Kui ma aus olen, siis polnud ma Gotlandist rohkem kuulnud kui selle nime. Sõprade üllatus läks aga täiega asja ette, sest Hedon nautis täiega. Olenemata sellest, et kuigi Gotlandil sadas viimati aprillis ja siis kui meie seal olime, oli ikkagi tore. Bussireis päästis päeva, päriselt ka.
Ma ei teagi, kas alustada laevajuttudest või saarejuttudest.
Ma täna seda postitust kirjutades tahtsin seda kirikute fakti guugeldada, et kas jäi õigesti meelde.. Ja avastasin, et Gotlandil on ka Pipi Pikksuka teemapark, samas kuna see maksab eraldi (43€) ja ilmselt vanemaid inimesi ei huvita, siis pole seda ka ekskursioonis sees, aga mõtlemiskoht neile, kes omal käel plaanivad minna.
Teemapargis on 50 erinevat atraktsiooni – Segasummasuvila, kus filmiti ka Pipi seriaal, Ameerika mäed, lendav paat jne. Suvel toimuvad seal ka etendused (küll rootsi keeles). Lisaks on seal veel veepark soojendatud basseiniveega ja ilmselt oleks see väiksemate lastega parim viis aega veeta.
Gotlandil on turismihooaega ainult kuus nädalat aastas – pärast jaane kuni augusti keskpaigani, mil juba koolid hakkavad. Kusjuures, kui vanasti oli koole iga nurga peal, siis nüüd on neid ühendatud ja neid jääb aina vähemaks. No nagu meilgi siin Eestis.
Kuigi esiti võib tunduda neljatunnine bussireis kui karistus, siis minu meelest oli see reisi parim osa. Seda enam, et otsustas sadama hakata. Kusjuures, eelmisel aastal sadas oktoobrist aprillini, vihma, lund, rahet.. Ja siis aprillis, nagu kraanid oleks kinni keeratud. Põllumehed jumala mures oma saagi pärast, loomi tuleb saata tapamajja, sest neile lihtsalt pole süüa anda ja siis, meie sealoleku päeval, läksid kraanid taas valla.
Õnneks halastas taevas ja päris sahmakaga ämbrist meid ei kostitanud, aga tibutas küll. Teate, see lõhn mis pärast pikka kuiva tekib, see oli niiii mõnus. Selline nostalgiline ja lapsepõlvelik. Meelis ütles, tunned, nagu saunas oleks, selline lõhn. No kui nii kaua kuiv oli, siis oligi see vesi nagu kerisele. Aga kui ma muidu pigem mäletan vihmast tekkivat sellist tolmu lõhna, siis see lõhn oli HEA. Naljakas, et isegi vihm võis meile headmeelt pakkuda.
Ma ei kujuta ettegi, et oleks ise seal trippinud ja kindlasti poleks nii palju näinud. Ise olekski linna vantsinud, mööda poode kolanud ja tagasi laeva trippinud, aga bussireisiga, mis kestis küll neli tundi, läks aeg megakiirelt ja nägi tegelikult terve saare ära.
Gotland oli 42 miljonit aastat tagasi troopiline saar, mis kliimasoojenemisega liikus ja umbes 10 tuhat aastat tagasi, pärast jääaega tuli vee alt välja ja jäi pidama sinna kus ta hetkel asub. Seega pole maastik just väga põhjamaine. Jah, puud ja põõsad on nagu Saaremaal (kusjuures, tema lähim naabersaar on just Saaremaa) – kadakad ja madalad metsad, aga pinnas on kivine ja suurt midagi seal ei kasva.
Majad on peamiselt ehitatud lubjakividest, sest mingi aeg tagasi otsustas riik, et kui ehitate maja lubjakivist, vabastame teid maksudest. Arvake ise, kas ja kui palju hakkas selle peale puumajade asemel endale kivist maju ehitama. Majades on köök alati põhjapoole ehitatud, sest vanasti ju külmikut polnud.
