#meeliskirjutab

Meelis kirjutab: jälle sellest ülikooli minekust

Nii pea kui hakkavad lähenema kõiksugused koolide lõpetamised, ilmuvad internetti ning ka tänavatele reklaamid erinevatelt ülikoolidelt, kes kõik kutsuvad oma kooli õppima. Ja mis tundeid see minus tekitab? Loomulikult janu uute teadmiste ja veelgi suuremat janu õppimise järgi. JÄLLE!

Miks jälle? Sest see iseendaga kemplemine on mul kestnud juba aastaid. Lähen jälle ülikooli või ei lähe? Lähen, ei lähe. Ja nii aastast aastasse. Tahaks minna, aga raha ei ole. Võtaks laenu, aga siis ei saa hiljem äkki kodu jaoks laenu, sest õppelaenu tõttu on kohe suurem laenukoormus ja ma olen see riskigrupp. Probleeme mitmeid, eks.

Siis hakkab pihta see jama, et mis eriala. Vanasti olen ma kindel olnud, et sihin turundust ja kommunikatsiooni, kuid nüüd olles läbinud kümneid erinevaid koolitusi, kursusi ja online seminare välismaal, siis tunnen, et see ei ole enam see. Olen ka ise turundusalaseid külalisloenguid käinud andmas, seega ma tunnen, et see ei ole nagu paberi pärast vajalik, kui mul on kamaluga kogemust sel alal. Jah, alati on võimalik juurde õppida ja targemaks saada, kuid tänavu see ala kuidagi ei kõneta mind.

Käisin teisipäeval superministeeriumis mingil konverentsil ja seal kõrval asub teadaolevalt selline kool nagu Tallinna Polütehnikum. Silt oli kenasti väljas, tule aga meile. Ja see oli see, mis mind kõnetas. Ma ei mõtle otseselt polütehnikumi, vaid eriala, mis silma hakkas.

Nagu ma juba ka ennist mainisin, siis mulle meeldib õppida ning saada uusi teadmisi ja kogemusi jne. Seda aga eriti aladel, milles ma just kõige targem ei ole. Seega mõtlesin mina siin isekeskis, et miks mitte minna käesoleva aasta sügisest õppima infotehnoloogia eriala!? Ehk siis lihtsalt öeldes IT’d!

Paar aastat tagasi korraldas mingi asutus Euroopa rahade eest ümberõppeprogrammi, kuhu ka mina Töötukassa kaudu kandideerisin. Ehk siis anti suur hunnik raha, et õpi IT inimeseks. Käisin ka mina seal katsetel, sest päris igatühte ka ei võeta. Vanalinna Rimi kõrval toimusid need katsed, kuhu ma siis kindlal sammul astusin. Loomulikult kukkusin ma kolinal selles katses läbi. Ma sain sajast punktist vist 30 punkti. Aga pidi saama vähemalt 60 kui ma ei eksi. Igatahes ma ei saanud sinna programmi sisse ja minu jaoks oli selge, et IT ei ole minu ala. Seal testis oli hästi palju mingite ruumiliste lahenduste leidmist ja muud moodi arvutamist. Aga ma ei ole matas kõige osavam.

Minu nõrgaks küljeks on terve elu olnud reaalained. Ma olen istunud kooli ajal suvetööl nii matemaatikas, keemias kui ka füüsikas. Osalt laiskusest, kuid enamasti ikka selle pärast, et ma tõesti olin loll. Ma võisin pähe taguda lehekülgede viisi valemeid, kuid need ei olnud minu jaoks loogilised ega kuidagi rakendatavad. Terve elu olen ma olnud loominguline ning pigem humanitaarkallakuga poiss. Seega matemaatika ja muud arvutamised ei ole minu teema olnud. Ometigi suutsin ma lõpetada Tartu Ülikooli Majandusteaduskonna. Ka seal oli päris palju matemaatikat. Ühte ainet ma tegingi reaalselt kolm aastat. Seal oli probleemiks nii minu rumal pea kui ka pisut kiusliku loomuga õppejõud. Aga vähemalt sai tehtud.

