Seega leppisimegi kokku, et ostan uue klaasi ja nii tehtud saigi.
    lasteaias purunevad ka mänguasjad, aga enamasti mänguhoos ja ma ei tea, meile pole ühtki kaebust esitatud. samas kui ikka öeldakse, et minu laps lõhkus mingi mänguasja, oleksin nõus selle asendama. Ikkagi lapsevanem üldjuhul on see, kes lapse pahandused, aga ka kogemata juhtunud õnnetused kinni maksab.

  17. Leian, et kui laps teeb midagi katki, siis kulud korvab siiski lapsevanem. Inimene, kes sinu lapse on hoida võtnud ei pruugi tullagi sellepeale, mida kõike üks laps korda saata suudab. Veel enam ei pea inimesed, keda külastab pere koos väikese lapsega, hakkama ettevalmistustöid tegema st. kriitilise pilguga kõikvõimalikku ära korjama jne.

  18. Minu meelest on veidike imelik enda sõbranna/tuttava last niiviisi maha teha, vaevalt et sellel lapsel nüüd ongi selline mõttemaailm, et “oo, elektroonika, see käib ju vees” ja siis selle sinna viskab. Kui sa ütled, et sinu jaoks on selline käitumine täiesti lubamatu, siis mis sina teeksid kui nii juhtuks? Ma eriti ei usu et Mallu selle peale naeris ja ütles et ah pohhui, vähemalt postituses tundus et ta oli üsna endast väljas selle pärast. Lihtsalt lapsed on lapsed, ja selliseid asju juhtub, ma nüüd ei leia, et seetõttu et nii läks on see laps kasvatamatu. Meie ju ei tea, mida ta mõtles, võibolla tahtis head enda mõtetes. Ühesõnaga näite toomine oli loomulikult hea, kuid et seetõttu oma sõbranna last kasvatamatuks tembeldada ei ole nüüd küll kõige õigem. Sellest jäi veidi selline mulje, et kuidagi oli vaja lihtsalt ära panna. Kuid see on vaid minu arvamus.

    1. Ma arvan täpselt sama. Tekstis seda kirjutada ja siis kui Mallukas kommenteerib, siis on nii ninnu-nännu..

  19. Selle teie tuttava näite puhul on kindlasti kasvatusest puudu jäänud. Kuidas veel soditi seinasid ja kappe ning ei keelata. Minu jaoks ajuvaba. Mul on ka lapsed näiteks pliiatsiga kriipsu seina tõmmanud, seletad, saavad aru ja rohkem ei tee. Arvuti pole meil ka kusagil kapi otsas, aga lapsed ei näpi (2 & 4 aastane). Pealegi pole see kindlustusega uue asja saamine ka nii odav, omavastutus üsna suur- soodsam küll, kui uus asi, aga parem ikka vältida. Ise ma usun, et oma lapse eest vastutad ikka ise.
    Kui külas või poes näiteks lõhub, siis sinu viga. Ei pea teised lapse järgi asju ära panema (Poes ei peaks lapsed üldse asju näppima, tulebki vaadata kogu aeg või lased korvi panna asju, mida ostate, et tegevust oleks. Minu arvates tuleks ka kinni maksta, kui su laps poes midagi lõhub.) Kui ise hoida võtad lapse, siis ikka vastutad ise – väike laps või jama teha ikka olenemata kasvatusest.
    Lasteaias ma ei kujuta ette, eks asjad kuluvad ja purunevad ikka vahest, aga üldiselt on kord üsna hea. Pole kuulnud, et keegi oleks pidanud maksma, vast vastutab õpetaja, sest tema ju vaatab lapsi (kuigi ma ei usu, et õpetaja kinni peab maksma katkiseid asju).

  20. Mina olen seda ka seda meelt, et iga vanem vastutab oma lapse eest. Kui minu laps lõhub, siis mina maksan. Võõras laps lõhub, siis tema vanemad. Jääb kyll õhku see, et sa ju ise andsid aga kuidagi südametunnistus käsiks korvata oma lapse kräppe.
    Väike näide: Olen emale ostnud uue vakstu lauale, kuna minu laps tiris selle katki. Küll oli seal juba eelnevalt koht, kust hakata tirima ja ema ei palunud seda, aga ise tundsin, et see on nyyd minu koht poodi minna. Väike asi, aga siiski.

  21. Mina olen ka üldiselt seisukohal, et kui minu laps peaks midagi ära lõhkuma, siis mina lapsevanemana ikkagi vastutan tema tegude eest, isegi kui tegu on õnnetusega. Kahju kannataja ei pea selle pärast nüüd küll pead vaevama ja ajuvaba oleks minema jalutada. Kui on kallis asi, siis ostan kasvõi järelmaksuga.

  22. Kui on sinu laps, siis sina vastutad. Ka lapsele saab selgitada, et kui ta midagi ära lõhub, siis emme-issi peavad kinni maksma ja siis pole raha süüa osta koju vms. Kui on kasvatamata laps, siis ikka vanemad süüdi, mitte need, kes külla kutsusid. Minul ei ole lapsi ja ei oska arvestada, et mingi tüüp tuleb ja hakkab lambist mu asju wc-potti loopima.

