Mott maas..

Täna on üks sellistest päevadest kui tahaks olemata olla. Paneks end põlema või hüppaks jõkke või ma ei tea, kaoks ära, lakkaks olemast. Ilmselgelt on homme parem ja kuskil tunneli lõpus on valgus, aga hetkel on küll mott nii maas, et tahaks oksendada!

Mul on mingi viimane nädal-kaks nii kiire, et mul pole aega süüa (välja arvatud need kommid ja magusad saiad ja kringlid, mida ma kilode viisi sisse ajaks!), mul on üldse tunne, et ma ei oska süüa teha. Ma teen mingi suva söögi, aga sel pole nägu ega tegu ja ma armastan kui toit on ilus ja apetiitne, mitte mingi suvaline sobulopski, nagu viimasel ajal iga mu toit, peaasi, et üldse süüa ei unustaks.

Mulle tuleb igast lahedaid tööpakkumisi, ma võtan kõik hea meelega vastu, mul tekib sada ideed ja mõtet ja siis kõik toppab, sest ma reaalselt ei suuda end kokku võtta, et endale korralik TO DO list teha ja seda kuskilt otsast tegema hakata.

Ärkan hommikuti kell kuus, et enne Hedoni lasteaeda viimist jõuaks midagi teha. Selleks ajaks kui ta ärkab, olen ma mõned meilid suutnud ära likvideerida. Selleks ajaks kui ma lasteaiast tagasi jõuan on juba uus ports meile. Uus ports asju, millega tegeleda. Ideid, mida on vaja edasi mõelda ja arendada. Mõtteid, mida on vaja teoks teha.

Lõpuks olen ma nagu kits, mitte kahe, vaid kaheksa heinakuhja vahel ja ma tegelen natuke kõigega ja kell 12 vaatan ainult kella, et võiks süüa ka ja lasen samas tempos edasi, kell kolm olen ma surmväsinud ja kui ühtki kohtumist pole, mõtlen, et viskan korraks pikali.. kümme minutit lihtsalt proovin olla, et ei mõtle… heal juhul avan ma silmad tund hiljem, aga võib juhtuda, et avan silmad kolm tundi hiljem.

Meelis on lasknud mul rahumeeli puhata, on Hedoni lasteaiast toonud, temaga mängukal käinud ja paneb sosinal puslet kokku…

Ja mina ärkan süütundega, kõik jäi pooleli, need kaheksa meili on vastamata.. mõtlen jälle, et ma kiirelt vastan sellele ja teisele, tahaks süüa teha, pesu pesta, pestud pesu kokku panna, Hedoniga midagi teha ja juba on kell jälle sada ja…

Fotostuudio mida oleme siiani kasutanud paneb pillid kotti ja liigub edasi, seega oleks vaja leida uus stuudio. Nii häid tingimusi kui meil oli, ilmselt ei saa. See tähendab, et tuleb hinda tõsta. Ma kardan juba eos, et keegi ei tule pildistama ja milleks siis üldse seda fototeenust pakkuda ja promoda. Kas asja nimi on fotograafide üleküllus või Meelis ei oskagi pildistada?

Jõuluvana küsimusi juba tuleb. Sellega tuleb tegeleda. Graafik koostada. Pakkumised välja saata. Küsimustele vastata.

Jah, Meelis pakub ka sel aastal Jõuluvana teenust. Kui otsid Jõuluvana firma peole või lasteaeda, anna teada, sest märkamatult on juba detsember broneeringuid täis. Jõuluvana vuhiseb saaniga ka jõuluõhtul.

Mulle pakuti üle pika aja teletööd! Siin pole isegi midagi pikalt kirjutada, sest see on nii äge ja nii minu thing, et ma ei saa sellest keelduda. Ma ei tahagi.

Ma toimetan juba järgmise aasta blogiauhindadega. Mul on juba hulk sponsoreid olemas. Ma leidsin ühe eriti awsome koostööpartneri. Ja mul on nii palju ägedaid ideid, mida järgmisel aastal teha.

Me lõime Meelisega blogiturundusagentuuri. Idee oli ammu. Lõpuks augusti lõpus said esimesed lepingud allkirjastatud. Me pole seda isegi reklaaminud ja juba tuleb igasuguseid lahedaid soove ja koostööprojekte. Oleks ainult seda aega rohkem! Nii 200 tundi päevas, et jõuaks vabalt kõigega tegeleda.

Laupäeval on BLOGITi koolitus, mida ma suure hurraaga korraldama hakkasin, aega oli maa ja ilm, nüüd on see KOHE.

Tahaks restarti. Rongilt maha astuda. Ja et seal jaamas oleks TO DO list, mida järgmiseks teha.

Kuidas te oma aega planeerite? Või teil pole tuhandet asja nagu mul millega tegeleda?