Gotlandil on kokku 92 kirikut, millest suurem osa on tänaseks varemetes. Meie õnneks (mulle ju eriti kirikud ja muuseumid ei meeldi) külastasime me ainult ühte ja giid rääkis muud juttu kõrvale.
Kusjuures giid on kohalik eestlane, või vähemalt mulle tundus nii, sest kui ta Gotlandist rääkis, siis ikka „meil on siin nii..“.
Käisime külastasime sinepitehast, mis oli täiega põnev. Kuigi tegemist on pisikese nö perefirmaga, kus päevas toodetakse vaid 40 liitrit õli, oli tegemist laheda kohaga. Samas sinepit müüvad nad aastas välja 25 000 purki, seevastu õli ainult 2000. Ei jõua lihtsalt rohkem teha.
Karulauk kasvab seal nagu umbrohi ja on seetõttu kasutatud väga paljudes toodetes, ka sinepiõli salatikastmes (parempoolne).
Kuna mul on niigi riiulid lookas, siis ma midagi ei ostnud, kuigi mõtlesin sellele. Fun fact oli see, et meie grupp tehti kaheks, ühed läksid tehasesse tiirule, teised said niisama uudistada. Ma läksin esimese grupiga sisse, Meelis-Hedon jäid välja. Mingid mutid tormasid kohe poodi kraami ostma, teadmata kus me täpselt oleme ja mida nad ostavad.
Lammas on Gotlandi kõige popim loom, st seda kasvatatakse seal palju, seevastu metsades on palju rebaseid, linnuna ülekaalukalt kotkaid ja metsas kasvavad vabalt orhideed. 70-80 eriliiki ja on kõik looduskaitse all.
Lisaks kasvab Gotlandi metsades palju trühvlit (see megakallis seen, mida maitseainena kasutatakse). Kui vanasti otsisid trühvleid sead, siis nüüd on Itaalias välja õpetatud isegi eraldi koeratõgu selle jaoks. Kusjuures giidi enda huski pidi ka edukalt trühvleid leidma. Nuhitakse neid oktoobris ja välja näevad nagu muskaatpähklid, võivad olla nii piiisikesed kui rusikasuurused.
Kui lambast veel rääkida, siis giid rääkis meile ka seda, miks on lambal kasukamaitse. Näiteks mina ei ole suur lamba fänn, sest olen vaid paaril korral elus head lammast saanud, mis nagu kasukas ei maitse. Asi pole üldse selles, kui vana on lammas, vaid see, kuidas ta tapeti. Kui lambal on kasukamaitse, oli tapja lohakas, muud ei midagi. Valesti tapetud lammas hakkab kasuka moodi maitsema, kui käsi, millega lambalt nahk maha tõmmatakse puutub kokku lihaga. Tegelikkuses peaks olema kaks etappi, võtad kasuka maha, pesed käed korralikult puhtaks ja alles siis asud liha kallale.
PS! Gotlandi lambaliha on juba kasvatades maitsestatud, sest lambad nosivad hea meelega ürte, mis põllul kasvavad.
Sama popid kui on lambad on Gotlandil ka koogid. Sessuhtes, et kui sa kutsud kümme inimest külla, pead tegema kümme erinevat kooki. Vanasti oli kohustuslik pakkuda vähemalt 14 erinevat kooki, tänapäeval on see seitsme peale langenud. Aga üldiselt peaks olema kookide arv seoses külaliste arvuga, et igaüks leiaks endale oma. Kõigile tõstetaksegi igast koogist tükike ja kui kohe süüa ei jõua, pakitakse kaasa.
Kõige lõpuks oli paar tundi vaba aega, et ise veel vanalinnaga tutvuda, kaubanduskeskuses kolada, sööma minna vms. Kuna sel hetkel just vihma tibutas, siis jooksime esimesse poodi, kust Hedon leidis „jalkasärk! Mul on vaja seda, emme anna kaks eurot!“ Noh, andsin 20, aga oma jalka komplekti ta sai.
Naljakas, et just viimasel päeval Bulgaarias olles, ütles Krete, et issand, vaata, ma ei paneks elus lapsele selliseid jalkariideid selga. Ja ma olin, hmm.. ma just mõtlesin, et Hedonil võiks olla. Hahaha. Nüüd igaljuhul on. Laps nii õnnelik, et hea kui ööseks seljast saab.