  23. Kui minu laps kellegi telefoni või arvuti ära lõhuks siis tunneksin end süüdi ja “kargaks kasvōi pükstest välja”, et asi kinni maksta. Samas taldrik, tass tundub minu jaoks tühine, vabandaksin ja suure tõenäosusega kinni ei maksaks. Poes jällegi oleneks asjast aga kindlasti võtaksin selle endaga ja annaksin teenindajale ja ilmselt siis oleneks sellest kas pean maksma vōi ei – riiulisse tagasi katkist asja ei topiks.

    1. Inimesed ostavad omale lauanõusid, mida lubada saavad. Ei hakkaks nõudma näiteks vaesemat sorti sõbrannalt, et “ajou, sa elad miinimumpalga eest a maksa mu 50eurine taldrik kinni”.

      Kui mul TALDRIKU purunemisest nii suur majanduslik kahju on, siis olen ilmselt liiga kalli taldriku ostnud :D

  24. Vanemad peaksid oma lapsi nii palju suutma kasvatada, et ei kodus ega ka külas ei lähe laps kellegi teise telefoni/läpalat/telekat jne võtma, mis ei ole lapse mänguasi. Veel vähem, et lapsed hakkavad lõhkuma midagi või kuskile kapiotsa ronima. Lapsevanem on süüdi, kui tema laps lõhub kellegi teise asjad ära ja maksab selle kinni. Või teine variant on, et vanem pöörab kasvatusele rohkem tähelepanu.

  25. Ameerikas näiteks maksad siis ka, kui sõber külla tuleb ja libastudes käeluu murrab. Või noh, su kindlustus maksab.

  26. Kord sõbrannal külas olles võttis ta laps laualt mu telefoni ja viskas maha. Ekraanis olid mõrad. Õnneks ta kohe ise pakkus, et maksab vahetuse. Ei pidanud mina lunima et kuule misasja, viska plekki Ta ise väga põdes aga õnneks läks vahetus alla 100€. Sama on nt koertega, tean mitmeid juhtumeid kus külalisel on saapad või jope ära hakitud. Õnneks endal mul kindlustus mis hüvitab ka mu koera tekitatud kahju.

  27. Kui laps vanematega koos olles midagi ära l6hub minul kylas olles, siis on see ikka vanemate kinni maksta. S6ber v6i mitte. Tehnika on siiski nii palju kallis, et mina kyll silma sellise koha pealt ei pigista. Kuna aga elame ise välisriigis, siis on meil lisaks kodukindlustusele lisaks kindlustus mis kataks meie poisi 6nnetused kylas. Lisaks vabaaja kindlustus mis katab juhtumid nagu 6ues kiikudes hamba kaotamine. Samuti lasteaias tervisega juhtuvad 6nnetused. Ning meil endil on kaetud tööandja poolt 6nnetusjuhtumid ka väljaspool tööaega.
    Ehk yhtne vastus on kindlustus ja iga lapsevanem vastutab oma lapse tegude ning 6nnetuste eest kodus kui ka kylas.

  28. Olles ise lasteaias õoetaja, siis isegi, kui laps lõhub mingi mänguasja, siis saab selle ära visata. Näen ju ise, kuidas lapsed hirmunult katkist asja peidavad. Mina üritan just rõhutada, et kui läheb katki, siis julgelt öelda ja minema visata, keegi ei pahanda. Asjad on asjad, enamus neist on asendatavad. Kui laps ise terve on, siis see ju pealmine :).
    Ja ei pea õpetaja ega lapsevanem uut mänguasja ostma ja ega ma seda vanematele maininud ka. Tihti on vähe asju, mis aasta jooksul katki lähevad. Uusi mänguasju aga tuuakse rühma iga aasta kindlasti.
    Kas lapsega pahandamine teeb selle katkise asja terveks? Kindlasti mitte.
    Aga kas edaspidi hakkab laps varjama, kui asi katki läheb? Tõenäoliselt.
    Mina usun, et oluline on usaldus. Juhtub ja kogemata, ega pahandamine päästa :)

