Ravikindlustuseta isik, hoia ITK EMOst eemale!

Mõned päevad tagasi tekkis mul jõhker kõhuvalu, lõpuks EMOsse pöördudes tervitati mind 115€ suuruse visiiditasuga, kuigi esmaabi peaks kõigile tasuta olema.

Kuna valu läks hulluks nädalavahetusel, siis küsisin marimelli grupis ja teistelt maovähendusoperatsiooni läbinutelt, mis valu see võiks olla. Mul endal oli tunne nagu maks valutaks. Kõik, kellele olukorda kirjeldasin, arvasid, et tegu võib olla sapikividega. Soovitati NoSpad võtta, et ehk saab kivi liikuma, aga kindel EMO laks.

Esiteks, ma olen oma tüübilt selline, et kiirabi kutsun vaid äärmisel vajadusel, menti helistan harva, EMOsse lähen ka siis kui olen näpu maha lõiganud, mitte ei taha sinna ronida enda ja teiste aega raiskama, et oi, kõht valutab või mul on palavik. Kindlasti on neid, kes abi rohkem vajavad, järjekorrad niigi pikad. Lisaks on seal nagunii hunnik neid, kes perearsti asemel EMOsse lähevad. Ma kannatan viimse hetkeni, et sealt abi otsida.

Teiseks, pole mul ravikindlustust. Olen teadlikult valinud sel aastal endale erakindlustuse ja olen teadlikult vabakutseline ja teadlikult ravikindlustamata. Olen nõus maksma, kui see vajalik peaks olema, aga eile lõpuks valudele alla vandudes pidin ma EMOs šoki saama, sest 115€sest visiiditasust polnud ma kuulnudki.

Läksin endale lähedal asuvasse ITK erakorralise meditsiini osakonda, kus kodulehel on kirjas, et abi saavad kõik, olenemata ravikindlustusest ja visiiditasu on 5€.

Komberdasin valutades ja kuuma trotsides siis EMOsse. Õnneks järjekord registratuuri väga pikk ei olnud. Aga esimese asjana, mis mul viga on, järgnes: 115€, palun. Kuna mul kaarti kaasas polnud, sularaha oli 60€, siis.. tulin tulema. Oleks keegi mulle seal öelnud, et kuule, teeme arve, maksad hiljem vms. Ei.

Tulin siis koju, otsisin ja googeldasin, mina ei leidnud, et visiiditasu 115€ oleks. Lõpuks keegi marimelli grupis postitas mingi lingi, et näed, ongi. Okei. Aga see on ebareaalselt kõrge? Nad ei tea, mis mul vigagi on, kas ma üldse midagi vajan või ei ja küsivad 115€. Pealegi poleks see sottide lehvitamine mind järjekorras ettepoole tõstnud vms.

Põhinali on muidugi see, et ma helistasin uuesti ITKsse, et täpsustada, mis selle 115€ sees on, ja nad ütlesid, et esmased uuringud ja vastuvõtt. Kui peaks juhtuma, et ma vajan operatsiooni, siis ma ei pea seda maksma (Annavad siis hiljem tagasi? Vaevalt küll!), siis maksab riik erakorralise operatsiooni eest.

Igaljuhul läks marimelli grupis ka andmiseks, sain sealgi sõimu, et hakka makse maksma, miks sa peaks tasuta saama, eelisjärjekorras jne. Ja üldse, mingi kõhuvalu pole EMO teema, mine perearstile, valuta veel kaks nädalat kõhtu kuniks võib-olla kuskile ultraheli aja saad jne.

Mu point polnudki selles, et ma oleks tahtnud tasuta saada, vaid miks kuskil reaalses kohas, kus on info EMO kohta, pole see viisiiditasu suurus märgitud ja asi pole selles, et ma poleks nõus maksma, aga ma tahan teada, mille eest.

Helistasin siis vahelduseks PERHi, esmalt infotelefonile, kust proua ütles, et oi, aga ma ei tea palju visiiditasu on, kui teil ravikindlustust pole. Ehm.. ma helistasin just INFOTELEFONILE, mitte surnukuuri või neurokirurgiasse. Lõpuks sain siis EMO mingilt numbrilt ka kellegi kätte, kes kuulas mu küsimuse ära ja vastas: „kjui onj ifjarkt vjõi insjult, siis vjiis juuro, njägemist!“

Ee, mida? Nagu muud asjad kui infarkt või insult poleks erakorralised? Jumala eest, kui ma infarktiga maas lebaks, ma ei helistaks kuskile infosse enam. Ma sureks või ootaks, et keegi mu leiab, äärmisel juhul suudaks ise 112 valida, aga mitte netist mingit x numbrit taga guugeldada.

Helistasin ka LTKH infosse, kus öeldi, et visiiditasu on viis eurot ja nii ongi, esmaabi on tasuta kõigile olenemata ravikindlustusest. Kuna ma seal olen ka maovähendusoperatsioonil käinud ja korra seal ka tilka käinud saamas pärast oppi, siis täna hommikuks, kuna valu polnud mingeid muutumismärke andnud, sinna läksingi.

Punkt kell kaheksa astusin uksest sisse, sain kohe löögile ja ma tundsin end nagu hotellis. Minuga tegeleti, minu mure oli oluline. Kohe vereanalüüsid, ultrahelid, tilk jooksma.. Ma tundsin end nii hästi, et ma magasin tund aega kui tilk veeni voolas.

Lõpptulemus – kõik näitajad on korras, hemoglobiin korras, maksanäit korras, sapikive pole, sapijuhad vms on täiesti normaalsed ja ühesõnaga, keegi aru ei saanud, mis seda valu põhjustab.

WCs käin ma ragulaarselt, kuigi ainuke tõenäoline asi, mida arvati on gaasid. Võta siis kinni, terve nagu purikas, aga valutan endiselt. Ka pärast pooleteisetunnist valuvaigisti jooksmist verre. Arst ütles, et võtku ma aga NoSpad edasi ja kui paremaks ei lähe paari päevaga, tule tagasi.

Eks ma siis krõhvin tabletilehe tühjaks ja vaatame, kas läheb paremaks või ei. Aga ITK EMO pole mulle kunagi meeldinud ja eilsega sain aru, et see on ka viimane koht kuhu ma tulevikus pöördun. Neil on mingi täiesti oma maailm – oma hinnakiri, omad süsteemid. Ja teenindus annab ka soovida. Alati, ma olen 3x varem pidanud seal elus käima, üleolev ja selline “tra kuidas sa ei tea seda!” Jumala eest, EMO pole mu teine kodu. Õnneks.

Nii, ja nüüd jagage julgelt oma kogemusi – kuidas kõhuvalust sai… gaasid, sapikivide opp, ootamatu sünnitus vms. Siis tean, mis valikud mul ees võivad olla.