Mis tööd me teeme? Palgatöö, käimasolevad projektid…

Foto: imeline Ethél Eliis Krünberg

Jätkan Instagramis tulnud teemadel kirjutamisega. Kas ma olen rahul, et ma otsustasin tööle minna? Ilmselt keegi ei usu, kui ma ütlen, et mul hakkas kodus olles nats igav. Iga päev üks ja sama, kirjuta blogipostitus, et rahva meelt lahutada, postita see oma Facebooki lehele, küsi jälgijatelt mingi küsimus, et kontod aktiivsed oleks jne.

Lisaks muidugi see, et ma sain küll raha, vanemahüvitist, koostööde eest ja erinevate projektide eest, aga kogu aeg oli peas see – nii, nüüd tuleb see arve, vaja ära maksta, okei, siis saan sealt selle asja eest raha, sellest maksan siis selle ja siis vaatab, tuleb vist selle projekti eest see raha ja siis saan maksta selle ja…

Lisaks oli selline tunne, et ma olen kogu aeg tööl, sest isegi kui kell oli üks öösel, siis tegelesin blogiga. Mul ei olnud puhkust, sest ükskõik kuhu ma ka ei läinud, siis alati tiksus peas mõte, et kas see oleks lugejale huvitav? Aga teha seda 24/7 ja mitu aastat järjest, ütleme nii, et igav ja väsitav hakkas.

Palgapäev on ikka hea päev. Mul ei ole reaalselt kümme kuud olnud situatsiooni, kus ma oleksin pidanud mõtlema, millal ma mida maksan. Laekub arve postkasti, ma avan panga ja maksan. Elu on lill. Okei, ma mõnikord mõtlen, et ma tean, et kohe tuleb see arve ka, ja ma maksan koos nad ära ja siis nad jäävad õhku. Või siis ma sisestan kõik andmed ja kinnitamise asemel panen “sisesta andmed” ja see jääb sinna panka tiksuma kuniks ma selle ühel hetkel avastan.

Igalt laekumiselt 30% kannan ma otsejoones säästukontole (mul on kaks säästukontot – konkreetselt palgast 30% kannan ma digikassasse ja muudelt sissetulekutelt eraldi säästukontole). Selle 30% ärakandmise harjutasin ma endale sisse umbes poolteist aastat tagasi, ka siis kui ma veel tööl ei käinud.

Digikassa raha kasutan ma kahel juhul – kannan Meelisele kui tal ei peaks arvel raha olema, et ta saaks ka vajadusel toidupoes käia, bensiini osta ja lapsega kinno minna ja ma tean ette, et suvel on koostöid vähem, sest ma tahan rohkem puhata ja perega olla ja külas käia ja reisida ja.. Ei taha endale kohustusi võtta ja siis on hea sealt digikassast jälle natuke välja kanda. Aga tühjaks pole ma seda veel suutnud laristada. Õnneks.

Aga tööst rääkides..

Jah, ma olen väga rahul, et ma võtsin vastu otsuse tööle minna. Õigemini mulle tehtud pakkumise. Ma olin kandideerinud sinna suvalisel hetkel talvel, sest tundus minu teema, aga minuga võeti ühendust mais, et kas ma olen veel huvitatud. Kuna ma tegelikult tööd polnud otseselt otsinud, siis saime kokku.. Käisin läbi mitu vooru ja lõpuks nad kutsusid mind tööle ja ma ütlesin, et fain, ma tulen, aga sügisest. Ja nad olid nõus ootama. Täna, mul on tõesti üliheameel, et ma sinna seltskonda sattusin ja kohe-kohe saab mul juba aasta ja ma tõesti tunnen, et ma tean, mida ma teen ja kui palju ma veel teha suudan.

Ega ma ei ole sellel teemal väga avameelne siin blogis olnud ka. Ma ei tunne, et see midagi muudaks, kus ma töötan või mis ma täpsemalt teen. Perekoolikaid on linn täis ja ma ei kannata absoluutselt mingeid eelarvamusi ja mingeid seljataga “tead, ta töötab seal..” jutte. Seega, kes teavad need teavad ja kes ei tea, mis vahet seal on, kas ma turundan traktoreid või arvutihiiri? Kas ma haldan Uno kaartide Instagrami kontot või jagan HotLipsi Facebookis seksinippe. Minge nüüd kõik vaatama, kas HotLips jagab seksinippe või ei ja kas on minu käekiri või ei. Tegelikult olen ma hoopis Kaarel Koselt ja pean blogi paksuke.ee – ka seda on pakutud. Aga ei üht ega teist. Teen tööd, mis mulle meeldib ja kus ma tunnen end kindlalt, tean mida teen ja teised teavad seda ka.

Mul ei olegi väga muid projekte hetkel. Mul on mõned Instagrami ja Facebooki kontod, mida ma haldan ja.. blogiauhinnad. Ja siis mingid jooksvad üritused – nüüd on tulemas Uue Maailma Festival, planeerin ühte suuremat fotoshooti, tahan teha ühe blogijate peo ja vaikselt ajan juba Jõuluvana asju ka ehk siis broneerin Meelisele pidusid, või oleks õigem öelda etteasteid.

Meelisest rääkides

No Meelis on totaalne Hunt Kriimsilm. Tal on konkreetselt seitse asja korraga tules. Mul kuidagi on vahetustega, et teen pigem ühte asja korraga, saab tehtud, süvenen järgmisesse, teen ära ja kuidagi nagu ajalises rattas kõik liigub, aga Meelisel on kõik asjad korraga.

Kahe ettevõtte kommunikatsioon, finatsettevõtte turundus, mingi nelja ettevõtte Google ADsid, ta on kahes erinevas projektis vabatahtlik (üks on rahvusvaheline, teine kodumaine), meie blogi kõik jooksvad teemad ja koostööd, koolituste tegemine blogiteemadel koolides ja ettevõtete nõustamine digiteemadel, paar väiksemat ürituse korraldust ja talvel lisandub veel Jõuluvana. Igav tal kohe kindlasti ei ole.

Noh, kes teeb see jõuab, vist öeldakse, jah?

7 Comments

  1. Kui Meelisel nii palju t66otsi, siis miks ta endale Oü’d ei tee ja endale palka ei maksa? Ametinimetused olid kûll uhked ja kirjeldad, et tööd ka palju..

    1. Meil on firma, sealt teebki ju arveid. Panga jaoks on vaja pikemaajaliselt toiminud ettevõtet. Ja endale palga maksmine ei garanteeri ka midagi, pank eelistab kui sa ei ole iseenda tööandja. Ega me eile sündinud pole :)

  2. “ettevõtete nõustamine digiteemadel”? Milline ettevõte palkab suvalise blogija endale nõustajaks kui professionaalseid koolitusfirmasid on küll ja küll? Miks peaks keegi mingit vabakutselist “Meelist” palkama selleks?

    1. See, et me blogi peame on ÕNNEKS paljude mõistusega inimeste jaoks teisejärguline ehk et on inimesi, kes saavad aru, et see on meelelahutuslikmaailm meie elus,

      Mul näiteks on palgatud assistendiks hetkel koolis õppiv praktikant, mu EBA assistent on aastaid olnud mu sõbranna, kes lihtsalt hoomab biiti, mu raamatupidamist teeb aastaid vabakutseline raamatupidaja, miks on vaja kohe mingi firma palgata? Et hästi palju maksta? Siis on parem? Ei ole seda meelt :)

Leave a Comment

Your email address will not be published. Required fields are marked *