  29. Minu meelest see “proua” laste elektroonika vanni viskamine tuli pigem sellest, et väike laps on lihtsalt rumal (mitte loll, vaid teadmatu) ja ei saa veel aru, mis juhtub, kui ta sedasi teeb, mida tohib, mida ei tohi. Ja kindlasti temaga räägiti pärast sellest. Näen ise lapsevanemana, et 100% ei jõua ette näha ja ära hoiatada neid asju. Seinte sodimine minu meelest sama, pigem see, et lapsevanem peab pidevalt jälgima, et laps ei sodiks seina. Ise näete ka, et sel “proual” on kogu aeg 100 asja käsil, kogu aeg lihtsalt ei jõua. Mina olen oma 2,5-sele korduvalt ja korduvalt seletanud, et ei joonista seina peale, paberi peale, kullakene, paberi peale, aga ikka, sinder, joonistab! Ja ma ei arva, et mul laps on mingi imbetsill, lihtsalt mudilane, kes piire kompab.
    Lasteaias asjade ära lõhkumisega – ma pole kuulnud, et lõhutud mänguasju oleks keegi pidanud kinni maksma. Pigem on see vist lasteaia nö loomulik kadu, et vahel midagi kulub või ei pea vastu. Ameeriklased ilmselt kaebaksid lateaia kohtusse, et miks muretseti mitteeakohane mänguasi, mis purunedes võib lapse ohtu seada. Ok, kui akna katki viskab laps, siis ilmselt tuleb kinni maksta. Minu laps oksendas paar aastat tagasi lasteaias lõunaune ajal voodiriided ja madratsi täis, küsisin, et kas toome uue madratsi. Kasvataja ütles, et eieiei, eks me puhastame ja kui enam kuidagi asja ei saa, ostetakse uus. Lasteaiatasu te ju maksate, eks sellest neid asju ju kaetaksegi.
    Andke andeks, kullakesed, aga sellest postitusest oli küll aru saada, et Meelisel on olemine halb… selline… õnnetu ja negatiivne noot käis kogu tekstist läbi. Aga asi läheb paremaks… Sa saad abi ja asi läheb paremuse poole! Päike on ainult pilve taga praegu, aga ta on alles :) Jõudu!

  30. Mul on on olnud palju lastega sõpru-tuttavaid. Enamus on tavalised normaalsed inimesed, kelle lapsed on ka tavalised ja normaalsed. Lastel juhtub igasugu asju ja enamus sellest, mis juhtub, pole midagi hullu. Läheb tass kogemata katki või piim ümber vms. Ikka juhtub.
    Aga üks pere erines ikka tuntavalt. Hästi rangete vanemate käe all üles kasvanud noor ema rakendas täielikku vabakasvatust ehk siis kasvatamatust. Ja õigustas oma laste sigadusi valjuhäälselt, mistõttu need lapsed (3) ikka kohe meelega sigatsesid. Ma ausalt ei tea rohkem lapsi, kes niimoodi käituks. Nt trampisid nad mu lillepeenras ja kohe sellise näoga, et “noo kas julged midagi öelda ka või” ja kui ma nad sealt minema kupatasin, hakkasid tetaraalselt nutma, mille peale nende ema mulle tõsiselt ütles (laste kuuldes loomulikult), et “sa peaksid selle lillepeenra teise kohta tegema.” Nende pojakene sõitis rattaga autode vahele, kuigi talle öeldi konkreetselt, et autode vahele rattaga sõita ei tohi. Loomulikult vajus ta terava lenksuga vastu auto ust ning kriipis sinna suure jälje. Mitte mingi tilluke mudilane vaid 6aastane. Aastasele ei pandud meile tulles mähkut alla, kuigi ma seda tungivalt palusin. Sest ta istus ja pissis igale poole, mul oli juba parkett mitmest kohast üles pundunud selle lapsukese pissi tõttu. Minu poja keerukad legoehitised lihtsalt lammutati tükkideks, kuigi oli palutud neid mitte puutuda. Jne, jne.
    Ühesõnaga. Mul viskas lõpuks üle. Lõpetasin suhtlemise. Ema vaatas mind kõikide nende “õnnetuste” peale suurte silmadega, stiilis “lillepeenar on vales kohas, autod seisavad sul vales kohas, miks sul on maas parkett, mis võib üles punduda kui sinna pissitakse jne.”

  31. Mis hapet need küll need lapsed kusi, et parkett kohe üles pundus??? Seda peaks keegi kohe teaduslikult uurima, ühiskond võib sellest mingit kasu isegi saada.

    Ise ikka julged majas ringi liikuda ja midagi teha? Päris õudne võib nii elada olla.

  32. Minul ka hapu maiguga kogemus. Lapsele kogusime aastaid tagasi unistuste kingiks raha – siis oli Baby Borni pissiva ja nuttev nukk väga popp. Kinkisime tütrele siis sünnipäevaks! Rõõm oli üürike, sest mehe sugulase laps tuli külla ja pakkus välja mängu, et seda nukku käest kätte visata. Minu laps ei tahtnud ja käis ka valjult rääkimas, et see sugulane ei jäta järgi ja loobib tema kingitust. Sugulase ema ei teinud väljagi, mina palusin mitte loopida, ikkagi väga kallis kink nii lapsele emitsionaalselt kui ka rahaliselt. Paari minuti pärast oli nukk katki, sugulane viskas selle lihtsalt peaees maha. Nii õnnetult, et kael murdus ära. See ema oli veel jumala vihane, et issand mis siiis on?!! Mis ma pean kinni maksma vä? Ma jäin sõnatuks…. Nähes oma lapse ahastust ja tolle ema suhtumist, siis jäin ootama, et äkki ikka tuleb tal mõni targem mõte, pakub mingitki abi. Aga ei. Nii jäigi, kärmelt mindi koju. Kuna ma ka töötasin selle emaga koos, siis oli ikka vastik tunne hinges. Lapsele uut nukku me lubada.ri saanud ja mängiski katkisega. Ei saanud sööta ega midagi.

Comments are closed.