METSIK EBAÕIGLUS? Ühe lapsega 50€, kolme lapsega 500€ toetust!

Nägin Facebookis ennist uudist, et uuel aastal tõusevad lastega seotud toetused (link!). Mitte kohe jaanuarist, aga juulist.

Kui seni sai üht last kasvatav pere lapsetoetust 50€, kahe lapsega pere 100€, kolme lapsega pere 200€ (kolmas laps saab juba 100€ toetust), siis alates juulist saab kolmelapseline pere laste jaoks riigilt ekstra 300€, ehk igakuine sissetulek kasvab 200€ pealt 500€ peale. Seitsmelapseline pere saab lisaks 400€, tõus siis vastavalt 600€ pealt 1000€ peale.

Ma korraks jäin mõtlema, et see vahe näiteks ühe ja kolmelapselise pere vahel on ju kümnekordne – 50€ vs 500€. Metsik ebaõiglus? Ei?

Ja siis tabasin end mõttelt, et tegelikult mul on jumala suva sellest toetusest. Okei, kui ma saaksin ühe lapsega 50 asemel 500, oleks see tõesti märkimisväärne summa, aga kas ma saan null, 45, 50 või 55 eurot, pole nagu väga vahet. PS! Alates 2018. tõuseb ühe lapse eest saadav lapsetoetus 55€ peale. Aastake veel oodata :D

Ma ju kaalusin enne lapsesaamist pikalt, kas meil on majanduslikult võimalik üks laps saada või ei. Kui peaks plaan tekkima teise lapse osas, siis peaks uuesti mõtlema. Täna ma teist last ei saaks, sest me ei mahuks siia ära; samas pole mul kohe võimalik osta suuremat pinda ja samas ei näe ma ka pointi maksta 500-600€ üüri, et meil oleks sama hea, aga suurem üürikorter.

Need, kes vastutustundetult lihtsalt sigivad ja toetustele loodavad, ei ole mu meelest kõige parema peaga. Tean küll neid lugusid, kus lapsi aina sünnib ja toetus, olenemata kas ta on 50 või 200 eurot, kõrist alla valatakse ja lapsed on ikka näljas, mustuses ja paljad. Niiet selliste perede jaoks pole vahet, kas nad saavad 200 või 500 eurot, lõpetab see raha ikka alksipoe kassaaparaadis.

Samas ma arvan, et on peresid, kus see on suureks abiks. Näiteks mu sõbranna X (nimesid nimetamata), ma olen kindel, et ta ei pea enam lapse isa poole pöörduma, et anna raha selle või teise jaoks. See naine on lihtsalt nii hea majandaja ja kindla eesmärgi nimel nõus nälgima või pükstest välja hüppama, aga tema laps pole see, kellel klassiekskursioonile raha pärast minemata jääb.

Mu ema oli samasugune. Suva palju see toetus oli, mu ema ütles, et ma lähen, maksku mis maksab. Toona oli lapsetoetus vist 200 krooni; mäletan, et ekskursioon Saksamaale maksis 1600krooni + taskuraha jne.

Lugesin seal loo all kommentaare ka… Nagu ikka, kaks leeri…

tore, et riigi jaoks esimene ja teine laps tähtsusetud on!

kahe lapsega sott, kolmega viissotti, normaalne ikka!

lapsi ei tehta raha pärast, ma ei saaks seitset last ka siis kui keegi kümme tonni annaks, aga asi on põhimõttes, miks kaks esimest kehvemad on kui kolmas, neljas või seitsmes

Teine leer leiab, et…

meil on vanemahüvitis, isegi neile kes päevagi oma elus tööl pole käinud…

meil on tasuta haigekassa, haridus…

riigi eesmärk on iivet tõsta

See vist on iga teemaga nii, et on neid, kes ütlevad, ära hala, ole õnnelik, mis sul on ja teine leer, kes leiab, et ikka on vähe.

Võtame üks kama mis teema – alkoholi/bensiini aktsiisitõus – no milleks, miks on vaja tõsta, mul rahaga muudki teha; teine leer – muidugi, jooge/sõitke vähem, olge tervislikum. Lõpptulemus: juuakse viina ikka edasi, autoga sõidetakse ikka edasi, olenemata palju see maksab.

Kui bensiin kallineb, kallineb transport igale tootele, mida kuskile poodi viiakse, samas tarbitakse ikkagi, sest nälga ei plaani keegi jääda ja piima/leiba/saia ostetakse ka siis kui see kolm euri maksaks. See on elementaarne nö vajadus.

Elekter kallineb, kõik ohivad, aga ega keegi sellepärast kartuleid keetmata jäta?

No neid näiteid võiks lõputult tuua. Ehk siis loo teemaga seoses, vahet pole palju see lapsetoetus on, on neid, kellel on sellest suht savi (nt mina), nad saavad lapsi endale, kasvatavad ja katavad nende kulud ise; teine osa, kelle jaoks on see lihtsalt sissetulek, et viinapoodi minna ja kolmandad, kellel ongi sellest reaalne abi, näiteks laps ei käiks muidu ujumistrennis vms, kuna vanematel poleks seda lisaraha iga kuu võtta.

Okei, üks millega ma olen nõus (mul FB marimelli lehel läks suuremaks kommenteerimiseks), et iga lapse lapsetoetus võiks olla summa x, olenemata kas neid on üks või viis. Praegu tundubki, nagu esimene laps oleks kuidagi kehvem kolmandast. Miks esimene saab 50€ ja kolmas 100€?

Lisatoetused on samas ka okei. Mul pole ka selle vastu midagi, et suurelapselised saavad nö lisatoetust, aga seda raha võiks minu silmis jagada pigem neile, kellel rohkem vaja on ja võibolla sotsameti kaudu seda raha suunata muud moodi (noh, et kõrist alla ei läheks).

Mis arvate sellest teemast? Kas teid häirib, et teie kahe lapsega saate tulevikus sada eurot ja naabrinaine kolme lapsega saab viis korda rohkem? Või häirib teid see, et ühe-kahe lapsega pere jaoks ei muutu midagi ja kolme ja enama lapseliste perede jaoks muutub kardinaalselt? Kas ühele lapsele kulub rohkem kui viiele? Kas lapsetoetuse suurus per laps peaks olema võrdne või on praegu kõik hästi? Kolmas ongi nats parem kui esimesed kaks?