Ja kui ma nüüd mõtlen, et okei, läheks IT’sse, siis ma ju tean eos kui palju on seal matemaatikat ja arvutamist ja reaalaineid. Sellel hetkel ma tunnen, et kurat, ei peaks oma nina sinna ikka toppima. Aga samas on minu sees selline kiuslik õpihimuline poiss, kes ütleb, et mine-mine ja sa saad hakkama. Ma sisimas tean ka, et ma saaks hakkama, aga lihtsalt see oleks kindlasti raskem, kui mõne humanitaaraine õppimine. Kuid selleks, et saada IT’d minna õppima on vaja jällegi matemaatika eksamit. Esiteks ei ole ma seda kunagi teinudki ning teiseks isegi kui teeks, ei saaks ma sellest läbi. Õnneks on osadel ainetel ka sisseastumiseks mõeldud erinevad testid. Äkki ma sealt pääsen läbi?

Ja siis jõuame me tagasi nii aja kui rahani. Kuna ma siiski käin tööl (mingil määral), mis tähendab seda, et ma peaksin siiski valima avatud õppe, kaugõppe, avatud ülikooli või kuidas iganes seda nimetatakse (ehk käima ülikoolis kord kuus neljapäevast pühapäevani). Kaugõpe aga ei ole tasuta õpe. Tasuta õpe ei ole aga kaugõppes võimalik. Ja nii ma siis siin istun ning diskuteerin iseendaga.

Just vaatasin mis need õppemaksud ka on. TalTechis on see ca 2800 eurot, ehkki ma saan aru, et käesolevast aastast hakkab see olema hoopiski 3600 eurot aastas, EBS’is ma ei saagi aru, kuidas neil see õppekava välja näeb, kui aus olla ja kas neil sellist ainet on, Tallinna Ülikoolis samuti mingi 2500 eurot aastas ning Tartu Ülikoolis kohati isegi ligi 6000 eurot aastas. Huvitav kas sellise summa eest saan arvuti ka kaasa? Lisaks teeb asja keeruliseks see Tartus käimine. Igakord ööbi siis kuskil hostelis, mis on ka kulu või lähen tüütan sõpru. Lisaks siis see, et sisseastumiseks on kindlasti vaja miljon matemaatika eksamit teha. Mitmeid dilemmasid selle Tartu Ülikooliga.

Aga üllatuslikult selgus, et Polütehnikumis on õppimine tasuta. Tundub nagu jackpot olevat. Lisaks on neil uue ainena sees tarkvaraarendaja õppekava. Samas ma ei ole sellest polütehnikumist ja nende pakutavast haridusest väga midagi kuulnud varem. Kas sealt saab hea hariduse? On see paber ning teadmised ka mujal tunnustatavad? Ehkki minu jaoks ei ole oluline paber, vaid pigem teadmised, sest ega ma ju paberiga oma tööd ei tee. Ikka oskustega, mida koolis (ja elus) õpin. Aga on see kool ka hea?

Siis hakkab see pihta, et kui paljudele tööandjatele üldse meeldib, et inimene koolis käib. Ega see väga tervitatav vist ei ole. Olen lugenud lugusid, kuidas inimesi õppepuhkuse ajal lahti lastakse. Tegelikult võib hirme ja kartusi jäädagi välja mõtlema.

IT ained mida õppida on enam kui küll, lihtsalt sellel aastal võib asi jääda teostamata, sest: a) ma olen rumal; b) mul ei ole vajalikke eksameid tehtud; c) mul ei ole raha d) hirm, et äkki ei saa hakkama.

Selline murepostitus. Mida teha? Kuhu minna ja kas üldse minna? Äkki ei saa hakkama? Kellel on kogemusi või infot erinevate koolide ja õppekavade kohta, siis võite vabalt kommenteerida. Ma ise ei jõua ka kõiki läbi lugeda. Ja isegi kui loeks, siis on lõpuks kõik sassis.

56 arvamust: “Meelis kirjutab: jälle sellest ülikooli minekust

  1. Polütehnikumis olen ma õppinud It oma 9 aastat tagasi ja pooleli jätsin enne viimast aastat kuna sain aru, et ega seal väga palju algajale ei õpetata, põhilist pead ikka ise oskama ning läbi oleks ma sealt pressinud ja paberi saanud aga targemaks just väga palju mitte. Aastatega on võibolla ka muutunud palju. Olen ka ise mõelnud, et peaks kohe kiusu pärast tagasi minema ja lõpuni asja viima.

  2. Ma võin öelda, et ülikoolis on turunduse eriala hoopis teine kui nendel konverentsidel ja seminaridel (õnneks!). Oluliselt rohkem teaduslik (päriselt). Seminaridel selline uina-muina.

