See hea/halb lapsevanem teema on ikka nii lai teema, et sellest võiks jäädagi kirjutama. Eile kui ma seda postitust, et olen hirmus lapsevanem, kirjutasin, kuna mu laps on kellegi meelest mitte parimas kõhukotis (minu arvamus ja mugavus üldse ei loe, ma sain aru), siis hüppasin ma ühelt teemalt teisele päris palju ja lõpuks võtsin osa teksti üldse maha, aga jätsin sellest osa alles, sest tundsin, et sellest saab uue teema…
Täna mõtlesin jagada teiega aga lugusid minu ümbert – kas tegemist on hea või halva lapsevanemaga, seda öelge juba teie :) kommentaarium on avatud!
Raamatutesse mattunud issi
Me kumbki Meelisega ei ole lugenud kamaluga raamatuid, mis kuul, mida lapsele anda, ja näiteks paljukiidetud kõrvits talle vapsee ei sobi. Ühtki teist püreed ta neli tundi hiljem piimakrooksuga üles ei aja, aga kõrvits tuleb alati üles. Andsin talle ükspäev Holle pirni-banaani-kiivi püreed ja kui ma olin juba kaht viimast suutäit tuubist välja pigistamas, siis nägin all nurgas “alates 8ndast kuust”. Mis ma siis tegema oleks pidanud, lapsele näpud kurku ajama? Ja samas, ei saa ma aru, miks just konkreetne püree on alates kaheksandast kuust, kui samas mõne teise firma samasugune on alates neljandast või kuuendast.
Vahepeal harisin end, et “soovitavalt alates… kuust” viitab sellele, kui seal on võimalikke allergeene sees…
No kas te kujutate ette, et keegi teine annaks oma lapsele marineeritud ingverit? Mina mõtlesin mõne nädala eest nalja teha kui sushit sõin ja andsin talle niisama mekkimiseks ühe suurema jupi pihku, ja ta nosis seda sellise isuga, et hullumaja. Nüüd olen veel paar korda pakkunud. Ingver on ju tervislik, ei?
Ühesõnaga, mu tänane postitus on ka veidi hakitud, aga mulle meenus eilseid kommentaare lugedes igasuguseid lugusid, mida ma kuulnud/näinud olen. Tahan neid teiega jagada.
Mu enda sõbranna, kellel on nõks vanem laps kui meil. Tema mees elas raseduse alguses kaasa nagu hull, luges kõiki isadele mõeldud raamatuid ja imestas, et Meelis ühtki sirvinudki pole. Poole raseduse pealt vaatas ta, et ah, naine saab hakkama küll, ja tõmbas maale vanemate juurde. Terveks suveks, naine pidi rasedusest ägisedes käima täiskohaga tööl, kodu korras hoidma, taluma oma mehe pidutsemisi jne, sest mehel oli puhkus. Mõnus, mis?
Ma mäletan, kuidas ta ütles “ma ei arvanud, et see nii kaua oodatud beebi ootus nii nõmedaks kujuneb”. Noh, mis kasu sellest oli, et see mees neid raamatuid luges ja teadis juba raseduse neljandal kuul, mida lapsele süüa anda teisel, neljandal ja kaheksandal elukuul? Teda polnud olemas, kui vaja oli. Kui laps sündis, tõmbas ta titevarbaid kastma. Samal õhtul. Kui laps nuttis, tõstis ta beebi sujuvalt emale. Ühesõnaga, polnud neist raamatutest mingit kasu, sest põhiargumendid olid ikka “ema lähedust on vaja”; “tal on rinnapiim” jne.
Ema lähedus viib palaviku
Kord tahtis üks naine kinno minna ja lapseisa lubas jääda lapsega koju. Jah, rinnapiima laps, aga võib korra ka pudelit saada. “Ära siis kauaks jää, tule kohe pärast kino koju!” “Misasja, me mõtlesime sööma ka minna…” “Hull oled peast, täna sai ju vaktsiini, mõtle kui palavik tuleb…” No ja siis, mida see ema rohkem teha saab kui isa, kui lapsel on palavik?
Veganid ei lase lapsel elada
Ma mäletan, kui ma töötasin kunagi ökomöko kohvikus, kus kõik peale minu olid toortoitlased või veganid. Ma mäletan, kui kurvalt ma kuulasin, kuidas nende lapsed peavad sööma ainult tooreid asju ja et neljasega poes käies leiab aset vestlus:
“Tahaks ka seda jogurtit!” ütleb laps.
“Ei, me ei osta seda…” teatab ema.
“Miks?” pärib laps vastu.
“Vaata ise seda pakki…” sõnab ema.
“Üks, kaks, kolm, neli…” loendab laps… “Viis E-d, seda ei tohi süüa jah!”
Mis kuradi elu see on? Sorry, minu meelest on see haige, kui lapsest tehakse tema tahtmata vegan. Minu meelest on lapsel liha vaja ja olgu, mis on, et seda asendavad ka muud tooted, kus valgud sees jne, siis… Ühesõnaga, mu point on see, et ma olen vait. Tegemist ei ole minu lapsega. Kasvatage kuidas tahate. Peaasi, et ei peksa ja väärkohtle.
Ehk, et kui mina pakun lapsele liha või vaktsineerin teda, või luban muru peal paljalt tuterdada, siis see ema kes ei vaktsineeri, ei anna liha, hoiab last suvel teki sees, ma ei ütle, et ta on sellepärast halvem ema, see lihtsalt on tema valik. Ja see ei tee temast halvemat ema, seni kuni ta armastab oma last ja pakub talle kodu ja kindlustunnet.
Ehk siis, mis vahet sel on, mis kõhukotis ma teda kannan, kuniks tal tuju hea on? Ta ei ole seal tervet tööpäeva mul jalad rippus. Tunnike ehk. Ma tõesti ei usu, et korra kuus tund aega sellest kõhukotis olemist midagi oluliselt muudaks. Jah, kui ma oleks ökoemme, käiksin tööl või hullult asjataksin koguaeg laps kaasas, siis ma tõesti ehk mõtleks lina või millegi muu peale.
Hea ema on kodus
Lihtsalt naljakas on olnud lugeda, kuidas (nagu ka keegi kommenteeris) natukene endale elamine sinust kohe halva ema teeb. Ma käin ka ripsmetes ja massaažis ja vahel ööklubis, ega ma seepärast halvem ema pole. Ma olen ikka olemas, kui vaja mähet vahetada, süüa anda, lõuga pühkida, pessu minna jne… Ega see paar tundi lahus olemist minust halvemat inimest ei tee. Mõelda vaid, mis õudsed inimeseloomad need isad veel on, kes 8-10 tundi päevas tööd teevad. Lapsega üldse ei ole. Alati on emad mingid saatanad :D
Just ükspäev rääkis Meelis ühele tuttavale, et talle meeldib lapsega kodus olla ja hea meelega laseb mu nädalavahetuseti välja. “Päriselt, selliseid mehi eksisteerib päriselt?” imestas ta. Jah, selliseid mehi eksisteerib, kuigi suurema osa meeste jaoks näib tõesti, et naine = kodu ja laps. Kui mehed käivad trennis, sõpradega väljas, lõuna ajal söömas – siis see on normaalne. Aga kui värske ema selliseid asju teha tahab, on see lubamatu! Veits nõme, mis?
