#metoo 21 aastat hiljem

Eile õhtul enne magama minekut, riivas mu silma uudis järgmisest #metoo skandaalist. Ma ausalt ei saa aru, mis kadedus või häda see on, 40 aastat hiljem hakata kellelegi kaikaid kodaratesse loopima? Tema on kuskile jõudnud, sina ei ole, tahad ka, tahad lihtsalt kellegi elu ära rikkuda? Mis su point on? Miks sa 40 aastat tagasi oma suud lahti ei teinud?

Praegu jääb tahes tahtmata mulje, et keegi kuskil maksab kellelegi, et keegi soga ajaks. Tõestada ei saa ju enam nagunii midagi ja teada värk – kes esimesena räägib, seda usutakse.

Mäletate veel seda Tulevi lugu? Tema rääkis, Eestimaa rõkkas, aasta hiljem selgus, et paska ajas. Hiljem pidi ka oma raamatu müügilt ära korjama, sest selgus, et tegemist oli valega. 

Ma ei tea, ma ei tule täna selle pealegi, et kui ma kuulen, et minu esimene poiss-sõber, kes mul tänaseks 21 aastat tagasi oli, kuskile riigikokku või ma ei tea kuhu pürgima hakkab ja ma hakkaks kuskil soiguma, et aga vat, 21 aastat tagasi oli #metoo juhtum. Mina kohe üldse ei tahtnud, et ta minu seelikut külmutuskapi vilus üles tiriks.

Ma ei hakka ju rääkima veerand sajandit hiljem, et ükskord jaanipäeval, kui ma olin 14, oma grillvorstid ja tomatid kaasas tema vanemate juurde läksin ja siis me suudlesime ja õhtu lõpuks jõudsime voodisse ja ma üldse ei tahtnud, aga näed, ikka seksisime.. Johhaidi, ma olin 14 aga mul oli mõistus peas, see oli minu valik, et tavai, seksime siis. Kui ma ei oleks tahtnud, oleks ma selle samamoodi saanud canceldada. Okei, ma saan aru, et alati ei ole võimalust.. saadki molli ja tehaksegi ära, aga suures plaanis, mida see täna annaks, 21 aastat hiljem, kui ma selle jutuga välja tuleks? Rikuks tema elu ära. Lihtsalt niisama? Tahan munn olla, teen ja ütlen?

Võib-olla tal on täna pere, võib-olla on ta kannatanud raske depressiooni all, võib-olla ta on lapse matnud, võib-olla on elu talle sitaks juba kaikaid kodaratesse loopinud ja ehk on ta saanud elult juba piisavalt vintsutada ja praegu, nüüd on tema võimalus, näiteks riigikokku saada ja siis tulen mina.. tõmban lihtsalt kõigele vee peale, sest A) ma nüüd avastasin, et kurat, täiega #metoo olukord ikka oli. B) keegi maksab lihtsalt nii hästi, et ma sitta ajaks.

Ma võin end müüa SMS laenu või tubakafirmale, et teha blogis kõva raha eest reklaami, aga ma ei müüks end kunagi selleks, et raha eest kellegi kohta paska ajada! Never say never, aga see peab ikka summa ja lubadused olema, mida ma selle eest peaks saama.

VIDEO | Pisaratega võitlev Kavanaugh: ahistamissüüdistus on hävitanud mu pere ja mu maine

Ja sellepärast, see #metoo teema ongi lihtsalt okseleajav. See on muutunud mingiks massikampaaniaks, kõik kasutavad #metood nagu leiva peal võid. Selle algne point ei ole tegelikkuses enam kuskilt otsast tõsiseltvõetav. Seda võiks samahästi nimetada mainerikkumiskampaaniaks.

Ma ei räägi siin PÄRIS juhtumitest, päris vägistamistest ja ahistamistest, vaid sellistest „oi, mul nelikümmendaastat tagasi juhtus, nüüd juhuslikult meenus“ skandaalidest. Miks need ainult kuulsate, edukate, rikastega juhtuvad? Sest võidab see, kellel on rohkem raha. Võidab see, kes teeb esimesena suu lahti.

Te ei pea isegi midagi kaasa rääkima, mulle jääb minu arvamus (et #metoo on äralortsitud mainerikkumiskampaaniaks!) ja ma hea meelega ei raiskaks üldse oma aega siin vaidlemisele. Mina olen siga, sina oled kägu, meil on erinevad arvamused (ehk siis teie loete siit välja, et ma vilistan kõikidele päris vägistamistele ja ahistamistele), elu läheb edasi.