Ma lähen tänasest õppima midagi, mida ma olen aastaid otsinud. Seda tunnet, et ma peaks midagi õppima, kuskile arenema, midagi tegema, olen tundnud aastaid. Nagu mingi sisemine hääl kogu aeg koputas: “See pole veel see… see pole veel see.”

Ja lõpuks ma sain aru – ainus, mis arenema pidi, oli minu sees. Mitte mingi oskus, mitte CV-rida, vaid mu enda sisemine mina, et need asjad, mida ma vajan, saaksid minuni tulla ise, loomulikult ja ilma surumiseta. Ilma pideva “mida ma veel tegema peaks” rahutuseta.

Eile tulin meie vlogcastis sellega välja ja nüüd kirjutan siis siin ka. Kes videot näinud pole, siis võib siit vaadata, et mis teema siis nende äriplaanidega on, kas Meelise esovärk on PR trikk, miks ta ikka veel Eestis on, mis plaanid meil üldse on jne. Lustakas, aus ja meielik vaatamine:

Aga tagasi teemasse. Käisime suvel enda terapeudil abiks ühe projekti raames. Istusime, rääkisime, arutasime, kui ta ühtäkki ütles, et oota, ma korra täpsustan ühte asja ja võttis kapist välja ühe mapi. Mina ütlesin täiesti lampi: “Oota, näita lähemalt…” Ta avas selle ja mul käis kehast läbi sõna otseses mõttes klikk. Ma sain aru – see ongi see. See, mida ma olen otsinud. See, mida ma pean õppima.

Ei, ma ei jää seda vaid enda jaoks õppima. Ma tean, et ma hakkan seda pakkuma ka teile. Aga enne pean ma selle enda jaoks täielikult läbi tunnetama. Ma olen paarile sõbrannale seda juba teinud, hetkel küll nö abi kasutades, sest ma ei tea veel kõiki nüansse, aga see on vägagi põnev maailm ja ma kindlasti jagan seda teiega. Aga kõik omal ajal.

Kui te küsite, mida ma õppima lähen, siis… ma lähen õppima Human Design’i. Lihtsalt öeldes on see nagu inimese kasutusjuhend – see näitab, kuidas su energia töötab, kuidas sa otsuseid teed, milline on su loomulik viis elus liikuda ja tegutseda.

See pole mingi “uus usk”, vaid midagi, mis põhineb sinu sünniandmetel – sünniajal, -kohal ja -kuupäeval. Ja sealt saab joonistada justkui sinu kaardi, mis näitab, kuidas sa elus kõige loomulikumalt toimid. Mitte kuidas sa peaksid olema, vaid kuidas sa päriselt oled.

Kuidas sulle sobib töötada või puhata, kuidas suhtled, kuidas otsustad, mida vajad, et end hästi tunda, ja mis võib sind segada. Ja mis kõige olulisem: see aitab sul aru saada, et sinuga pole kunagi midagi valesti olnud.

Meid ju ei õpetatud olema meie ise. Meid õpetati sobituma. Ole korralik. Ära sega. Käitu nii, nagu peab. Ära ole liiga valju. Ära ole liiga vaikne. Ära küsi liiga palju. Ära küsi liiga vähe. Ja nüüd, täiskasvanutena, püüame me end lahti harutada kõigest sellest, mida meile õpetati, et olla “õige” inimene. Et olla “normaalne”. Ja kõige kurvem osa on see, et tihti teeme seda sama oma lastega edasi.

Kas me mitte ei ütle neilegi: tee nii, sest nii on kombeks? Istume paigal, ei nihele. Oleme vait, kui tahaks midagi jagada. Teeme asju ja õpetame nagu meid õpetati. Me kanname edasi mustrit, mida me ise valusalt tundsime – mitte pahatahtlikkusest, vaid teadmatusest. Me tahame neile parimat, aga tihti tähendab see meie peas „turvalist“ ja „aktsepteeritud“ – mitte ehedat ja vabastavat.

Human Design aitab sellest kõigest natuke lahti lasta. Õpetab aru saama, kuidas sina töötad ja kuidas su laps töötab. Näiteks, ma kasutasin paar nippi, mida Hedoni “kaart” mulle näitas – ja õppimine, mis tavaliselt kestab 2 tundi ja lõpeb karjumisega, sai tehtud 30 minutiga. Päriselt ka, sest ma lähenesin talle viisil, mis sobib temale, mitte nii, nagu mina arvan, et peab ja toimida võiks. Me oleme erinevad ja kui mina teeksin korraga ära kõik matemaatika, siis temal on vahepeal vaja jooksupaus teha.

Sama kehtib täiskasvanute puhul. Eriti paarisuhetes. Me ei pea kohe lahku minema, kui asjad ei klapi. Võib-olla lihtsalt ei tunne me teise inimese toimimisviisi ära. Human Design aitab ka partnerluses luua rohkem mõistmist, kontakti ja rahu. Ma tegin oma sõbrannale seda tema mehega ja tal oli täiega, et oh, ma ei teadnudki, kuidas talle mingis olukorras läheneda, sest ma kogu aeg jookseks nagu peaga vastu seina kui temaga suhtlen.

Tegin neile mõlemale sünnikaardi analüüsi ja siis vaatasin neid koos, et mis neid nö teineteise puhul võib triggerdada ja kus nad nö valesti suhtlevad, et miks asjad ei laabu kuigi nad võiksid. Kirjutasin sõbrannale paar näidet, kuidas oma mehega suhelda – mitte nagu varem, vaid muuta mustrit ja juba paar nädalat hiljem ta kirjutas mulle, et vau, mul pole sellist meest enne olnud, ei taha ära sõnuda, aga elu on suisa harmooniline. Ehk siis see, kuidas sa teisesse suhtud – mitte kuidas sina tahad, et asjad oleksid, vaid kuidas tema energeetiliselt vajab, seal on võti.

Ma tahan hakata aitama inimesi, paare, peresid – täpselt nii, nagu ma ise seda praegu oma elus teen. Ma tahangi võtta oma suunaks just segased paarisuhted ja lastega parema läbisaamise ja nende mõistmise. Kõik ei ole ühesugused, iga inimene on erinev ja neile tuleb erinevalt läheneda. Peale eilset videot on mu postkast juba kirju täis, et pick me. Ma võin mõne töö võtta, et ennast arendada koolituse käigus ja rohkem kogemust saada, aga suures plaanis tahaksin ma aasta lõpus täitsa selle teenusega välja tulla ja selle oma üheks suunaks elus võtta.