Näide lapsepõlvest (ma ei oska isegi alapealkirja sellele osale panna)
Mina olin selline laps, kes kasvas korviga rõdul, kes sõi ilmselt mida teisedki kodus, kes lippas särgiväel sooja suveilmaga õue ja tuppa tagasi, kes kõndis murul paljajalu… Mul on silme-ees üks seik. Suvi. Päike. Mina lühikeses kleidis. Ja minu naabriplika vahtimas oma väravas – müts, kombe, saapad… KESET SUVE!
Meie majas on elu aeg käinud aknad lahti, tube on tuulutatud, õues on käidud ka pakasega, elu pole seisma jäänud mitte millegi pärast. Aga naabrid oma lapsi külmaga välja ei last, nii kui kaks päeva said lasteaias käia, olid haiged. Sest nad olid nagu kubujussid, kogu aeg pakitud ja toas soojas hoitud. Nii kui korraks nina välja pistsid – haiged.
Ma olen oma elus nii vähe haige olnud, et ma isegi ei suuda väga neid kordi meenutada. Ainus rõvedus, mida ma talvel sööma pidin (et ma terve püsiks ja see toimis!) oli nõudekapis olevas tassis.. sibul, küüslauk, mesi, sidrun möks. See ei meeldinud mulle, see oli räme, aga iga päev pidin ma sealt paar ampsu sööma. Ja ma polnud haige ka!
Teine seik meenub veel, et läksime linna, mina oma vanaemaga ja naabriplika oma vanaemaga ja selgus, et naabriplikal jälle kurk valus. Mina siis ütlesin, et aga proovi jäätist süüa… Plikal lõid silmad särama… Vanaema tegi suured silmad, jääääätist? Mis hullu juttu sa ajad. Mina siis, noh, mis ma võisin olla, nelja-viiene, teatasin targalt, et jäätis on külm ja natuke jäätist vaid leevendab kurgu punetust. Oh, jumal, ma arvan, see naabriplika sai jäätist kui ta oli kümme!
Mees kui saamatu tont, naine kui ori
See lugu tegelikult ei lähe siia hea/halb lapsevanem alla – vist? Aga see oli nii uskumatu lugu, mida ma kuulsin just ükspäev, et mõtlesin seda teiega jagada.
Kujutlege endale nüüd pilti – mees, naine, kolm last. Tavaline perekond, eks? Aga mees on harjunud, et naine paneb talle hommikuks voodijalutsisse valmis riided, mis täna selga tuleb panna. Kõik söögi hakseldab ta talle juba taldrikule valmis, et ikka mugavam härral süüa oleks. Mees ei tea, kus asuvad elementaarsemadki asjad kodus, sest selle jaoks on naine.
Kord olla sõber külla tulnud ja mehed mõtlesid, et teevad kohvi, otsisid, mis nad otsisid, kohvi nad korterist leida ei suutnud. Mismõttes ei suuda inimene enda elamisest isegi kohvi üles leida?
Kui neil tulevad külalised, siis käsutab mees
– “Too klaasid…” ütleb mees.
– “Need on seal sinu kõrval kapis..” viitab naine kõrvalolevale kapile…
– “No tule võta siis!” käsutab mees.
Wtf? See mees ei ole sant ega vigane, vaid ongi harjunud käsutama ja naine harjunud tegema. Ma muidugi ei saa ka sellisest naisest aru, kes endale sedasi pähe laseb istuda. Ilmselt suhte alguses on see armas, et sa kõike mehe heaks teha saad… Aga pikas perspektiivis… Need kolm last tulevad samasugused – hakkavad oma naisi käsutama ja on täielikud mömmid, sest on sellisest perest ja eeskujust. Ei?
Jagage ka selliseid veidi ulmelisi lugusid lapsekasvatamistest, mida kuulnud olete! Minu meelest kõik need lood, mis ma kirja panin – mina nii ei teeks, mina sellist elu ei elaks. Aga mida ma kritiseerin, see on kellegi elu, keegi elab nii ja üsna vabatahtlikult. Oma asi, kuidas elavad. Peaasi, et nad ise õnnelikud on. Või mis?
PS. ma luban, ma homme kirjutan muul teemal kui kõhukott, hea või halb lapsevanem…
Mul on üks tuttav, kelle elu on minu jaoks kummaline.
Noortel kaks last, üks neljane ning teine aastane. Kõige suurem AGA on, see et kes neid pigem kasvatab. Selleks osutub loomulikult vanaema, kes noorte õnneks elab kohe kõrval. Suurem laps on pidevalt vanaema juures, neiukene isegi teeb süüa oma ema juures. Endal kõik vajalik kodus olema.
Kasvatus on samuti nii nagu on. Laps ei kuula sõna. Pahandust tehes keelatakse mitmeid kordi, hakkab nutma ning kohe minnakse lohutama. Kui sa ikka pätti teed, pead ka vastutama. Ei ole kohe vaja nunnutama minna. Samuti ei oska vanem laps väga rääkida.
Lapsevanemad on omaette ooper. Isa ei tea asjadest midagi, neiu teeb kõik ette taha ära. Pidevalt kokku-lahku. Mees isegi soovis, et neiu tööle ei läheks. Kellel seda tööd vaja on. Nüüd ongi neiu aastaid kodune olnud, töökogemus puudub, koolist samuti pikem aeg möödas.
Ei imesta, kui varsti on tulemas kolmas laps. Kõrvalt vaadates tundub küll, et nad on taas üks selline pere, kus ema on pidevalt kodune, isa teeb mingit tööd ja peab end parimaks. Ning muidugi sünnib lapsi järjest juurde. Ise lastega toime tule, küll vanaema/keegi aitab.
Olin liiga laisk selleks ,tahtsin tavaliselt magada Hommikul ,Sõid ,mis kätte said ,
Olen poole aastaseks saava rinnalapse ema. Samamoodi nagu minu abikaasa käib end väljas tuulutamas, olen ise saanud käia selle poole aasta jooksul teatris, massaažis, kohvikutes ja poodides. Elu ei jää seima peale lapse saamist, lihtsalt muutub veel täiuslikumaks.
Olles ise kahe lapse ema (vanem laps on 9 aastane ja noorem on kohe 10 kuuseks saav beebipoiss), siis nõustun sellega igati, et igaüks võiks elada esmalt enda elu, ennem kui hakkab teisi kritiseerima, halvustama jne. Ja kes on see inimene, kes oskab oma elu elada täiuslikult või mis see üldse tähendab? Tõesti, iga lapsevanem (vähemalt peaks) lähtuma oma lapse heaolust, sest tema ju teab, mis tema lapsele sobib ja mis mitte või mis on siis lapsevanemate arvates just see parim tema lapsele. Teisi kritiseerida ja näpuga näidata on ju alati lihtne…
Ajad muutuvad ja seisukohad/arvamused sellega koos (näitena- kui mu esimene laps sündis, siis ämmaemand õpetas, et igal hommikul tuleb last beebidele mõeldud ihupiimaga puhastada üle terve keha ja nii kuu aega (!!??!) ja et vannitada alles siis kui nabakönt on ära tulnud ning õue minekuga tuli oodata seni kui laps on vähemalt 2-3 nädalat vana. Teise lapse sündides öeldi, et aken võib palatis lahti olla, et värske õhk on lapsele ainult hea, vanni võis teha kohe ja õue soovitati ka minna juba järgmisel koju saamise päeval. Kusjuures ämmaemand tunnistas ka ise, et neile antavad õpetussõnad, mida nad peavad vanematele soovitama/õpetama muutuvad nii kiiresti, et emad kelle laste vanuse vahe on lühike olnud on isegi pahased nende peale, et mismoodi nüüd siis nii, kui alles öeldi, et tuleb hoopis vastupidi toimetada :/ ).