    Soovitan nii TalTechi kui ka EBSI. Taltechi soovitan just magistriõppeks ja EBSi bakaks. Mulle tundub (olen mõlemas ülikoolis magistris 2 a õppinud), et TalTech magistri tasemel on tugevam ja EBS jälle baka tasemel tugevam.
    1 kõrgharidus on tasuta riigiülikoolis, sisseastumiseks teed eksami, kus on palju majandusmatemaatikat :) Seda peab teadma.

    Tööandjad on kõik väga hästi suhtunud õpingutesse.

    IT puhul aga on palgad super super head. Praegu. Sisseastumiseksamite kohta ei tea. Ma tean, et ma sain tasuta õppesse sisse vanasti (vähemasti 10+ a tagasi) it-valdkonda, kuna sinna oli väga vaja inimesi ja ma ei pidanud katseid tegema (olin teinud heale tulemusele matemaatika riigieksami kunagi, äkki sellepärast).

    1. Kui mõelda IT, siis loomulikult seostub ka minule automaatselt TalTech. EBS’il on miskipärast selline rikaste laste kooli maine, kuigi olen kohanud ka väga helgeid päid ja mulle meeldib nende õppejõudude taust. Pole akadeemikud vaid reaalsed töötajad ehk praktikud.
      Mis puudutab IT’d siis kindlasti seda peaks õppima minema just algtasemest peale, sest keeruline on olla magistris omamata mingit IT süsteemide baasteadmist.
      Aga mida sa mõtled selle all, et palgad on head. PRAEGU? Kas varsti tekib üleküllastumine?

    2. It arendaja saab tööd igalpool ehk isekeskis on väljend, et kui töökohad hakkavad vaikselt kaduma automatiseerimiste tulemusel, on arendajad viimased, kes lahkudes kustutavad tule ehk ei näe, kuidas tööst peaks puudus tulema, alati saab riiki vahetada või kaugtööna teha ja arenduse oskus on super, et enda äriideid ellu viia – vorbi aga äppe jms. Meie ümber on lõpmatus koguses stagnatseerunud protsesse, mida saaks automatiseerida ehk tööpõld on üüratu. Küll aga peab endal siiras huvi olema, et end igapäevaselt uute lahenduste ja ka probleemidega kursis hoida jne. Arendaja amet täieneb ja uueneb koguaeg ehk selles suhtes ei ole ma kindel, et see Sulle sobib.

    3. Siinkohal ma siis ütlen välja miks see IT osa mind natukene huvitama hakkas. Nimelt tegutsen ma blogiväliselt tootva tööstuse valdkonnas. Küll mitte 100% kohaloluga, kuid siiski olen selles maailmas sees. Nähes seda mida seal oleks võimalik teha ja kui suur on Tööpõld, siis just seetõttu ma sellele IT’le hakkasingi mõtlema. Miks oodata, et millal keegi teeb, kui võiks ise ära teha.

      Ja teiseks sooviks ma tänada kõiki kommenteerijaid ja kaasarääkijaid, sest ma olen saanud palju ideid ning vaatenurki. Seega suured suured tänud teile, et teemas kaasa rääkisite. Olgugi, et mõne inimese jaoks tundus see teema igav ja mämmutav, siis mida ma teha saan, kui see on on osa minu elust ja ma seda jagada tahtsin. Päriselt ka mul on väga uhke tunne ning ennekõike hea meel, et hariduse teema teid kõiki puudutab.

  3. Igaks juhuks ütlen, et Polütehnikum pole ülikool, vaid kutsekool ja sealt saad kutsehariduse. Kool muidu on ok, pigem sellest head kuulnud.

    1. Just olin vestluses ühe inimesega, kes ütles, et tema võtaks igakell tööle inimese, kes on olnud kutsekoolis ja omab rakenduslikku (kõrg)haridust. Samas eks see kõik oleneb ka valdkonnast kuhu keegi tahab tööle minna. Vahest on vaja neid cum laude’ga lõpetajaid ning vahest keskeriharidusega töötajat.

    2. Kutsekoolis ei saa rakenduslikku KÕRGharidust.

      Tee endale asjad selgeks ikka.

  4. Superministeeriumi kõrval on ka Tehnikakõrgkool, kus on samuti nii mõnigi aine tasuta kaugõppes,soovitan sinna ka piiluda ;)
    Veidi googeldades ntx “kõrgharidus kaugõppes” leiab erinevaid erialasid veelgi.

