PIILUME KAADRI TAHA ehk Mis juhtus meie „pulmas“ tegelikult

Meil on Tais veedetud ajast, pulmapildistamisest, „pulmaööst“ ja „trash the dressist“ hulgaliselt pilte, mida hea meelega nüüd teiega jagame.

Esiteks oli vaja ju ilus välja näha, selleks oli vaja ennast ilusaks teha. Mitte, et ma muidu kaunis ei oleks, eksole… Aga ma tahtsin juuksepikendusi, sest mul ei ole kunagi pikki juukseid olnud ja Tais tundus nende panemine odav ja mugav ja vajalik. Mõeldud-tehtud.

Kuna Tais on iluteenused üsna hea hinnaga, siis avastasin end juba mitmendat korda Phuketi Central Festivali ilusalongist maniküürist ja leidsin sealt mingi eriti khuuli küünelaki, milleta ma teadsin, et ma oma pulmapäeval ei saa!

Ja siis veel lillekimp. Uurisime kohalikelt, et nad teeks kimbu, küsiti ikka ulmesummasid, no välismaalased ju tahavad, lajatati kohe mingi 50€, lõpuks sain 1€ turult superarmsa kimbu lootostest.

Autoga aitas meid hea sõber Jens. Aga kõigest lähemalt.

PULMARIIDED:

Pulmakleidi tellisin eBayst. Ma läksin selle peale välja, et kuna me teeme ainult ilupilte ja hiljem keerame kleidi mingis mõttes vussi, siis ei ole mõtet osta mitmetuhandest kleiti. Panin kleidi eelarveks 150 dollarit, tellisin selle veel Austraalias olles ja mõtlesin, et kui ka interneti tellimusega alt lähen, siis ostan Taist kleidi või lasen teha, nad ju seal sellised nobenäpud. Aga kleit, mis maksis 53 eurot, tuli paari nädalaga kohale ja oli täpselt selline nagu pildil. Lasin Tais seda ainult natuke lühemaks teha.

Kingi ma ei suutnud leida, mitte mingisuguseid, mis võiks sobida rannapulma. Siis meenusid mulle kingad, mis ma Tallinna Lennujaamas meie aastasele seiklusele minnes Annele andsin ja ma võtsin temaga ühendust, et ehk ta saab need mulle Ardoga Taisse saata. Ta ei kahtlustanud midagi :) Lõpuks kandsin neid ikka vaid mõnel üksikul linnapildil, kuna paljajalu tundus loomulikum olla.

Meelise ülikond valmis otse tellimuse peale Tais. Tahtsime suviseid pilte, alguses mõtlesime üldse lühikeste pükstega ülikonna tellida, aga kuna lõpuks oli leitud värv nii ilus ja saime kenasti kaubale, siis võtsime ka pikad viigipüksid, ehk on põhjust ülikonda ka Eestis kanda. Rätsepa tehtud täissiidist ülikond maksis 115 eurot.

PULMAÖÖ:

Kuigi me abiellusime Tallinnas ja mingit erilist pulmaööd ei plaaninud me ei Tais olles ega Tallinnas olles, osutus Tais rendiauto väga kasulikuks. Sellega ringi sõites kuulasime kohalikku raadiot, kus oli käimas raadiomäng, auhinnaks öö kahele luksuslikus hotellis.

Otsisin siis Facebookist vajaliku lehe välja ja osalesin. Järgmisel hommikul kui loosimine toimus, vaatasin veel korra, et ohoh, ainult viis osalejat, šansud päris suured ja saingi peagi kõne, et olen võitja. Nii me siis vahetult enne äratulekut luksust nautimas käisimegi.

Tuba broneerides mainisin, et meil siin just pulmapildistamine sai läbi ja vahva oleks kui jõuaks veel nüüd selle võidu ära kasutada ja.. Loomulikult upgrade’iti meid kohe oma villasse (standardtoa asemel), meil oli oma basseinike ja megasuur maja. Mõnus.

Mingil hetkel toodi meile veel puuviljad ja tort ja kuna saime nautida nii saabumise päeval kui järgmisel hommikul väga luksuslikku buffeed, siis kasutasime võimalust ja istusime tunde imelise vaatega restoranis ja maiustasime hea ja paremaga.

Õhtul võtsime mõnusad mojitod katusekohvikus ning olime üsna kurvad, peagi lõppeva puhkuse üle. Kokkuvõttes oli muidugi megavägev kogemus ja muidu me sellisesse hotelli ilmselt ei satuks. Niiet läks asja ette.

SÕRMUSED:

Kuna Meelis valis mulle sellise kihlasõrmuse, mille kõrvale tavaline abielusõrmus ei passi ja sõrmus pidi olema lohukesega, siis otsisime me sobivad sõrmust kuude viisi. Plaan oli sõrmused kindlasti Austraaliast osta.

Seda, et nad meil ühesugused olema ei saa, oli ka algusest peale kindel. No polnud poodi, kuhu me Kalgoorlies (Kambaldale kõige lähem suurlinn) sisse poleks astunud ja sõrmuseid proovinud. No mida polnud, seda polnud.

Paar päeva enne Kambaldast lahkumist, käisime naistega linnas shoppamas ja jäime ühe juveelipoe akna ette passima ja kihlasõrmuseid vaatama. Üks neist õhkas, et loodab ikka sellist ja sellist saada… Mille peale mina siis mainisin, et ära sellist võta, ei leia sobivat abielusõrmust ja rääkisin oma mure ära. Järgmisel hommikul tuli ta tööle ja pistis mulle pihku sõrmuse ja ütles lihtsalt „proovi“. Vaatasin seda ja ei suutnud ära imestada, nagu Tuhkatriinu oleks oma kinga leidnud, see oli täpselt paras. Mul on nii hea meel, et mul on nii armsa inimese nagu Shelley sõrmus sõrmes, Kambalda on alati minuga.

Shelley ise kulda ei kanna, tegemist on tema esimese abielusõrmusega. „Kohe kui olime abiellunud, saime aru, et abiellusime parima sõbraga, sel sõrmusel pole mingit halba aurat, me saame siiani suurepäraselt läbi ja käime perekonniti läbi, lihtsalt me olime juba siis tegelikult parimad sõbrad, mitte armastajad!“ Siiani pole ma halba energiat tundnud. Mulle meeldib, et see sõrmus sobis ja on minuga.

Meelisele leidsime sõrmuse Perthist päev enne äralendu. See oli täpselt see – klassikaline, aga mitte tavaline.

PULMAKULUD:

Kuigi meil otseselt pulmi kui selliseid polnud, siis kokku läks see ikkagi maksma üsna kopsaka summa. Me ei kulutanud mõttetult raha, aga samas ei hoidnud me kokku ja ei pannud erilisi piire, et sõrmused ei tohi maksta rohkem kui… Või et autorent peab jääma sinna summasse vms.

Pulmade kogumaksumus: 2053€ ütleb mulle app, mille ma endale kunagi tõmbasin ja kuhu ma kulutused kirja panin. Ehk siis riided, iluteenused, sõrmused, lilled, autorent, fotograaf, pulmaalbum ja perele kinkimiseks fotod, riigilõivud Tallinnas, lõuna kolmele parimale sõbrale pulmapäeval Butterflys.

Oleks kindlasti saanud soodsamalt ja ka märksa kallimalt, aga suured pidustused pole väga meie teema :)

Allpool valik pilte, mis iseloomustavad natuke meie pulmapäeva :)

Trash the dressist ehk kleidi „rikkumisest“ juba järgmisel korral… (Loe siit!)