Lisatoidu ja allergia teemal tegi üks usin inimene hea ülevaate:
Kokkuvõtvalt – tõesti, päris suur ports artikleid toetab seda arvamust, et lisatoiduga ja ka tuntud allergeenide tutvustamisega beebile ei pea ootama (pigem vastupidi). Tuntud allergeenid ei pea samas olema esimesed lisatoiduained, mida oma beebile pakkuda.
Kõigest täpsemalt:
I ülevaateartikkel (st et mitte originaalne teadus, aga paljude teadusartiklite kokkuvõte, peaks omama vähem valepositiivseid ja -negatiivseid tulemusi kui ühel üksikartiklil):
Soovitused:
1) Emadel ei soovitata ei raseduse ega imetamise ajal erilist dieeti jälgida
2) Ainult rp esimesel neljal elukuul
Täpsemalt:
1) Ei ole leitud, et emadel tasuks raseduse või imetamise perioodil oma söögisedelit piirata või võtta toidulisandeid (nt probiotse). Lehmapiimaallergia, mis on imikutel kõige sagedasem allergia, võib tekkida rinnapiima kaudu ema söödud lehmapiimast vaid ekstreemselt harvadel juhtudel, kui ema toitubki peamiselt ainult lehmapiimast.
2) 2000. aastal soovitas Ameerika lastearstide ühendus toita imikuid esimesel kuuel kuul vaid rinnapiimaga ja lükata lehmapiima tarbimine ajale, mil laps on aastane, muna kaheaastasele ning kala ja pähklid kolmeaastasele. Tulemus oli see, et riikides, kus sellist soovitust rakendati (USA, UK, Austraalia), tõusis allergiajuhtumite hulk. Sellest tulenevalt 2008. aastal soovitusi muudeti:
3) Rp on optimaalne esimesel neljal elukuul, kuid selle kaitsev efekt allergiate ärahoidmisel on minimaalset kinnitust leidnud.
4) Esimesel kolmel elupäeval rpa andmine ei suurenda toiduallergiate tekkimise tõenäosust. Enamgi veel, üks hiljutine uurimus näitas, et lehmapiimavalkude tutvustamine (s.o. rpa kujul) rp lisandina esimese 15 elupäeva jooksul tekitab nende suhtes tolerantsi (ehk siis muudab organismile talutavamaks), samas kui 4-6 kuu vanuselt tutvustamisega alustamine soodustab allergia teket. (ehk siis loogika on see, et 4-6 vanuselt on juba liiga hilja)
5) Beebidele pre- ja probiootikumide andmine allergiariski ei vähenda.
(allikas: Position document: IgE-mediated cow’s milk allergy; Martorell-Aragonés jt, 2015)
II ülevaateartikkel:
1) Allergiariskiga lastel (st neil, kelle lähisugulastel on allergiat) tasub vältida lehmapiima (s.o. tavalist rpa-d) esimesel neljal elukuul
2) Mitte ükski teine siiani testitud “primary prevention” tehnika efektiivsus ei leidnud kinnitust
III ülevaateartikkel (üldisemalt toiduallergiast: Food allergy: Epidemiology, pathogenesis, diagnosis, and treatment; Sicherer jt, 2013):
Toiduallergiat soodustavad faktorid:
1) D-vit vähesus (päris palju originaalartikleid viitab selle faktori olulisusele!!!)
2) liigne hügieen (taludes ja vaesemates riikides elavatel lastel on allergia väga harv nähtus; samuti vanemate õdede-vendade ja/või koera olemasolu peres, mis vist siis soodustab erinevate mikroobide ja viirusnakkustega kokkupuudet, samuti vähendab allergiariski)
3) valed toidurasvad (kui omega-3-rasvhappeid liiga vähe tarbida; pm viidatakse nö kiirtoidu kahjulikkusele)
4) ülekaalulisus (kuna see on põletikuline seisund)
5) lisatoiduga alustamise vanus – viimastel aastatel on tehtud suhtumises kannapööre ja nüüd teatakse, et lisatoiduga hilisem alustamine hoopiski soodustab allergiate teket. ERITI atoopilise nahaga lastel, kellel toimub toiduallergeenidega esmane kokkupuude sel juhul katkise/ketendava naha kaudu (nt ema käed on kergelt toidused) ja seega ei teki nende toiduainete suhtes mitte tolerants, aga justnimelt tundlikkus ( = allergia)
6) triklosaan (on vist osades pesuvahendites jm kosmeetikas) – soodustab allergiate teket!
7) teised elustiiliga seotud faktorid (liiga vähene antioksüdantide söömine; maohappesust neutraliseerivate ravimite tarbimine (soodustab allergeenide jõudmist soolestikku) ja pärilikkus (poistel on sagedamini, valge nahavärviga inimestel harvemini, atoopilise nahaga inimestel avaldub kergemini)
Üks näide oli see, et linnas elavatel lastel on shellfish (koorikloom) suhtes palju suurem tundlikkus kui mujal elavatel lastel ja arvatavasti sellepärast, et neil lastel on kokkupuude prussakatega (kui oled allergiline prussakatele, oled allergiline ka koorikloomadele).
Soovitused ennetuse osas:
pm samad, mis artiklis II
Kala andmine enne kümnendat elukuud vähendab igasuguste erinevate allergiavormide teket (!), sama kehtib muna andmise kohta enne 12. elukuud (ühes teises originaalartiklis leiti, et vähem igasugu allergiaid on lastel, kes said muna 4-6 kuuselt võrreldes nendega, kes said muna üle aastasena). Mitmed artiklid on leidnud, et lisatoiduga alustamine juba enne neljandat elukuud vähendab allergiate riski. Kodused toidud, palju juur- ja puuvilja vähendab allergiate riski.
“Taken together, the studies indicate that in an otherwise healthy infant, there is no rationale to delay introduction of solids and no rationale to defer allergenic foods, although it seems that some cautions are warranted, such as using less allergenic foods as initial weaning foods and proceeding gradually.”
Siinkohal pean ütlema, et mina oma 10 kuusele andsin kuuel esimesel kuul ainult rinnapiima, sealt edasi on maitsnud ja söönud erinevate maitsetaimedega valmistatud püreesid (soola ja suhkrut üritan tema toitudes vältida vähemalt aastani), marjade-puuviljadega tehtud putrusid jne. Minule on lihtsalt tundunud, et nii on hea mu lapsele ja tema kõhule :)
Ja mis puutub kõhukoti teemasse, siis mul on kodus täpselt samasugune, mida olen väga harva ja lühikest aega kasutanud (on olemas ka igati kiidetud kandelina, milles minu laps lihtsalt keeldus olemast).