  5. Tarkvaraarendajaks saamiseks ei piisa sul 100% kindlalt ühe bakalaureuse tasemel õppekava läbimisest, see on ikkagi suur töö ja suur ise õppimine. Lisaks, kui sa ütled, et sulle ei meeldi reaalained, miks siis IT? Et tõestada, et saad hakkama või tõesti huvitab ja kujutad ette, et hakkadki arendajaks? Minuga koos astus TTÜsse sisse 200 inimest ja kolmandik lõpetast, kellest omakorda võib-olla pool reaalselt IT-s tööle hakkasid. Ma ei tea, võib-olla see ongi sulle hästi kerge ja loogiline, välistada ju ei saa, aga mina nägin kõvasti vaeva koolis ja nüüd olen olnud 4 aastat arendaja – näen ikka kõvasti vaeva. Kuigi ma tulin reaalkallakuga gümnaasiumist ja nii füüsika kui matemaatika riigieksamitulemused olid 90 ligi.
    IT ei ole kindlasti ainult arvutamine ja ma ei tea mis keerulised valemid, aga väga palju on vaja loogilist mõtlemist, keele süntaksi tundmist, juurde õppimist.. Kui ütled, et oled humanitaarsuuna inimene, siis ma arvestaks sinu asemel küll sellega, et üks suuremat sorti sebimine saab see olema. Võib-olla oleks sel juhul su jaoks parem variant IT vallast analüütiku või testija rolli proovida.

    1. Tänud ausa ja sellise “tuleme nüüd kahe jalaga maapeal tagasi” vastuse eest.
      See kommentaar pani tõesti mõtlema, et see vist ei ole minu ala. Sest kui sa said eksamid 90 ligi, siis mina… Noh ma võin sellisel juhul keskturul kurke müüa. Ma muidugi oleks selles ilmselt hea, sest juttu mul jagub ja ei möödu kuudkui kui keegi mulle müügialast tööd ei paku/soovita.

    2. Kui sa tahad programmeerimist proovida, siis Tartu Ülikool pakub igal aastal tasuta veebipõhiseid kursuseid täiesti algajatele. “Programmeerimisest maalähedaselt” on see algkursus.
      Seal saab nö käe valgeks ja natuke aimu, kas võiks olla tegemist sinu alaga.

    3. Mina sain sinna Vali-it koolituel ja just praegu läbin seda. Ma olen matemaatikas tugev, aga mingit seost programmeerimises ja matemaatikas ma ei näe. Mu sõber, kes on 10 aastat programmeerinud ja on selles ka väga hea, ta oli matemaatikas ja teistes reaalainetes väga nõrk. Ülikoolis tegi matemaatika aineid mitu korda ja isegi spikerdades ei saanud läbi.
      Ma arvan, et kui endal viitsimist on siis lase käia. Vajab lihtsalt väga suurt kannatust, googeldamist ja palju õppimist. Mina leian, et kõik võivad programeerida, kui vähegi loogilist mõtlemist on. Mõned lihtsalt saavadki testjaks ja teine arendajaks. Samuti front end on kergem kui back end. Minu vali-it koolituse õpetaja õpetab ka polütehnikumis ja ta on väga hea õpetaja. Seega ma soovitan proovida. Elu lõpus kahetsed ikkagi tegemata asju kui tehtud asju :)

    4. Front end kindlasti ei ole kergem kui backend. Võrdselt keerulised. Kui pead silmas CSS/HTML combot, siis jah kerge, aga enamus ajast see ikka nii lihtne ei ole :)

    5. Miks müügitööd siis ei tee? :) tundub nagu hea kiire viis teenimiseks kui ennast hästi tunned selles valdkonnas. Ise ei kujutaks nt mingit müügitööd ja suhtlemist ette IIAL.

    6. Mulle pakutakse seda müügitööd reaalselt nii palju, et endal on ka villand. Olen seda teinud, aga see ei ole see. Teen oma müüginumbrid täis ja edasi? Loomulikult tõstetakse eesmärke, teen ka need täis ja edasi? Minu jaoks on pigem oluline ka enda areng kogu selle protsessi juures. Üel kohal ütlesin kunagi, et sooviks midagi enamat kui müügitöö. Vastati, et kahjuks peale valge paberi ei ole meil sulle midagi pakkuda. Müük on minu jaoks lihtne, aga siiski kurnav ja ma ei näe mõtet oma energia ja vaevaga täita kellegi teise taskuid. Kui siis müün ennast ja enda tooteid/teenuseid. Mina ja müük on pikk ja keeruline teema.

