Mis imeasi see kogumine on?

Täitsa õudne on vahel neid kommentaare lugeda. Ühtpidi ma ootan igat kommentaari, tahan lugejaga samastuda, talle vastata, kaasa rääkida. Olen tänulik iga idee ja mõtte eest, mida keegi siia jätab, aga teistpidi ma ei saa sellest halast ja ärapanemisest aru.

Kui ma kirjutan, et ma tahan iga vaba sendi kõrvale panna oma kodu jaoks, siis see ei juhtu ju enivei päevapealt, või siiski – kandsin täna oma uuele kinnisele kontole 2€! Aga olgem ausad, ma pean looma mingi kindlama eelarve (tegelen sellega – minurahas konto olemas, siiani kõik sisse kandnud), vaatama, kust kokku hoida, mille arvelt säästa ja koguda. Kui ma olengi siiani elanud palgapäevast palgapäevani, siis ei jää mul lampi raha üle/alles.

Aga siis kui ma ostan endale talvesaapad, jah, kaks paari korraga (ühed müüsin eile maha!) – siis on kohe mingi kisa, et issand jumal, ise tahtsid koguda, nii sa küll midagi ei kogu. Kas ma peaks paljaste jalgadega talvel käima? Ühtede saabastega 30 päeva kuus? Igal pool? St et kui ma tahan koguda, pole mul mujale asja kui Hedoniga lumehange. Mis välja? Ei saa, kulutus ju.

Ma ei taha nagu ogaraks ka minna, või pole mul siis hetkel seda silme-ees kasvavat rahapada, mis iga minu käimata/tegemata jätmisega suureneks. Kui see konto ühel päeval metsiku kiirusega kasvama hakkab ja ma näen seda pidevalt kasvamas, siis ehk tõesti kulutused vähenevad ja ma mõtlen enne seitse korda kas mul on saapaid vaja või kannatavad viimased kaheksa hooaega kantud saapad ka üheksanda välja.

Ma saan aru, et kogumine ja säästmine on elustiil, mida ma täna veel ei viljele. Ma teen esimesi samme selle nimel. Jah, ma juba palusin teie abi, et kui näete siin lehel mõnd endale meeldivat bännerit, siis klikkige see lahti ja tutvuge olukorraga ja kogu see tulu läheb kodufondi. Lähebki. Ma lihtsalt ei saa lubada, et ma ise sinna enne uut aastat oluliselt panustan. Mul pole seda raha otseselt kuskilt võtta, mida sinna panna. Ma pean vaatama kõigepealt, kust see raha leida, mida sinna kogumiskontole suunata. Kust kokku hoida ja mida vähem tarbida.

Ma ei saa jätta ju ostmata Hedonile mähkmeid, piima, elementaarseid söögiasju, ma ei tea – nõudepesuvahendit ja wc-paberit. Jah, ma saan osta ehk soodsamaid, aga teen seda niigi. Ühesõnaga, andke aega atra seada, mitte ärge ilkuge mu kallal kommentaarides, et olen loll idikas, kes endale saapad ostab ja kes kogumisega nagunii hakkama ei saa.

Näiteks käisin ma eile poes, tahtsin lasanjet teha, ostsin lasanje plaadid 2€ midagi ja siis mõtlesin, et näed, odavam oleks suvalisi sarvekesi osta… Ostsin leiba, seda mis mulle meeldib (kinoa ja arbuusiseemnetega), vaatasin, et 97 senti, samas selle raha eest saaks suure leiva. Aga mina valisin väikese.

Jõudsin tõdemuseni, et jah, ma säästaksin juba euro selle pealt, kui valiskin sarvekesed ja suvalise leiva. Aga ma ei taha süüa ju järgnevad kaks (või viis) aastat sarvekesi ja suvalist leiba ja ilmselgelt sealjuures kosuda, sest ajan mingit paska näost sisse. Tahaks ikka salatit ka teha (salati tegu on mu meelest kõige kallim asi üldse), mõnikord juustu nautida, pudeli veini osta, mitte valida alati kõige odavam ja ma ei tea supikontidest suppi keeta. Tahaks ikkagi normaalselt süüa ja elada, aga sealjuures ka säästa.

Ja selle “tahaks normaalselt elada” – olen nõus, ei pea iga aasta uusi saapaid ostma (ma ostsin viimati 2012 aastal näiteks!), ei pea igal aastal Taisse reisima, aga samas kui mul on reis juba ostetud ja makstud, pole ju mõtet mind selle eest enam takkajärgi hukka mõista.

Ühesõnaga, ma kuidagi tunnen, et ma ise olen täiega “oh, teen oma firma!” “oh, korjan raha kokku oma kodu jaoks, sebin-jebin-tõmblen to the max” ja siis on ikka mingi vinguviiul kuskil kommentaarides, kes lihtsalt peab ohkima ja näkku sittuma.

marimell oma koju 2017 – peab äriplaani kirjutama vist :) praegu näiteks see, et ma oma koduresto äriplaani kirjutab, motiveerib ikka to the max endast andma!