Categories: #elulineblogi

Meelis kirjutab: kristallikambri kogemus | me kõik vajame restarti

Kes meie laive vaadanud ja blogi varem lugenud on, siis ei tule teile ilmselt üllatuseks fakt, et ma käisin taaskord Kristallikojas „magamas.“ Kui me eelmisel korral käisime Leenuga koos seansil, siis seekord täiesti eraldi. Nagu nii eraldi, et üks ühel ja teine teisel päeval. Esimese korra kogemust saad lugeda siit.

Ma ei saa öelda, et ma käisin teraapias, sest see ei ole nagu teraapia, pigem seanss. Aga samas öeldakse ka teraapias käigu kohta, et teie seansi aeg on kell kaks. Kristallikambris olemist on tegelikult kõige õigem kirjeldada kui „magamist,“ sest kohe kui sa sinna lähed, siis lähed pikali lamama ja võiks öelda, et hakkad uinuma.

Siinkohal ütlen kohe ära, et ei ole mõtet sinna niisama tormata, et oo, äkki on äge ja näen tulnukaid. Ei näe. Kohe kindlasti ei näe. Või isegi kui näed, siis soovitan tõsiselt kaaluda võimalust, et äkki sa siis pole siit planeedilt pärit. Enne kui aega hakkad panema, siis mõtle enda jaoks hoolega välja, miks sa sinna tahad minna? Mis on see küsimus mis sind vaevab või mure, millele soovid lahendust leida. Niisama magada võid kodus ka. Pane YouTubest taustaks mingit zen muusikat ja riläks to the mäx.
Enne kui minu seanss algas, siis ootasin seal nii-öelda ooteruumis. Laual oli vesi ja kaks raamatut. Üks neist oli „Tervendajate tarkuseraamat.“

Mõtlesin siis mina, et tavai teen suvalise kohapealt lahti ja vaatan ,millest see räägib või mis teema on. „Kuidas võiks inimene oma eluülesande ära tunda?“

See teema oli minu jaoks lihtsalt nii sügav ja pisut hardcore, et ma võiks öelda, et lausa ehmatasin. Mõtlesin, et seda on hetkel minu jaoks liiga palju ja avasin raamatu teisest suvalisest kohast. „Mis on õnn?“ See teema juba natukene kõnetas mind, aga samas ei olnud seal mingit uut infot. Ja kuna ma olen üldse väga halb raamatute lugeja, siis noh, ilmselt puudutasin seda raamatut esimest ja viimast korda. Ei ole minus seda lugejageeni.

Kuigi neid põhjuseid oli tegelikult mitu, miks ma sinna läksin, siis keskenduksin ühele, mis vaevab ilmselt paljusid. Ülekoormus. Viimased mingi kolm kuud olen ma tundnud kuidas mu pea on lihtsalt nii paks ja no nii palju on mõtteid ja ideid ja probleeme, et keeruline on neid lahterdada. Seega otsisin ma ammu võimalust kuidas oma ajule nii-öelda restart teha.

Aegajalt ju teeme me ka arvutitele puhastust, sest vahemälu on liiga täis või lihtsalt aeglaseks muutunud. Vot minuga oli sama lugu. Kõik nagu toimis, aga aegajalt kiilus kinni. Peas tiirles miljon mõtet, aga kuidagi ei suutnud neid prioritiseerida. Proovisin juua – ei toiminud. Proovisin veel rohkem tööd teha – ei toiminud. Proovisin kuulata muusikat – ei toiminud. Läksin isegi kinno vaatama täielikku ajuvabadust, või noh filmi, kus kaasa ei pea mõtlema, vaid lihtsalt vaatama – ei toiminud ka see. Aga jah, toimis ja aitas Kristallikoda.

Kõige parem oleks tuua selline näide, et seniajani käisin ma ringi roosad prillid ees ja klapid peas. Prillide tõttu ei näinud ma selgelt maailma ning muusika tõttu ei suutnud ma kuulata ega eristada oma mõtteid. Tihti liikus mõte kiiremini kui pilt või siis vastupidi. Ei, ärge arvake, et ma mingi meeletu ilmutuse sain ja kõrgemalt tasandilt kutsumuse vms. Seda kindlasti mitte, aga ma saingi oma pea puhtaks. Ma suutsin oma prillid nina peale lükata ning muusika klappides vaiksemaks keerata. Ja kohe oligi kergem. Päriselt ka.

Tegelikult ei ole minu jaoks vahet, kas mul oli stress või mõni muu nähtamatu vigastus, aga kindel on see, et Kristallikojast lahkusin ma „puhtamana.“ Selles mõttes puhtamana, et mu „vahemälu“ ja ebavajalikud „küpised“ (arvutikeeli rääkides) oli kadunud ja puhastatud. Ja see oli ilgelt hea tunne. Võiks öelda, et ma hakkasin kohe maailma teistmoodi vaatama. Ja hea tunne oli. Kerge oli. Nii kehas kui peas. Enam ei tiirelnud peas negatiivseid mõtteid ja pettumust valmistavad otsused.

Meie elus on tegelikult nii-nii palju sellist virr-varri, mis siiski meie meeltesse talletub, kuigi me ei peaks seda sinna salvestama. Just sellest ebavajalikult „infost“ ma vabaneda tahtsingi. Ma tegin endale nii-öelda restardi.

Kristallikoja ooteruum

Kui kellelgi on mingeid isiklikumat laadi küsimusi või soov Kristallikoja või kambri kohta midagi küsida, võib meile kirjutada Facebookis või jätta siia alla kommentaar. Kui ei oska vastata meie, siis leiame eksperdi, kes selle vastuse annab. Kindlasti tuleb mainida ka seda, et see seanss ei ole mõeldud ainult meestele või siis ainult naistele. See on mõeldud kõikidele. Nii koos kui eraldi. Kartma ei pea midagi.

Kõik kristallikambri seansid on koodiga MARIMELL 5€ soodsamad selle kuu lõpuni. Lisa kood lisainfo lahtrisse kui broneeringu teed.

#KOOSTÖÖ

marimell

Recent Posts

Otsin tööd ehk Sinu uus turunduse- ja influencerqueen on siin!

Jah, ma nüüd olen omadega sealmaal, et ainult kaks puhkust on veel kalendris ja olen…

2 nädalat ago

marimell Berliinis: kuidas pikas püsisuhtes kõhuliblikaid toita?

Kevadine päike on välja sulatanud mitmed lahutuse või lahku minemise uudised - just tuli uudis,…

2 nädalat ago

Leenu Veneetsias ehk kuidas ma sõbrannale üllatussünnipäeva korraldasin

Kaks kuud tagasi käisime sõpradel külas ja sõbranna ohkas, et issand, 40 - üldse ei…

3 nädalat ago

10 aastat abielus

Täna sai siis sellest päevast kümme aastat, mil me perekonnaseisuametis jah-sõnad ütlesime. Jube paljudel on…

4 nädalat ago

Viskasime mitu tonni ventikasse

Me oleme siin nüüd kaks aastat elanud ja tegelikult terve selle aja maadelnud kuiva õhuga,…

1 kuu ago

Kui vaid teatud vähi vastu saaks vaktsineerida – saabki!

Ma ei tea, kas asi on vanuses või milles, aga viimastel aastatel on mu sõprus-ja…

1 kuu ago