See saamatute meeste osa- no miks naised küll sellistega koos elavad? Kas see kui mees käib tööl tähendab seda, et ta ei pea kodutöödes aitama ja lastega tegelema? Ma pean tegema siinkohal kniksu ja maani kummarduse oma elukaaslase vanemate ees, kes on kasvatanud nii hoolitseva, tähelepaneliku ja armastava inimese :) Loodan, et suudame oma poisid samasugusteks tublideks meesteks kasvatada!
Et põhimõtteliselt ei ole selget vastust… Iga allikas räägib eri juttu…
Ma olen mitu korda juba mõelnud, et mida tähendab su jaoks ökoemme? Mina näiteks eelistan ka kandelina (no tegelikult eelistab küll laps, aga ausalt öeldes on mul endal sellega ka mugavam ja puhtalt pealiskaudse põhjusena toon välja, et see on natukenegi ilusam kui kõhukott :D). Et kas see kui ma eelistan lina siduda, teeb minust siis ka ökoempsi? Või see kui mul on aega ja tahtmist enne turvatooli ostmist näiteks natukene lisainfot uurida? See ei tähenda ju automaatselt seda, et ma peaks enda poolt mittevalituid kräpiks, vaid lihtsalt seda, et ma tahan olemasolevate seast teha parima (enda jaoks) valiku.
Ja milleks üldse sildistada? See ei käi sinu pihta vaid üleüldiselt paljude kommenteerijate. On ökoemad, kanaemad, rongaemad..aga miks? Miks ei võiks olla lihtsalt emad. Tahame me kõik ju oma lastele head ja pakume seda nii hästi-halvasti kui oskame. Miks peab sinna juurde käima mingi halvustav silt? Eriti, et neid silte loobitakse ka kuidagi kergekäeliselt.
Kedagi ei taa kanaemaks see kui ta eelistab välja minemise asemel jääda lapsega koju. Samamoodi ei saa rongaemaks nimetada ema, kes tahab aeg-ajalt peol käia. On lihtsalt naised, kel on erinevad huvid.
Ma vägagi nõus sinuga, eriti selle sildistamise osas. Ei saa ka mina sellest aru.
Ökoemme tähendab minu jaoks seda, kes peseb asju ökopesubulbriga, enda asjadest eraldi, kasutab marlimähkmeid, annab lapsele ainult enda keedetud toitu (sealjuures veel enda kasvatatud), ilma soola, või ja maitseaineteta, kes ostab lapsele ainult puust mänguasju, kelle kodus pole iialgi ühtki plastikpudelis jooki ega krõbisevas pakis kommi, kelle laps kannab ainult linaseid ja puuvillaseid riideid, kes ei osta riideid H&Mist jnejnejne – sind ma kindlasti ökoemmeks ei pea. Sa oled väga normaalne emme! :)
Aga sinu kirjeldatud “ökoemme” siis ei ole normaalne emme? Iga ema tahab oma lapsele parimat – iga ema teeb selleks valikud, mis on tema arvates parimad. Arvan, et sinu kirjelduses pole midagi ebanormaalset – kõlab nagu tore ja hooliv ema, kes pakub oma lapsele naturaalset toitu ja vastupidavaid riideid ja mänguasju.
Sa justkui ei taha kritiseerida ja sildistada, aga kokkuvõttes ikkagi ju sildistad.
Et oma valikuid õigustada ja end hea emana tunda, ei pea teiste valikuid maha tegema.
Kas ma olen neid maha teinud? Ma ju ütlengi, et igaüks kasvatab oma last nagu ise tahab. Ma ei ole öelnud, et ökoemme pole hea ema vms. Mida te toodate kõik, igast sõnasabast on vaja rämedalt kinni hakata :D
Võtame kinni sinu sõnadest ju. Kui sa kirjeldad pikalt, milline on ökoemme (millest ükski asi pole mingi “ökosuse” mõõdupuu) ja siis lõpus ütled, Britile, et ta pole ökoemme, sest ta on normaalne… Siis sa ju ütled üsna selgelt, et ökoemmed pole normaalsed.
Sa just sildistasid täiega, ilmselt ikka saad siis aru :)
Miks on lapsevanem sinu meelest ebanormaalne, kui tal koduaias juur- ja köögiviljad kasvavad, ta nendest lapsele süüa teeb ja juhuslikult ka teab, et soolatud toit võib beebi organismile kahjulikult mõjuda? Muidugi maitseb see beebile paremini, aga see ei tähenda, et see oleks talle kuidagimoodi hea. Jutt käib imikust, kelle neerud pole veel suure tõenäosusega valmis selliseks soolakoguseks, mis teile normaalne ja hea tundub. Koerad tahavad ka täiega šokolaadi süüa, mis sest, et see neile eluohtlik on. Marlimähkmed teevad kellestki ökoemme? Mu ema on ka ilmselt täiega ebanormaalne, kui otsustas kunagi minu ja mu venna puhul
marlimähkmete kasuks, sest woopdidoo, poemähkmed tekitasid lööbe ja see olevat meid meeletult piinanud. Ja ma ei mõista, millest jääb laps ilma, kui ta saab limonaadi ja šokolaadi ehk kord nädalas, aga marjad ja puuviljad on kodus kogu aeg võtta ja need ka ta magusavajaduse suurepäraselt rahuldavad?
Sa paned täiega üle ju :D Ma ei ole öelnud, et see on ebanormaalne, kui antakse oma kasvatatud juurvilju, vaid, veganismi lapsele peale suruda on nõme. Loed ka üldse, mis ma kirjutan või niisama toodad?
Ja marlimähkmed – siis olid kõik emad 40 a tagasi ökokad, see on üks osa, mis minu jaoks teeb ökoemmest ökoemme. Kes 101% proovib olla naturaalne, kõiges. Kes ei anna iialgi poepüreed jne.
Ja kommid-limonaad on nii tulevikuteema, et ma isegi ei viitsi sel teemal praegu rääkida. Jätan tulevikku :D
Kuidas ma üle peksan, kui ma võtan aluseks TÄPSELT selle, millest sina räägid? :D Ma lähtusin konkreetselt sellest kommentaarist, millega sa Britile vastasid. Seal ütlesid sa üsna üks-ühele, et ökoemme on see, kes annab lapsele isekasvatatud toitu ega pane sinna soola ja võid (ja kõik need muud asjad) ja lõpus mainisid, et kuna Britt pole selline, nagu sa just kirjeldasid, siis ta on normaalne. Kuidas sa ei näe, et sa panid sellega võrdusmärgi “ökoemme” ja “ebanormaalse” vahele? :D Loe enda kommentaari (vastust Britile) ja minu vastust – jah, ma tõesti ei näe su pähe ehk ma ei teadnud, et kui sa räägid ise toidu kasvatamisest ja valmistamisest, siis tegelikult mõtled selle all veganluse pealesurumisest.
Loe siis kokkuvõtvalt kõiki mu kommentaare siin, mis ma vastanud olen, mitte ära hakka rändom sõnasabast kinni!
