Ma mäletan kuidas me 11 aastat üürikodus elasime ja majast unistasime. Suur osa meie jälgijatest ütles, et oleme peast hullud, kui 1toalisest majja tahame kolida, et võiksime ikka väikeste sammudega minna. 

2020 vahetult enne covidit kolisime oma kolmeliikmelise perega suurde kahetoalisesse Tiskres. Aasta hiljem ostsime oma neljaliikmelise perega esimese päris oma kodu ja kolisime kolmetoalisesse. Sama aasta lõpus kolisime kahekordsesse neljatoalisesse, suure hooviga ridakasse. Juba mõni aasta hiljem saime aru, et meil läheb ettevõtete suurenemisega (või olid need pigem lahutusmõtted?) vaja rohkem pinda ja üürisime endale veel ühe ühetoalise korteri lisaks… Siis tulidki uued plaanid, uued ideed ja selgus, et meil oleks kordi mugavam elada hoopis korteris kui Tiskre põldudel. Mõeldud-tehtud, maandusime eelmise aasta sügisel 13nda korruse nurgakorteris Rocca al Mares. Teadsime, et selleks, et hüpata, on vaja astuda samm tagasi. Me ei teadnud siis veel, et maja ei oota meid mitte Ameerikas “linn keset metsa”, vaid hoopis Saaremaal. 

Suurema osa nendest kolimistest oleme teinud Aducco teenuseid kasutades. 

Kui aus olla, siis ma ei kujuta enam ette kolimist ilma Aduccota. Kuue aasta jooksul kuus kolimist tähendab seda, et ma olen näinud neid päris mitu korda oma asjadega toimetamas ja kui ma peaksin veel kolima, valiksin ikka Aducco. Ma lubasin neile, et kui järgmine kord kolimiseks läheb, siis Ameerikasse.

Esimest korda võlusid mind nende kolimiskastid. Kui sa oled kunagi proovinud kolida banaanikastide, suvaliste pappkastide või pooleldi lagunevate ehituspoe kastidega, siis sa saad aru, millest ma räägin. Nende kastid on tugevad, puhtad, ühes mõõdus ja lihtsalt mugavad kasutada. Eriti geniaalne on riidekast, kuhu saad riided koos riidepuudega kapist tõsta ja uues kodus samamoodi tagasi riputada. Ei mingit voltimist, kortsumist ega lisatööd.

Teine asi on inimesed. Ma olen viimased kolm kolimist lausa palunud samad kutid saata, sest nad on lihtsalt nii toredad ja professionaalsed. Viimase kolimise ajal aitasid nad mul isegi diivani lahti võtta ja uues kodus uuesti kokku panna. Pesumasina ühendasid samuti ära.

Mulle meeldib ka see, et nad ei venita. Kõik liigub kiiresti ja süsteemselt. Viimase kolimise ajal oli mul kastidele peale kirjutatud, mis tuppa miski läheb. Nemad vedasid kastid üles ja mina samal ajal juba pakkisin neid lahti. Sisuliselt toimus kolimine ja lahtipakkimine korraga. Kui viimased kastid olid tuppa toodud, olid esimesed juba tühjad ning sain need kohe meestega tagasi saata.

Ja ausalt, hinna ja kvaliteedi suhe on nende puhul paigas. Kolimine on niigi stressirohke ettevõtmine. Kui keegi võtab selle suure tüki sinu õlgadelt ära, tuleb õigel ajal kohale, hoiab su asju nagu enda omi ja teeb vajadusel natuke rohkemgi kui tööjuhendis kirjas, siis on see minu jaoks raha väärt.

Kui sa plaanid lähiajal kolida, siis minu soovitus on lihtne: ära hakka sõpru pizzaga ära ostma ja nädalavahetust kastide vedamisele raiskama. Võta inimesed, kes teavad täpselt, mida nad teevad.

Kui ma nende kuue aasta kolimiste peale tagasi vaatan, siis tegelikult pole me kolinud ainult ühest kodust teise. Iga kolimisega on muutunud midagi palju suuremat.

Ühes kodus sündis Hedelin. Ühes kodus kasvas marimell ettevõttest päris ettevõtteks. Ühes kodus tekkisid lahutusmõtted. Ühes kodus otsisime vastuseid. Ühes kodus õppisin lahti laskma. Ja nüüd kolime kohta, mida ma poleks viis aastat tagasi isegi osanud ette kujutada.

Mõnikord tundub, et ma olen viimased kuus aastat kogu aeg kastide otsas elanud.

Nii kui saad ühes kohas end justkui paika, tundub, et midagi on ikka puudu.. Praegu ma tunnen, et enam ma kolida ei taha, ei taha pakkida, ei taha sisustada…

Sellepärast hindangi ma kolimiste puhul kõige rohkem seda, kui keegi aitab selle füüsilise osa sinu eest ära teha, sest ausalt öeldes pole kolimise juures kõige raskem kastide tassimine.