    7. Lihtsalt tahtsin anda reaalset aimu, mis IT maailmas toimub. Aga peale arendaja on igas IT projektis ka analüütiku ja testija rollid, mis küll jah, tahavad ka tehnilist tausta, aga näiteks analüütikuna ma näeks sind küll! See eeldab ka tegelikult kliendiga suhtlemist ja niiöelda kliendi tahte arendaja keelde tõlkimist. Sellessuhtes on kindlasti mõtet õppida, kui sa ise tunned, et motivatsiooni jagub. Esiteks ei jookse uued teadmised kunagi mööda külgi maha ja teiseks – arendajad on ainult üks osake tarkvaraprojektidest :) edu otsustamisel!

  6. Kaugõpe ei ole alati tasuline, pigem sõltub tasuta ja tasu eest õppimine õppekoormusest :-) saab ka TalTechis tasuta kaugõppes õppida. Kirjuta ja mine nõustamisele – vastuvott@taltech.ee, küllap leiad sobiva lahenduse!

  7. Ei saanud kommenteerimata jätta… Mul on üks sõber, kes on nii humanitaar, kui üldse olla saab – keemiast, matast vedas end ka suvetööde ja moosipurkidega õpetajale läbi. Ja ülikoolis õppis ka mingit süvahumanitaarteadust. Aga ikkagi on IT-mees! Ehitas endale IT firma, müüs maha ja esimese pensioniperioodi sai juba 30neselt. Pigem ei loe matemaatika oskus küll niipalju, kui just loogiline mõtlemine ja niisama tehniline taip. Kui need sulle omased, siis pole probleemi! Mis puudutab aga kaugõppesse ja selle tasusse, siis ei, kaugõpe ei ole tasuline. Mina õpin Tartu Ülikoolis kaugõppes täiskoormusega ja ei ole sentigi maksnud. Tegemist on ülipopulaarse erialaga. Tasuline on õpe siis, kui sa riigi poolt tellitud õppekohtadele sisse ei saa.. Meil oli nt ca 80 inimest tasuta kohtadele kaugõppes. Seega vaata ikka korralikult üle need õppetingimised – minu teada peaks Eestis olema nii päevaõpe kui kaugõpe tasuta.

  8. See postitus on samasugune heietamine, nagu kõik teie plaanid- kodu ostmine, auto ostmine, säästuaasta, nüüd ülikool. Katsuge kasvõi üks asi neist lõpuni viia ja siis võtke järgmine ette.
    Ma saan aru, et blogi tahab millegagi täitmist, aga need muinasjutud ei ole põnevad lugeda. Põnev oleks lugeda siis, kui te midagi ära ka teeks, mitte lihtsalt ei mämmerda ühe koha peal ja ei aja mulli.

    1. See, et sina selle looga rahul ei ole ei tähenda, et teised ka rahul pole. Enamikud inimesed siiski räägivad teemal kaasa. Oleks ehk aeg neist eeskuju võtta!!!

  9. IT-ala on tegelikult päris lai. Kui oled hea disaini-silmaga, tähelepanelik ja nokitsemiseks jagub ka kannatust ja püsivust, siis võib-olla võiksid front-end arendaja suuna poole isegi vaadata (see on siis see inimene, kes nt kodulehe puhul timmib kõik disainerilt sisendiks saadud disaini elemendid koodipoolel paika, jälgib, et leht erinevatel seadmetel/ekraanidel samasugune välja näeks jpm).

    Teine variant on midagi ärianalüütika laadset vaadata, millega saaksid soovi korral töötada IT-ettevõttes projektijuhina. Sellistel õppekavadel on küll ka programmeerimise aineid, mis on reaalses elus vajalikud, et saaksid aru, mida ja kuidas need inimesed teevad, kelle tööd pead igapäevaselt organiseerima. Teine oluline pool on saada ettevõtete ärieesmärkidest aru ja suuta klientidele efektiivseid lahendusi välja pakkuda (ka vajalik programmeerimisest aru saada, et mitte sellist lahendust pakkuda, mis on kordades töömahukam kui kliendi eelarve võimaldab). Äripoolega saaksid ilmselt senise turunduskogemuse pealt hästi hakkama. Kui on sellise iseloomuga töö, kus kliente on palju ja erinevaid, siis kindlasti tulevad igasugused internetiturunduse ja eriti SEO-alased teadmised samuti projektijuhile kasuks.