Nende kriteeriumite järgi peaks ma ökoemme olema, aga ei pea end küll ökoemmeks. Okei, marlimähkmeid siiski ei kasutanud, aga biolagunevaid Muumisid küll. Puumänguasjad lihtsalt meeldivad mulle ja pesu eraldi pesemine on ka lihtsalt üks harjumus.
ma ka ei pea end rongaemaks, ometi on hulk inimesi kes seda arvavad :D sest kriteeriumid – “käib väljas, joob veini..” viitavad sellele :D
Väga oled nõus sildistamise jutuga ja siis lähed ise kohe siinsamas kommentaarides sildistamisega edasi? :D
mis kuradi sildistamisest te soiute? kus ma olen kedagi maha teinud, et ta selline või naasugune on? ma rõhutan igal sammul, et kasvatage oma lapsi kuidas tahate, aga see ei tähenda, et teie viis on ainuõige :D
Kui kõik saavad sinu jutust valesti aru, siis võib olla peaksid õppima end paremini väljendama. Kui sa ei taha sildistada – ära sildista. Kui ei taha kritiseerida – ära kritiseeri. Sinu kommentaaris on aga täielik vasturääkivus.
Igat kommentaari pole vaja maha teha, vaid läbi mõelda, et võib olla väljendasid sina end kuidagi valesti.
Ma olen sinuga täiesti nõus, ma olen täpselt sama sugune lapsevanem nagu sinagi ja lapse isa on täpselt sellise suhtumisega nagu Meelis :) väga ägedad olete, pange sama moodi edasi ;) !
Kirjutad: “Sorry, minu meelest on see haige, kui lapsest tehakse tema tahtmata vegan. Minu meelest on lapsel liha vaja ja olgu, mis on, et seda asendavad ka muud tooted, kus valgud sees jne, siis… Ühesõnaga, mu point on see, et ma olen vait. ” Et siis oled küll vait, aga see, et last kasvatakse veganiks on haige? :) Ise küll söön vahelduva eduga kõike, aga periooditi tervise huvides eriti soojemal ajal olen vastavalt tujule toortoitlane/vegan/misiganes pähe tuleb ja söön, mis aiast poest kõige ahvatlem tundub. Minu meelest on ikka laste toitumise üle otsustaja selle lapse vanem ja teiste kommenteerida siin pole suurt midagi, kui laps rõõmus, terve ja roosa.
Mul on palju tervislikke öko-möko sõpru, kes aastakümneid liha ja piimatooteid ei ole söönud, üks lausa sellises peres kasvanud ja kõik on terved kui purikad. Heas vormis, ei mingeid kaaluprobleeme ja veel vähem maovähendusoppe, aktiivsed ja sportlikud inimesed. See paneb mind pigem mõtlema enda toitumisharjumustele ja rohkem teadlikkust ei teeks kellelegi paha. Kvaliteetne ise kasvatatud, korjatud toit – pole ju midagi paremat?
Pealegi, õiges vanuses saab ju laps ise otsustada, et mida ja kuidas sööb. Liha saab sööma hakata alati, aga mitte kuidagi pole võimalik kustutada minevikku ja anda elu kõigile juba söödud loomadele. Pole kunagi kuulnud kedagi kahetsemas, et elus liiga palju sai taimi söödud :D Lihasöömise kahetsust on aga palju rohkem. Pigem et kui ei taha, et laps hiljem kahetseks, siis tuleks just taimi sööta ju :D
Endal mul pole see lihast loobumine eriti raske, sest mulle liha ei maitse ja pole kunagi maitsenud. Perele teen, siis veidi nokin, aga noh – üksi elaks, siis ei viitsiks vist kunagi liha teha. Probleemiks on munast ja piimatoodete söömisest loobumine. Kahju, et see üldse lapsepõlves harjumuseks sai. Kodujuustust, kohupiimast, vahukoorest, üldse igasugusest juustust kuidagi ei suuda loobuda. Ja hapukoorest!
Muidu ülejäänud postitusega suhteliselt nõus.
Ma ju ütlengi, et minu meelest on tobe lapsest kohustuslikus korras vegan teha, see on minu arvamus, aga kui keegi nii teeb, ma ei kuku targutama, et nii ei peaks. Tehku mis tahavad.
Ja see veganite teema, et liha jätaks loomad alles… Täiesti ajuvaba jutt, need loomad sureks varem või hiljem ja lõpetaks kellegi laual. Sama hästi ma võiks ohkida, miks veganid taimi tapavad, need ka siiski elusolendid, kui kasta, siis kasvavad jne…
Veganid võiks natuke uurimustööd teha, inglise keele oskus küll vajalik aga igaüks, kes seda videot vaatab saab ilma keeletagi aru, et taimed tunnevad ka valu ja talletavad mälestusi. Niiet see jutt, et looma ei söö sellepärast, et ta ju tapetakse ära on bullshit. Te arvate lihtsalt, et kui verd ei ole ja ei näe siis on OK süüa. Taim tapetakse ka sinu toitumisharjumuse pärast ära ja ta tunneb valu ning ta mälestused kustuvad, kuidas te seda õigustate ?
http://www.smithsonianchannel.com/videos/do-plants-respond-to-pain/12151
Lisan veel, et ainuke asi, mida te(need, kes kardavad et nende söögiharjumuse pärast keegi ära sureb vms) tohiks süüa oleks just Piimatooted – mida toodab lehm, ta ei tapeta sellepärast, et piim kätte saada, võin öelda, et ta tunneb sellest isegi mõnu kui keegi teda lüpsab :) Ning Õietolm ja lima mida taimed eraldavad – Sama värk nad tahavad nendest lahti saada. Sina oled see, kes saab aidata :)
Minu tähelepanekud siis übritsevatest “eeskujudest”, vanemate ja laste suhetest:
1. Noor pere (pärist mees ja erikoolist tulnud neiu) said teise lapse, lähen siis õnne soovima ja jutt jõuab haridusele, mille peale mulle öeldakse, et oh hea kui põhikooli ära lõpetab, siis on KÜLL! No miks seatakse nii väiksed ambitsioonid? Seda enam, et kumbki vanem õigekirja ei tunne :(
2. Tuttava sugulased: 9-aastane tubli tüdruk ja joodikust õemees. Samuti läks ilusatelt tüdrukute asjadelt jutt rahale ja haridusele. Neiu minuga väga nõus, et peab õppima ja saama väärt töökoha ja kõik, mis iseseisval naisel olema peab. Joodik kaagutab, et peaasi, et rikka mehe saad. Siis saad latega kodus istuda. (oleks tahtnud kirvega äsada talle).
3. Noor ema lõpetas 3-kuuse beebi rinnaga toitmise. Omal valikul. Sai oma elukaaslase ja tema isa käest sõimata ja mõnitada. MIKS?!
4. 30-aastane naine on sõna otseses mõttes öelnud, et tema ei KAVATSEGI enam oma 3 lapse kõrvalt tööle minna, sotsiaalosakond ju maksab ja toit on laual.
5. Noor ( 21-aastane) üksikema kolib oma 3 lapsega aastas ~4-5 korda. Kõik kolimised on seotud uue mehe leidmisega… ja oleks siis te kolitakse samas linnas. Ei, kolitakse sadade kilomeetrite raadiuses. Mingist turvatundest on siis palju rääkida.
6. Tänaval jonnib ~aasta vanune tita oma kärus, ema kallab lutipudelisse coco-colat ja ulatab lapsele. ( võisid olla ka välismaalased, sest Pärnu kihab turistidest).
7. Noor ema pakib oma 6-kuuse poja suvel kombekasse, laps karjub ja higistab silmnähtavalt. Küsin, miks ta õhemalt ei riieta, siis vastatakse, et: ” mis see sinu asi on? Muretse omale laps ja hakka õpetama”.
