Meelise eksperiment: proovisin hauahooldaja ametit 💀⚰️

Me ei ole Leenuga suuremat sorti surnuaias käijad. Mina isiklikult olen noorena ehk lapsena väga-väga palju pidanud surnuaias käima ja seda mitte ainult oma sünnilinnas, vaid ka lähi ümbruses. Lisaks enda sugulaste haudadele oli ju okei teha korda ka teiste omasid, kes kuskil kaugemal elasid ja koristama ei jõudnud.

Eks Leenugi on lapsena pidanud seal palju käima, aga näiteks tema ema ütles juba ammu, et tema mingit hauaplatsi ehk kohustust kellelegi ei taha.. Leenu tädi aga leidis, et seda platsi on ilmtingimata vaja ja tema armastab surnuaias käimist ja pärast ca pooleteistaastast vaidlust, sai urn maha maetud. Ma rõhutan, urn. Isegi Leenu ei tea, kas seal sees oli tema ema tuhk või ei..

Eelmise aasta lõpupoole ilmus aga Eestis turule üks firma oma teenusega, mis mul kaudselt öeldes silmad põlema pani. Ma lihtsalt pidin nende teenust proovima, sest nagu uute asjadega ikka, siis on alguses hinges väike pessimism ja kahtluseuss. On see ikka aus asi? Kes selle taga tegelikult on? Pärast Gratitude Service teenuse tarbimist otsustasin neist ka blogipostituse teha: Kiidan uut surnuaiateenust taevani!

Olgugi, et tarbija poolt oli teenus selge ja läbipaistev, siis mind huvitas ka see tagataust ehk milline näeb välja süsteem tööteostaja poolel. Sestap otsustasingi neile kirjutada, et tahaks tulla ja proovida hauahooldaja ametit. Nende vastus oli kiire, sest juba paari päeva pärast olingi ma valmis surnuaeda minema.

Kuidas see kõik läks, milline avastus mind seal hauaplatsil ootas ja kuidas ma hakkama sain, on nähtav videost:

Kokkuvõttes võin ma öelda, et teenus on aus ning äärmiselt vajalik. Maailm on muutumises, täna käivad surnuaias veel vanemad inimesed ja nooremad harjumusest või kohustusest. Aga mis toimub aasta, kahe või üheksa pärast? Gratitude Services teenus on küll veel niiöelda start-up faasis, kuid kasvupotensiaal on teenusearenduse osas on neil kindlasti väga helge ning tulevik suur. Mida enam meil piirid lahti lähevad, seda rohkem me edasi liigume ja surnuaaias käik jääb aina teisejärgulisemaks.

#KOOSTÖÖ

marimell

Recent Posts

Otsin tööd ehk Sinu uus turunduse- ja influencerqueen on siin!

Jah, ma nüüd olen omadega sealmaal, et ainult kaks puhkust on veel kalendris ja olen…

1 nädal ago

marimell Berliinis: kuidas pikas püsisuhtes kõhuliblikaid toita?

Kevadine päike on välja sulatanud mitmed lahutuse või lahku minemise uudised - just tuli uudis,…

2 nädalat ago

Leenu Veneetsias ehk kuidas ma sõbrannale üllatussünnipäeva korraldasin

Kaks kuud tagasi käisime sõpradel külas ja sõbranna ohkas, et issand, 40 - üldse ei…

2 nädalat ago

10 aastat abielus

Täna sai siis sellest päevast kümme aastat, mil me perekonnaseisuametis jah-sõnad ütlesime. Jube paljudel on…

4 nädalat ago

Viskasime mitu tonni ventikasse

Me oleme siin nüüd kaks aastat elanud ja tegelikult terve selle aja maadelnud kuiva õhuga,…

1 kuu ago

Kui vaid teatud vähi vastu saaks vaktsineerida – saabki!

Ma ei tea, kas asi on vanuses või milles, aga viimastel aastatel on mu sõprus-ja…

1 kuu ago