    Tarkvaraarendaja töö igasuguseid infosüsteeme jms luues (ehk siis back-end arendaja), nõuab küll päris palju loogikat, tugevust reaalainetes, püsivust ja head süvenemisvõimet.

    1. Õnneks ma sellega olen juba kursis ja pisut ka kokku puutunud, et mis on front-end ja back-end ning kuidas toimib CSS, html ning JavaScript. Aga neid olen ma kõiki niisama oma uudishimust uurinud ja näppinud.

  10. Õpin Taltechis magistriõppekaval ‘Infosüsteemide analüüs ja kavandamine’. See ongi mõeldud töötavale inimesele, sest õppeained toimuvad pärast tööpäeva (enamasti 18-21). Sisseastumiseks pole vaja eksamitulemusi näidata, sobib ükskõik milline bakakraad + motivatsioonikiri + vestlus. See eriala ongi mõeldud spetsialistidele, kes soovivad oma erialast tööd paremaks muuta kasutades IT-d. Vastu ei võeta selliseid inimesi, kes soovivad lihtsalt oma spetsialiteeti vahetada.
    Ütleks, et see on väga “pehme” IT eriala, st matemaatilisi-tehnilisi aineid on väga vähe. Olen selles osas isegi veidi pettunud, tahaks rohkem progremist jms saada, aga sulle äkki meeldib :) Väljakukkumise % on väga madal, vist isegi kõige madalam Taltechis, nii et oskamatuse taha selle õppekava läbimine jääda ei tohiks. Pigem läheb raskeks see õhtuti koolis käimine ja sellega kaasnev motivatsioonilangus.
    Konkurents on sinna päris tihe, aga kui räägid kuidas sa tahad IT-d kasutada oma eriala maailma paremaks muutmisel ja näitad kõrget motivatsiooni, siis seda hinnatakse.
    Uuri ja mõtle, äkki kõnetab :)

    1. Aga kas sa enne sinna õppima asumist ka oled It’ga kokku puutunud? Kõrvalerialana midagi õppinud? Või läksid niiöelda nullist?

    2. Olen ise reaalainete taustaga, aga enne õppima asumist minu ainuke päris kokkupuude IT-ga oli TÜ avatud veebikursuse ‘Programmeerimise alused’ läbimine. Samas õpib kursusel väga palju inimesi, kes varem ei ole üldse IT-ga tegelenud ning ka reaalainetega puutusid kokku viimati gümnaasiumis. Ei ole ka nende jaoks seal õppekavas seni ületamatuid takistusi olnud :)

  11. Soovitan kasutada karjäärinõustaja abi. Saad teha teste selgitamaks, mis valdkond ja amet Sulle sobib ning ka teada oma võimekuse – keelelise, matemaatilise ja loogilise.
    Lisaks tasuta õppimisvõimaluste loogilise selgituse.
    Raha nõustamise eest ei küsita.
    Kui soovid, kirjuta julgelt

    1. Kui ma nüüd seda loen, siis meenub, et ma tõesti olen käinud karjääri nõustamises. Sain sealt nii mõnegi huvitava vastuse enda kohta. Aga ma pean selle “kokkuvõtte” üles otsima.

  12. Jah, TÜs saavad IT tudengid arvuti õpingute ajaks. Kui sind asi huvitaks ja oleksid korralikult lugenud, siis oleksid selle info ise ka leidnud.

  13. Olles ise selle “Vali IT” programmi läbinud, siis ütlen ka, et ära parem mine, kui suurt kutsumust pole. IT-valdkond tähendab täna tõesti väga palju ise õppimist. Selle vastu peab sul olema suur huvi ja soov end nullist üles töötada. Ei taha väga keegi seda koolist tulnud it-hakatist :) Võib-olla osutud geeniuseks, kes teab :D Aga ega niisama moe pärast neid teste ka tehta selle konkreetse programmi puhul. Ehk siis – see ON raske eriala (kuigi mulle meeldis ja oli põnev, aga selles eluetapis ei sobinud). Küll sa selle õige eriala ära tunned, kui on sobiv hetk ja õige asi ;) Ma olen ka mõelnud, et oh, õpiks seda ja toda. Noh, pole õnnestunud. Küll ei täitu erialal õpperühm ja muud müstilised asjad. Ja vot siis leiad midagi, mis toob sellise sära silmadesse, et ise ka ei usuks, kui seda läbi ei elaks.