Muud me ei ostnudki :)
Laevas läks aeg sama ludinal kui neli tundi bussireisil. Mida on vaja Hedonil? Natuke süüa, kommi, juua ja MÄNGIDA. Ja seda seal sai. Lotte mängutoas veetis ta vist rohkem aega kui kuskil mujal. No okei, magas kajutis vist nõks rohkem aega, aga üldiselt jah, oli tema meelispaik mängutuba. Ja no aknast välja vaadata ja iga kord tõdeda: me sõidame!
Kusjuures magas ta ülihästi ja nagu nott. Värske õhk ja mängutuba tegid ikka oma töö.
Nii nagu ma ei soovitanud Bulgaarias kohe söögi algusajal sööma minna, soovitan ma ka laevas natuke oodata. Samas, laevas on ajaliselt piirang lühem, aga ikkagi.
Hommikul sööma minnes olid sellised massid, et hoia ja keela. Samas mulle tundus, et see mass haihtus kuidagi kiirelt, sest samasuguseid nö söögistationeid oli neli ja kuigi valik polnud ilmatuma suur, siis kõhu sai kenasti täis. Hedoni lemmikud olid minipannkoogid maasika toormoosiga ja loomulikult lihapallid!
Õhtusöögi ajal oli sessuhtes parem, et laudades olid kohad ja tunglemist vähem.
Kui ma nüüd selle Gotlandi kuidagi kokku pean võtma, siis olenemata sellest, et suurem osa sellel kruiisil on 50+, siis lastega peredele sobib see minu meelest ka hästi. Mitu päeva saab kenasti ära sisustada ja kui lapsed on oma tüübilt sellised reisisellid nagu Hedon, kes armastab bussiga sõita, aknast välja vahtida ja kõike nähtut kommenteerida, siis on see ainult lust ja lillepidu.
Saime tuttavaks ka Marvini ja Priiduga ehk antud reisi korraldajatega, kes seda kruiisi korraldavad ja.. Me küll oma Instagrami laivis põgusalt puudutasime seda teemat, et üksikud nagu me olime (teised reisisid ikka kambaga) sattusime õhtusöögilauas nendega samasse lauda ja ma lubasin, et sebin teile mingi diili..
Igaljuhul sain ma vähemalt enda arust küll parima pakkumise ever – kui ostate reisi, saate ekskursiooni tasuta! Muidu maksaks see 55€ nägu, aga kui broneerite reisi meili teel ja kasutate salasõna MARIMELL, lisatakse teie broneeringule vabade kohtade olemasolul ka ekskursioon. Mis saaks veel parem olla? Mu meelest sobiks see kinkida ka näiteks vanavanematele või sõpradele, nagu meile tehti. Tutvu lähemalt siin!
Ja nüüd jagage kogemusi, kes Gotlandil käinud, mis meeldis, mis ei meeldinud. Ja mis võiks olla meie järgmine reisisihtpunkt? Ma ise mõtlen Kreeka peale. Aga vast järgmisel suvel. Sel suvel on plaanis veel „lõunasse“ minna – Lätid, Leedud, aga kuna midagi 100% paigas veel pole, siis ma ei hõiska enne õhtut.
Jah, ma nüüd olen omadega sealmaal, et ainult kaks puhkust on veel kalendris ja olen…
Kevadine päike on välja sulatanud mitmed lahutuse või lahku minemise uudised - just tuli uudis,…
Kaks kuud tagasi käisime sõpradel külas ja sõbranna ohkas, et issand, 40 - üldse ei…
Täna sai siis sellest päevast kümme aastat, mil me perekonnaseisuametis jah-sõnad ütlesime. Jube paljudel on…
Me oleme siin nüüd kaks aastat elanud ja tegelikult terve selle aja maadelnud kuiva õhuga,…
Ma ei tea, kas asi on vanuses või milles, aga viimastel aastatel on mu sõprus-ja…