Oma ettevõtmine vol1 ehk töötukassa esimesel koolitusel kirjas

Nagu ma siin mõni aeg tagasi kirjutasin, siis emapalgaga on jokk ja kuskilt tuleb miskit genereerima hakata. Ma ei saa öelda, et ma ei oleks sel aastal töökuulutusi vaadanud – ikka olen. Aga ma vist klassikalises mõttes ei otsi täiskohaga kellast kellani tööd. Ma pigem otsin tööd, mida ma saaksin ikkagi vabakutselisena teha, kõige muu kõrvalt.

Kas ma olen kandideerinud? Jah, ma olen. Aga selle asemel, et saata meeleheitlikult laiali 40 CVd, olen ma pigem saatnud neli – teinud korralikku eeltööd, kas see firma ja töö on mulle sobilikud, kas see on töö, mida ma sadakaheksakümmendüheksa protsenti tahaks teha jne.

Ma mäletan kui me Aussist tagasi tulime ja meeleheitlikult juba seal olles tööd hakkasime otsima, siis tõesti ma saatsin kopipeist kirju sajaviiekümnesse kohta, peaasi, et tööle saaks. Saingi. Aga ma polnud seal õnnelik. Ja mulle ei meeldi asju teha selleks, et teha. Ma tahan, et ma naudiks kogu protsessi. Isegi nõmedaid asju, parima lõpptulemuse nimel.

Mul lihtsalt on mingid enda projektid, millega ma tahan tegeleda (kohe on Uue Maailma Festival; siis tulevad juba jõulud peale, vaja Meelise jõuluvana teenust pakkuda ja turundada, fotovärki; siis tulevad uuesti juba blogiauhinnad jne). Ma tunneksin end ise halvasti, kui ma töö ajal nö enda asjadega tegeleks, isegi kui tööandja seda soosiks, peamine, et töö tehtud oleks.

On vist lihtsam olla iseenda tööandja ja teha täpselt nii palju kui jaksu on. Ma ausalt, ei taha teha tööd ainult selleks, et saaks pangalaenu ja siis selleks, et seda maksta. Ma parem naudin elu, teen nii palju tööd kui suudan ja olen oma aja peremees. Ei sõltu otseselt ega kaudselt kellestki peale iseenda. Kui olen ise laisk, istun kodus ja söön võileiba, kui olen tubli ja asjalik joon palmi all mojitot. Nii lihtne see ongi.

Kui sa tead kedagi, kes otsib kedagi, kes tahaks mingeid projekte juhtida ja hallata, siis see on mulle :) Ma ei ütle muidugi, et ma neverever ei lähe täiskohaga kuskile tööle (ma ju kandideerin sellistele ja ikka loodan, et mind valitakse), aga selliseid kohti on ilmselt raske leida – väikese lapse ema ei taha ju keegi, et ma pool aega haiguslehel istuks vms. Kuigi meil on juba Meelisega räägitud, et kui ma mingi sellise tööpakkumise saan, siis hakkame lapsega haiguslehel olema korda mööda. Ja in my dream life – Hedon on karastatud poiss ja pole haige :)

Ühesõnaga, ideaalne täiskohaga töö = kodukontor ja lihtsalt mingiks kindlaks ajaks asjade ära tegemist, mitte kellast kella kuskil passimist. Selliseid töökohti on aga käputäis, lihtsam on ise paar projekti kokku ajada, millega tegeleda ja ära elada.

Ühtlasi, võtsin ma end töötuna arvele. Emapuhkus läheb tööna kirja ja saan vähemalt natukenegi raha. Nagu ma aru saan, siis esimesed 100 päeva pool emapalka, siis mingi aja 40% emapalgast ja siis mingi aja 30% vist.