8. 3-aastase lapse juuresolekul tõmmatakse kanepit väikses ruumis ja naerdakse, et laps teeb nalja. ( välismaal nähtud insident).
Tegelikult on veel palju selliseid “huvitavaid” seiku, aga korraga ei meenu nii, et saaks lühidalt kirja panna. Tänu sotsiaalvaldkonnas töötamisele on tõesti õnnestunud näha väga palju erinevaid inimesi, kelle kasvatusmeetodid ja/või üleüldine suhtumine ja mentaliteet on kergelt öeldes kummalised.
Mul on naabripere taimetoitlased. Alguses oli ainult naine, siis ka mees (ma ei teagi, kas survest või oma valikul) ja hiljem oli loomulik ka laste kasvatamine samas vaimus. Nüüd on lapsed 9 ja 14 aastased ning nad on nii suures lihanäljas, et sõprade pool süüakse külmikud liha- ja vorstikraamist tühjaks. Vanematele valetatakse, nende kuuldes-nähes liha ei sööda. Paar korda on lapsed vist emale vahele jäänud ka, aga ma ei teagi, mis tagajärjed sellel olid. Ühtepidi kurb, teistpidi olen ma otsustanud mitte sekkuda ei ühtepidi (lapsi keeltes) ega teistpidi (vanematele rääkides). Minu jaoks on see lihtsalt näide, mismoodi vanemate valikud ei pruugi kanduda edasi lastele ja mismoodi tegelikult selline asi peresiseseid suhteid võivad mõjutada.
See veidike peegeldab ka seda, et kui vanemad hilisemas eas lastele keelavad totaalselt igasugu maiustused ntks siis kooli minnes kulutab see laps enda taskuraha esmajoones maiustustele. Keelatud vili olla kõige magusam.
Teate kui naljakas, aga minu eest pole iial komme varjatud ja siis nädalas ühe korra antud näpuotsaga natuke maiustada. Tulemus? Kommikausid seisid lookas laua peal, ei miba ega mu vend tundnud nende vastu olulist huvi. Hambad on ka terved. Seega igasugune piiramine teeb tihti olukorra hoopis keeruliseks.
Endal lapsi ei ole aga täditütar on nüüdseks 4-aastase poisi ema. Mees töötas tal Soomes ning ise on ühes kesklinna juuksurisalongis kaasomanikke ehk siis olles juuksur on teada, et pika aja jooksul kui tööd ei tee, kaovad ka osad kliendid. Täditütar on kogu elu olnud suhtlejahing ning lapsega kahekesi koduseks jäämine ei ole tal mõtteski. Niimoodi võttiski ta poisi tihtipeale endaga erinevatele üritustele kaasa, kuhu võimalik, liikus temaga väljas palju, vahetevahel võttis salongigi kaasa, et kiirkorras midagi ära teha(laps oli kosmeetiku ruumis mitte tugeva värvilõhna keskel + usaldas last sugulastele/hoidjatele hoida. Tol hetkel oli ka neid inimesi, kes kommenteerisid, et kuidas nii saab – pisikud ju kõikjal ümberringi ja kuidas ikka väikelast niimoodi seltskonda tuuakse? Tedagi tembeldati ‘halvaks emaks’..
Lapsega tuleb ja peabki väljas käima ning nõnda ei kasva lapsest memmekat, kes ühegi teise inimesega ei lepi ning iga väikese tuuleiili peale ei jääda tõbiseks, sest immuunsussüsteem on tugevam. Täditütar ise püsis palju särtsakam ja vaevalt nüüd lapsega 2-aastat kodus olev ema seetõttu ‘parem ema’ on. Täpselt nagu kirjutadki – igaüks kasvatagu enda last nii nagu õigeks arvab(ilma vägivallata) ning teistel siinkohal ei ole väga õigust üldse kritiseerida!
Mnjah.. Ma andsin oma vanemale lapsele esimest korda “päris” toitu, kui ta oli 4 – kuune. Perearst lubas proovida. Laps elus-terve :D
Vb esimese lapsega ollaksegi kergelt ettevaatlikumad kõikide asjade suhtes. Teine laps on suht ise kasvanud… jälgides suuremat. Aga mõlemad on saanud selgeks elutõe, et Kui verd ei jookse – siis ei tasu kaebama tulla :D – ja nad ei tulegi..
Ise olen minagi lapsepõlves mulla seest porgandi tõmmanud ja ära söönud – ei keela oma lastelgi seda. Öeldakse ikka, et Laps sööb oma lapsepõlves “peotäis mulda” sisse… ükskõik , mis moodi.
Kuna mul vanem laps läheb septembris kooli, siis minu jaoks aktuaalsed on selle teemalised foorumid. Ja vot kuidas ajab mind silmi pööritama see, et mõne emme jaoks on vastuvõetamatu, et 7-aastane, eelkooli ealine, peab suve vaheajal üksi kodus olema, kuna emme-issi pole suutnud lapsele leida tegevust. Ime, et nad krt 7-aastasel ise tagumiku ei pühi. Rääkimata sellest, et need ei oska endale isegi helbeid valada või võikusid teha. Aga vot minu oma oskab. Ja saab ka soojatoidu tegemisega hakkama. Ma ei saa ju eeldada, et 1 september kukub ja ta peab nüüd äkki suur laps olema – vaadaku ise, kuidas hakkama saab. Minul seda luksust pole. Laps on ise.. ja suurepäraselt saab hakkama.
Ma igati leian, et Teie viis lasta Hedonil kasvada on väga õige… Ma isegi kadetsen seda, et Teie ümber on nii palju kirevaid ja elavaid inimesi… see kirgastab last.. silmaring on suur ja lai. Ei ole ainult ema-isa tõde…
Hmm, mulle kohe kuidagi ei meeldinud tuttavad ja sõbrannad, kes hakkasid jutustama, et neljakuusele võib juba muud ka anda kui ainult RP. Nagu ma oleks oma beebiga nende tissist piima joomas käinud :o. Tundus, et kõiki teisi häiris see palju rohkem, kui mind ennast, et toidan last ka öösel.
Minu laps minu valik. Viimane kord läksin pediaatriga ka tülli, kuna ta arvas, et peaksin oma kuuekuusele beebile liha andma. Siinkohal mainin ära, et RP tulb tal endiselt uhkelt kaalu juurde (nüüd saab paar ampsu püreed ka lisaks).
Ahjaa. Autosõit. Nimelt mu üks tuttavale ei mahtunud pähe miks ma last ss turvatoolis enda kõrval ei sõiduta nö kaardilugeja kohal. Ma siis seletasin ära, et mul on seal ees turvapadi ja avarii korral olgu mis tahes turvaline tool ei peata turvapatja miski ja 99% et beebi saab seal lihtsalt surma. Ja siis ta jahus terve Tallinnast Rakverre sõidu sellest, kuidas tal ikka mingi sõbranna, kes last ikka ees oma kõrval sõidutab mitte tagumisel istmel.
no ju tal siis nii moodne auto, et sai (loodetavasti) turvapadja välja lülitada.
Ma ei saa sinust aru, lugesin selle aegna postituse läbi ja köik kommentaarid, mis köhukottidest rääkisid, olid viisaka, soovituslikud ja heatahtlikud?