  14. Maaülikool Tartus. (Maa)majanduslik ettevõtlus-ja finantsjuhtimine, õpin tasuta ja saan stippi. Ainult paar ainet nö põllumajandusega seotud. Hosteli kulu u.100 eur kuus jah…

  15. Kui tahad midagi põnevat õppida ja just kaugõppes, siis mina soovitan avatud silmadega hoopis kutsekoolide poole vaadata. Seal on enamasti ka tasuta õpe. Minu tutvusringkonnaski on inimesi, kes peale ülikooli lõpetamist veel ka kutsekooli lähevad hoopis midagi muud õppima kui ülikoolis. Isegi lõpetan nüüd teist kevadet järjest kutsekat, täiesti erinevatel erialadel ka veel. Mis teha, kui koolis käia meeldib :)

  16. Kui ikka tuhin sees, siis ju võiks minna. Samas saan aru, et päevaõppesse (tasuta) pole võimalik minna ja raha eest on selline risky business, et äkki ei meeldigi. Teistpidi võttes on TTÜ’s ju avatud õppena võimalik võtta ükskõik mis aineid kokku, mis vähegi endale meeldivad? Lõpuks võib-olla ei olegi see diplom oluline vaid just need kursused, mis endal silma särama löövad?

    1. Õige jutt! Kusjuures mulle saadeti ühe veebilehe link ja seal ringi kolades olen juba targemaks saanud.

  17. oli vist sama kool, aastaid tagasi proovisin peale teatud eriala vahetust sinna õppima minna. üks test tundus kerge, teine keerulisem. olin kindel, et saan sisse, aga ei saanud. öeldi, et proovige uuel aastal uuesti, et oli tihe konkurss. kuigi tundus, et naisi ei soosita ning mingeid reaalseid tulemusi kuskil näha ei olnud ega saanud teada.

  18. Khm. Kogu aeg on siin jutt, kuidas saate aastaga vabalt 10-20k kõrvale panna (ilma kindla eesmärgita), sääste on kogutud ja nüüd järsku pole kooli jaoks raha? Ma ei taha tegelikult kellegi rahakotis sobrada, sry, aga ise te seda kõike ju jagate.

    Muidu ütleks, et IT alal ei too reaalselt edu ei paber ükskõik kui tunnustatud koolist ega sealt saadud teadmised – kõige olulisem on enda sügav huvi ja pidev (!) enesetäiendamine. Paljud head itikad pole üldse mingist koolist läbi käinud, on end ise harinud ja siis mõne rahvusvaheliselt tunnustatud kvalifikatsiooni saanud näiteks. Seega, kui pead end ise humanitaariks ja kindlat sihti ka pole, siis see eriala pole vist väga sulle.

  19. Ma küsiks endalt sinu asemel, et miks? Miks sa tahaksid ülikooli/kutsekooli? Paberi pärast? Õppimishumi pärast, et tahad lihtsalt teadmisi? Tahad hiljem oma teadmisi hoopis tulusalt rakendada? Rohkem taha teenima hakata? Mis on see põhjus? See aitaks edasi, ma usun.
    Õppimishimu saab rahuldada igasuguste väikeste kursuste ja koolitustega. Seda sa ju juba teed? Miks sellest ei piisa? Sa ei pea ju vaid turundusalastel konverentsidel käima. Võta midagi muud ette algatuseks. Proovi mingit teist ala, koolitusi ja kursuseid ju leidub. Sealt saad teada, kas sind üldse huvitaks niipalju, et aastateks ülikooli sarnast asja õppima minna.
    Paberi pärast ei võta enam keegi kedagi tööle, kui juhuslikult pole mingi spetsiifiline eriala – arst vms. Aga vaevalt sa arstiks või it guruks saad. IT alal peab ikka veidi nagu mingi anne olema, nii nagu disaini ja kunsti valdkonnaski.
    Tahad tulusamat töökohta saada? Aga miks sa juba praegu ei saa? Nagu kirjutad, siis sul on väidetavalt nii palju kogemusi ja koolitusi läbitud turunduse vallas. Mis sul siis puudu jääb, et mingit vinget turundusjuhi vms kohta ei saa? Oled sellele mõelnud?
    Mis on tegelik põhjus, miks?

