Ma olen viimased aastad olnud nö vabakutseline, pidanud blogi, toimetanud siin seal mingeid tekste, teinud sisuturundust, korraldanud blogiauhindu, nüüd lisandus veel BLOGIT jne. Mingil hetkel on tunne, et kõik on segamini nagu Tootsi peenar ja ei saa peast ega p…
Eelmisel nädalal mõtlesin ma välja uue TO DO listi süsteemi ehk siis jagasin päevad ära nö teemade kaupa ja tuleb tunnistada – asjad saavad palju kergemini ja kiiremini tehtud. Ja listid tunduvad palju lühemad – oled nö aktiivne ainult ühe teema osas. Kuigi tegelikult haldad iga päev endiselt kõiki teemasid, siis konkreetsel päeval pühendud ühele lihtsalt rohkem.
Näiteks täna olen ma juba ette valmistanud mitu blogipostitust, ka seda siin (võimalik, et see ei ilmu täna, st esmaspäeval, vaid mõnel muul päeval – no näete, käes on kolmapäeva hommik, kohvi kõrvale sirvin esmaspäeval valmis kirjutatud postitust, loen, parandan ja panen üles ja seejärel riidesse ja beebipoodi!). Teen põhjad valmis, siis on teistel päevadel lihtsam, lisan pildid, vaatan veel üle ja avaldan. Palju lihtsam kui terve blogipostitus teha. Ja teistel päevadel jälle selle võrra lihtsam. Aga esmaspäevad kuuluvad kirjutamisele peamiselt.
On esmaspäeva keskpäev, mul on esmaspäeva listist juba hulk asju maha võetud – e-Maximast on tellimus tehtud, saabaste ühistellimus on tehtud, Easycleaniga on räägitud, Meravitale sooduskoodi küsimus saadetud, reisiblogide leht on korda tehtud, eilsed fotoshoodid on töödeldud…
Kui igal päeval on teema, siis on palju lihtsam asju hallata. Tegeledki suures osas selle päeva teemaga mis kirjas. Loomulikult tuleb kirjadele vastamist jne ette igapäevaselt ja näiteks Jõuluvana tellimusi võtan ma ka ju iga päev vastu, aga tegelen nendega hoogsamalt siis kui kirja on pandud. Või blogiauhindade asjadega. Kui keegi täna kirjutaks, et tahab sponsoriks tulla, siis ma vastan ja tegelen sellega, aga kuna sellega veel ei põle, siis panen ta kirja mingiks muuks ajaks. Näiteks eelmisel nädalal oli mul to do listis tegeleda blogiauhindade kodulehe uuendustega – saata need disainerile, et tema teaks oma aastalõpu plaane selle järgi seada. Et midagi ei jääks nö viimasele minutile.
Kaks korda nädalas käin ma uues peagi avatavas beebipoes andmeid sisestamas. See on tõesti harjumatu töö – minna kell 8.30 uksest välja ja saabuda 17.30. Ma ei kujutaks ette, et ma seda igapäevaselt teeks. Ma olen ikka nii harjunud selle enda aja peremeheks olemisega, et päevast päeva 8-17ni tööd teha oleks harjumatu, blogimiseks küll aega ei jääks :) rääkimata koristamisest, kokkamisest, fotoshootidest blogi jaoks jne
Kuidas teie oma aega planeerite? Kas olete ka mingi to do listi süsteemi välja mõelnud?
Jah, ma nüüd olen omadega sealmaal, et ainult kaks puhkust on veel kalendris ja olen…
Kevadine päike on välja sulatanud mitmed lahutuse või lahku minemise uudised - just tuli uudis,…
Kaks kuud tagasi käisime sõpradel külas ja sõbranna ohkas, et issand, 40 - üldse ei…
Täna sai siis sellest päevast kümme aastat, mil me perekonnaseisuametis jah-sõnad ütlesime. Jube paljudel on…
Me oleme siin nüüd kaks aastat elanud ja tegelikult terve selle aja maadelnud kuiva õhuga,…
Ma ei tea, kas asi on vanuses või milles, aga viimastel aastatel on mu sõprus-ja…