Selle solvumise vötsid ja söimamise vötsid sa küll puu otsast.
Kui sa ise pole paremast köhukotist kuuönud, siis jumala eest, klähvimise (mida eelmine postitus oli), pane körva taha ja järgmine kord oled targem.
Köil me öpime terve emaduse jooksul, terve elu pigem. See, et keegi teine sinust midagi paremini teab, ei tee temast lolli, raamatu järgi elavat kanaema. Öpi ja ole tänulik nöuannete eest, mingis teises teemas oled see eest sina pädevam.
eeee… ma valisingi enda jaoks parima koti. postitsin selle lingi juba eelmine kord: https://marimell.eu/milline-kohukott-beebile-valida/
Sa ei saanud mo poindile pihta.
Lihtsamalt öeldes, miks minna nii närvi viisakate soovituste peale?
Ma ei ûtke et oled halb ema ega midagi, vaid et vahel on teised mingis teemas pädevamad. Miks hea nöu peale selline vastukaja?
Saan aru, kui keegi oleks lahminud seal, et oled loll ja paha, aga seda ei olnud ju.
Ei poolda äärmustesse langemist ja vegandlust ei pea õigeks laste puhul. Aga ise olen lähtunud pigem põhimõttest, et pigem hiljem kui varem. Terve elu jõuab kõiki toite süüa, seega ei saa aru, miks osad nii kiirustavad uute maitsete tutvustamisega. See mingi emmede enda kiiks, mitte lapse heaolu huvides. Sama soolaga. Laps kindlasti ei tunne sellest puudust, sest maitsed on niigi uued ja huvitavad tema jaoks.
Ei arva, et ingver tapab, aga milleks seda anda?
Minu andsin üle aasta beebitoitu, sest nii oli muuhulgas ka minu enda jaoks lihtsam, et ei pidanud arvestama, kuidas meie enda söök beebile sobib. Saime ise süüa enda maitse järgi ja laps sai beebidele mõeldud sööki, nii isetehtud kui purgioma.
Riideid pesen ka enda omasid lõhnavaba pulbriga, sest jälestan Arieli lõhna.
Magusat vältisin nii kaua kui sai vältida, sest jälle tekib küsimus, et milleks anda beebile torti või kommi jne.
Ma arvan, et inimesi ajab närvi, et Sa nii kangekaelselt vastu ajad ja ei arvesta viisakate soovitustega. Kunagi oli Lipsukesega sama asi, aga ta on õppinud, ütleb aitäh soovituste eest ja ei vaidle enam lõputult.
Loomulikult paljud asjad ei tee haigeks ja ei tapa ala porgandimahl 4-kuusele, aga see ei ole siiski tänapäeva arusaamade alusel parim valik.
Mina olen ka kasvanud kunstpiima, porgandimahla, tummi jms. peal, loomulikult elus, aga enda last enam nii ei toida. Ja kunagi ei tea, mis vanuses ja mis kujul võivad vale toitumise tervisehädad välja lüüa. Keegi ei tea, kas 50-aastaselt vähi saanud inimest mõjutab tema beebiea toitumine või mitte. Samamoodi võib olla seos Sinu kunagise ülekaalu ja lapseea toiduvalikute vahel.
Tere,
Elan USAS juba 3a. olen abielus Ameeriklaega ja meil veel lapsi pole. Sinu blogi on aga yx parimaid (kui mitte lausa parim) mida lugenud olen.
Minule meeldib sinu l2henemine lapse kasvatamisesse ja k6ik mis beebisga seoses. Ja mitte ainult vaid ka toiduteemad ja k6ik muud arvamused on nii t2ppi. Tore kui on inimene, kes julgeb olla tema ise ja ei l2he nn”arvamuste vooluga kaasa ”
T2iesti minu arvamus. Siin, USA-s inimesed on suht “Laid back” ja annavad M2kki lapsele pyreeritud juba paarikuuselt. LOL. Suht savi mida keegi kannab, ja kuidas v2lja n2hakse.
Eestis aga k6ik proovivad nn teineteist yletrumbata ja kritiseerida. Mis see teiste peput torgib mis s66ki Sa lapsele toidad v mis riideid ostad. L6petage see teiste rahakottide see elamine ja teise asjadesse nina toppimine. Elage oma elu ja laske teistel ka elada. Kui ei meeldi, pole m6tet seda blogi lugeda! Aga ei, saaks ju ainult “paska” keerata ja ennast v2ljaelada. Ometi on hea ytlus, et parim toit Eestlasele on Teine Eestlane.
Sinule ja Sinu perele aga m6nusat blogimist ja “keep up the good work”. Naudin iga kord kui uut postitust v6i videoblogi n2en!
Sel juhul ma saan täiesti aru, miks USAs nii palju ülekaalulisi on… lapsele Mäkki püreeritult. Braavo!
Ja elavad nii mis myriseb.. Ma ei poolda seda M2ki pyreerimist aga ma ei poolda ka seda “hoian last vati sees”. Tuleb ikka k6ike proovida anda, vahet pole kas TEISED otseselt sellega n6ustuvad v mitte. Tema laps, tema elu! Not your monkey, not your circus
Hamburgeri ja “vati sees” elamise vahel on ikka väga väga väga palju alternatiive. Minu laps saab esimese burksi ma ei tea, min viie aastaselt, aga see ei ole kohe kindlasti mitte vati sees kasvatamine. Liiva ja kive lutsutab, mis mûhiseb.
See vati sees kasvatajate mutta tampimine on üldiselt ûle piiri läinud juba, nagu iga hea asi, mis lapse heaolu nimel tehakse (nt burksi mitte andmine, hea turvatooli/köhukoti/mille iganes valimine ja seoses sellega kirjanduse uurimine), teeb emast kohe “vati sees kasvataja”, kanaema vöi raamaturmme, no tulge möistusele ;)
tean naist , kes meest kamandab. Mees näiteks ei saa öhtuti olla jalkatrennis kauem kui pool h , sest siis peab koju minema last vannitama . Alati pool 8 on vannitamise aeg . :) ja muidugi mähkmevahetus tuleb ka mehel teha , sest väidetavalt lapse kaka kokkupuutumine naise nahaga vöib tekitada samasugust löövet nagu oleks hapet valatud käele vms :D
Kasvatuse osas veel , et mul tuttav ei luba oma mehel lapsega tegeleda, sest ” kui laps harjub isaga ära, siis mina ei saa temaga enam päeval hakkama. Ta hakkab ju ainult jonnima “
Minu meelest peaks ikka mõlemad vanemad panustama, et ta harjuks mõlemaga, nii olema, sööma, vannitama, magama minema jne
ei saa öelda hea ja halb lapsevanem kuna “hea” ja “halb” on igaühe silmis nii erineva tähendusega. Ei saa olla minu tõde või mitte kellegi tõde. Igaüks kasvatabki oma last nii nagu õigeks peab ja teiste asi pole kommenteerida kuidas. KUID leian sarnaselt sinuga ja ka kõik lastearstid, et liha mitteandmine lapsele on kriminaalne, kuna nad vajavad seda oma mitte väljaarenenud organismi jaoks.