  20. Äh….ära mõtle nii palju – mine tee katsed ära :-) Marssmarss

  21. Minule ütles kunagi üks kolleeg ülikoolis väga hästi: bakalaureuses õpi seda, mis huvitab, magistris seda, mida eduks vaja! Enamasti on magistrikavad meil avatud, seega mida iganes bakas õpid, saad magistris hoopis teise valdkonda õppima asuda. Ja see tasuline/tasuta tekitas minu peas segadust praegu. Kõrgharidus Eestis on ju tasuta, sh sessioon- ehk kaugõppes. Tasuline on õppimine siis, kui õpe toimub võõrkeeles (st kõik peale eesti keele). Ja mitte siis, kas mõni aine seal on muus keeles, vaid kas õppekava üldiselt on eesti keeles või muus. Tasuliseks muutub see tõepoolest ka siis, kui oled laisk ja minimaalset piiri ainepunktides kätte ei saa, siis maksad puuduolevate punktide eest ja kui saad kätte vaid kriitilise piiri, siis langed tasulisele kohale alles. Aga usu, selleks peab tõesti väga vähe püüdma, et nii alla langeda. Eestikeelseid õppekavasid on meil sessioonõppes ka nii Tallinna kui Tartu ülikoolides. Kust see info, et kaugõppes pole tasuta õppimine võimalik?

  22. Kas kõrgharidus on jälle tasuliseks läinud?! Ise nagu teadsin, et tasuta on :D ainult eraülikoolides pole.

  23. Alustuseks tee need katsed ära ja vaata, kas sa üldse sisse saad. Ainepunktid saad alati üle kanda ja vahetada eriala/ülikooli.

    EBS – ise käin seal, ei pea ennast rikkaks lapseks, nagu sa nimetad. Ei ole ka kuulnud, et kuskil sosistatakse sellest kohast, kui rikaste võsukeste koolist. Kui oled tubli ja hoolid õppimisest, siis pole vahet missuguses ülikoolis käid. Oluline on, mis eesmärgil sa ise seal oled. Vakra lugu vaadates, ütleks et ei ole see Tallinna Ülikool midagi parem. Kõik näitavad küll näpuga Vakra peale aga mina ütleks, et kus on selle ülikooli komisjoni häbiplekid.

    Seega minu jutu point on, et EBS-s on väga tugev majanduse ja ärinduse põhi, õppejõudude osas olen sinuga nõus, et oma ala profid on koos ja õppekavad on enamasti uuenduslikud.
    Mingi hetk uurisin, et minna Taltechi üle, aga kui võrdlesin neid omavahel, siis otsustasin siiski EBSi jääda. Õpin kaugõppes ja tegelikult nad pakuvad väga mugavat õppesüsteemi (panevad ise sulle õppegraafiku kokku, koolis peab käima 12x nädalas). Auditooriumid on väikesed, kõik on natuke personaalsem ja toetavam.

    Edu!

  24. Heh, mul jääb just peagi esimene aasta uuel erialal selja taha. Läksin Tartu Ülikooli informaatikat õppima. Ja ma pole elus mataeksamit teinud, gümnaasiumist ka juba 12 aastat möödas. Tartu Ülikoolil on selline tore asi, et nad pakuvad tasuta programmeerimise veebikursuseid. Ja viimastel aastatel on olnud nii, et kõik, kes seda tehes saavad ülikoolis arvestuse tehtud, saavad eritingimustel ilma eksamiteta pääsu ülikooli. Aga jube karm aasta on olnud küll, seda töö kõrvalt ei kujutagi hästi ette, kas oleks võimalik üldse teha. Mina ei töötanud, aga samas on mul väikesed lapsed. Matemaatikatega järgi jõudmiseks kulus u topelt see aeg, mis oli ette nähtud, väga palju õppisin iseseisvalt internetist juurde. Mul see võimalus oli, igaühel ilmselt pole, palju aitas ka see, et abikaasa lõpetas kunagi sama eriala. Aga ülipõnev on ja üldse ei kahetse, et läksin!!

  25. Tahtsin ka pärast keskat IT-d õppima minna..ja saingi sisse….sain klassi parima mate eksami tulemuse..aga tegin jah TTÜ-s kõik ained ära v.a mis olid programmeerimisega seotud..jah isegi kõrgema matemaatika pluss füüsika (külmavärinad) tegin ära aga programmeerimine oli mu jaoks ulme mis ulme….niiiet kui saaksid seda proovida nt enne kuskil v keegi annaks aimu kuidas see olema hakkab siis oleks super ;)

Comments are closed.