Tegelikult oli mu plaan töötukassaga ka pigem see, et panna end kirja ja proovida ikkagi teha oma kauaunistatud firma. Nii lihtsalt need asjad muidugi ei käi, et marsid sisse ja ütled, et visake plekki – nüüd nad hakkavad alles uurima ja vaatama, kas ma üldse sobin ettevõtet tegema. Eks näis mis saab, enne 13ndat septembrit ei oska ma midagi öelda. Siis on mul esimene koolitus ja kui seal hästi läheb, saan järgmisele koolitusele ja… Lõpuks pean äriplaani tegema (keegi oskab?) ja.. Idee on mu peas olemas, mida ma teha tahaks ja ma usun, et seda saadaks edu (no kes ei arvaks oma ideedest nii, eks?).

Kuidas ma nii kiirelt koolitusele sain?

Olgem ausad, ega ma eilesündinud pole. Nii kui Hedonil aasta täis kukkus, vaatasin ma poole silmaga töökuulutusi ka. Ma ei surfanud neid portaale otsast otsani läbi, aga tihti saadeti mulle otse postkasti mingid pakkumised, mis võiksid huvi pakkuda ja eks ma paar kirja ka laiali saatsin.

Seda ma ka töötukassas ütlesin, et olen üle poole aasta kandideerinud, lihtsalt kohtadele mis tunduksid minulikud ja null vastust. Üleüldse tahaks teha oma asja ja kuna ma olin ennast väga hästi kurssi viinud sellega, mis järjekorras need asjad seal käivad, mida ma tegema pean jne Ühtlasi sattus mulle ilmselt maailma kõige normaalsem konsultant, kes pani mind kohe esimesele koolitusele kirja. Sest mis point oleks mind seal pool aastat hoida, lasta kandideerida, kui suure tõenäosusega noort ema keegi tööle ei taha.

Ja ma kordan veelkord, et miski pole puusse raiutud – kui tuleb pakkumine, mis mulle sobib, jääb töötukassa asi pooleli. Kui ei tule, jätkan oma koolitusteteed ja pürgin oma ettevõtte poole.

Mida ma teha oskan või mis tööd mulle pakkuda võiks?

Kõikvõimalik kirjutamine – blogimine, reklaamartiklite koostamine, pressiteated, uudiskirjad jne Olen seda tööd varasemalt teinud mitmes erinevas firmas.

Kõikvõimalik sotsiaalmeedia – facebookid ja instagramid on vesi minu veskile! Teen vabalt uue lehe, sebin juurde like’sid, manageerin, pildistan ja toimetan.

Kõikvõimalik organiseerimine – võin vabalt organiseerida sulle tüdrukuteõhtu, või organiseerida su firmapäevad, või viia su kohviku festivalile, või korraldada poe avamise või mõnusa õhtu sõpradele – olen teinud lugematul hulgal erinevaid üritusi – näituste avamisi, pulmi, tüdrukuteõhtuid, poe avamisi, vastuvõtte jne

Kokkamine – olen valmis vastu võtma cateringi tellimusi kuni 15le inimesele, suurema seltskonna toitlustamiseks puudub mul lihtsalt pind kus toimetada. Võin tulla ja koos teiega kokata, rääkida enda söögitarkusi ja koos midagi maitsvat valmistada. Olen teinud tänaseks paar kooskokkamist-koolitust; cateringi sünnipäevadeks, aiapidudeks, õhtusteks istumisteks. Mingeid kindlaid menüüsid pole, saab täpselt seda, mille järgi isutab.

Lisateenusena saan pakkuda ka fotograafia teenuseid, kui Meelisel vaba aega on. Pulmad, perepildid, tüdrukuteõhtud, kõhupildid, beebipildid, ametifotod jnejnejne Kõik käib ikka läbi minu, sest tal pole aega päevatöö kõrvalt ise miskit orgunnida. Ma olen ta manager, sekretär, kokk ja abikaasa ühes isikus.

Niiet, kui kellelgi miskit klikkis, võib mulle kirjutada albersmarileen(at)gmail.com :)