Minu lugu ei lähe kategooriasse “halb” või “hea” vanem, kuid lihtsalt huvitav lugu- tean vanemaid, kes on otsustanud maast madalast rääkida lastele asjadest nii nagu nad on- nt jõuluvana ei ole olemas-päkapikkudest rääkimata. Nende juures käivad jõulude ajal lihtsalt erinevad tegelased kingitusi jagamas- ühel aastal näiteks lehm, teisel aastal mesilane jne. Kasutatakse täiskasvanute keelt juba pisikesest peale jne. Täitsa toredad ja vahvad lapsed on ja väga haruldased ka tänapäeva mõistes- nad mängivad väljas pallimänge ja ei oma nutitelefone- täiesti tavalisi nupuga telefone ja isegi ei tunne puudust nutitelefonidest.
Mul jääb siinkohal arusaamatuks, miks öelda lapsele, et jõuluvana pole olemas ja kinke toob lehm?! :D
Jõuluvana ei ole olemas aga kinke toob lastega rääkiv hiiglaslik mesilane või kahel jalal kõndiv lehm?! This shit is just weird! :D
Noo selle mesilase ja lehma asemel võiks juba lastele ära rääkida, et ema ja isa ostavad ise need kingid.
Naljakas oli lugeda neid kommentaare.. Rahvas läks kohe kihama.. Nagu herilaspesa
Olen suga nõus, iga vanem kasvatab ise oma lapsed, ja tõega väga lihtne on teistele viltu vaadata (eks ma isegi, vaatan imelikult nt sinu söömise andmist, aga WTF, sinu laps ise tead!)
Lapsed kasvavad ise :) vanemad suunavad ja hästi suunavad vanemad,kes ise on õnnelikud ;) Mina andsin esimesele lapsele 2 elukuul kartulit- nüüd on 20 aastane ja täiesti toimiv tegelane :D 6 kuune laps laps võib kõike süüa ( ma ei arva,et normaalne vanem talle kartulikrõpse või fantat annab ) sobivad hautatud ,keedetud toidud.. 1 päeva sees mitte erinevaid uusi asju ,siis kui tekib allergia ei saa aru millest..mis maitseb põnnile ,mis mitte. Kui ema väljas käib ja puhkab -pole 24 / 7 lapsega..see just tekitabki võrdväärse side ema-lapse-isa vahel..kõik on väga õige ;) :) Iga ema-isa tunneb oma last kõige paremini ja soovib ju oma võsukesele head tervist, elu jne. Tunneta ja armasta oma last ja kõik toimib :) need ähh ja puhhh emmed…elage ise ja laske teistel ka elada :)
Johhaidii, kus viitsitakse lahmida. Marimell avaldab oma vaatenurga, siis see ei ole teie asi soiguda. Igasugune äärmus on halb ja inimesed peaksid suutma leida elus tasakaalu, on see siis toit, laste kasvatamine või omavahelised suhted.
Ma siin loen ja imestan..Ma olen siis vist halvim ema üldse…mu laps sööb mu oma tehtud lõhet,kartulit ja hakk.kastet,maasikaid,hapukoort kakaoga ja palju muud,meie piiga saab kuu lõpus kuue kuuseks.Mu mees saadab mu igal võimalusel kodus välja-lasteta v võtab lapsed ja kaob tundideks.Kui laps on haige,siis ongi ta pigem issiga ,kui minuga.
Mulle tuuakse kohvi hommikul ,riided saab igaüks ise kätte,jah ka mu pea viie aastane türar,beebsu ilmselgelt saab riided kogu pere poolt kapist kätte:)
Niisiis olen ”halbade vanemate” poolt:)))
Jah, on küll normaalne, et lastest kasvatataks veganid. Miks? Sest et see on nende tervisele hea. Ja ei, liha ei ole tingimata vajalik toiduaine inimese söögilaual.
“Ameerika Dietoloogia Assotsiatsiooni seisukoht on, et asjatundlikult kavandatud taimetoidudieedid, sh vegandieedid (ehk täistaimetoitlus) on tervislikud, sisaldavad küllaldaselt vajalikke toitaineid ning võivad kaasa aidata teatud haiguste ennetamisele ja ravimisele. Hästi planeeritud taimetoidudieedid on sobilikud inimestele kõigis eluetappides, sealhulgas raseduse ja imetamise ajal, imiku-, väikelapse- ja noorukieas ning sportlastele /…/ Taimetoitlus lapse- ja noorukieas võib aidata kaasa kogu elu kestvate tervislike toitumisharjumuste väljakujunemisele ning pakkuda mõningaid olulisi eeliseid.”
Allikas: http://www.ncbi.nlm.nih.gov/m/pubmed/19562864/
Sama hästi võik veganid küsida, et kas see on normaalne, et lapsele söödetakse sisse teise kord elanud, hinganud, valu tundnud olendi liha?
Kui sul ükskõik, kuidas teised inimesed oma lapsi kasvatavad, siis ei peaks sa ju kirjutama selliseid asju, et sinu arvates ei tohiks teha nii ja naa… Ära siis võta nendel teemadel sõna, kui sulle korda ei lähe :)
Ma ei anna oma lastele liha, kuid ma ei lähe ka teistele emadele ütlema, mida nemad peaksid või ei peaks tegema..
Taimed ka elavad ja hingavad ja tunnevad valu.. Nii ei saakski midagi süüa! :D
Loen mina huviga sinu juttu ja siis loodan ka huviga kommentaare lugeda, et milliseid kasvatusmeetodeid keegi kohanud jne. Nõustun, et igaüks kasvatab oma lapsi täpselt nii nagu tahab ja arvan, et see ei ole tõesti kellegi teise asi. Aga mind nii kohutavalt häirib, et selle asemel et kaasa rääkida, hakkavad inimesed lihtsalt sind maha tegema ja otsivad põhjust vingumiseks. No jumal küll, ära loe kui sulle ei meeldi. See on siiski marimelli blogi mitte marimelli kirumise foorum. Alati ei pea igast sõnasabast kinni hakkama. Mulle tundub, et inimestel pole lihtsalt sittagi targemat teha, kui negatiivsust välja pursata. :D
Olen ka ühe pisikese 7 kuuse tüdruku ema ja ma ei arva, et kõik mis ma teen on ainuõige aga mu laps on terve ning õnnelik ja mina ka ja mul on ausalt täiest savi, mida keegi teine minu kasvatusmeetoditest arvab.
Olgem väheke positiivsemad ;)
See vegani koht on jube.
Minu tädipoeg koos oma taimetoitlasest naisega kasvatavad 2,5 aastast tütart nii, et laps polegi kunagi saanud loomset valku. Tüdruk on hästi heleda nahaga, kõik veresooned paistavad välja, aga noh, kas just sellisest toitumisest, seda ju teised väita ei saa, lapse ema sõnul on kõik korras.
Kui täiskasvanu teeb sellise valiku, et vot nüüd hakkab ta veganiks või taimetoitlaseks või kes teab kelleks veel, siis laps peaks ikka alguses saama kõike, ka liha. See, et kasvav organism vajab erinevaid toitaineid normaalseks arenguks, pole vist mingi uudis. Ma ei räägi siinkohal E-ainetega jogurtitest ja muust saastast. Kui laps kasvab suureks ja leiab ise, et sooviks taimetoitlaseks saada, siis palun väga, aga kohe sünnist saati mitte anda süüa liha..no ma ei tea, ma liigitaks sellise egoistliku käitumise isegi väärkohtlemise alla.