Rongaema? Neid asju ma oma lapse heaks ei tee!

Lugesin ükspäev Postimehest mingit lugu, et “Ema paneb asjad paika: 20 asja, mida ma kindlasti oma laste heaks EI TEE!” (link!). Ja mida muud teha kell seitse hommikul kui uni ära läheb – miks mitte neid punkte natuke enda blogis lahata.

1. Rohkem kui ühe roa õhtusöögiks valmistamine. Tõsi. Kui meil on õhtusöök ja see ei sobi, ärgu söögu. Sama kehtib tegelikult ka hommiku- ja lõunasöögiga. Ei ole nii, et kui üks ei sobi, pakun teist, kolmandat ja neljandat. Kui hommikul süüa ei taha, siis sööb lõuna ajal lihtsalt rohkem. Aga sellist ärahellitamist ma ei poolda, muidu ma peangi terve elu tegema talle eraldi süüa, või siis mingit totakat pirtsutamist taluma. Näiteks eile hommikul tegin talle putru maasikatega ja ta keeldus. Selge, ära söö siis! Enne lõunaunne minekut sai piima. Õhtul oli see-eest isu mehine. Nosis salatit ja grillvorsti nii et matsus.

2. Nende tujudele järeleandmine. Jah, ma tahaks, et ta ei pirtsutaks ja tujutseks, aga kui ta sööb parema meelega siis kui Getter Jaani laulab, see ei võta mul tükki küljest seda mängima panna. Samas, sellest ta peab aru saama, et sahtlid ja kamin, ahi ja välisjalanõud pole mänguasjad. Keelan nii, et endal ka jooksevad kõrvad sitavett, aga pole parata. Ehk ühel päeval ikka saab aru :D

3. Nende eest kodutöö ärategemine. No ta on praegu natuke liiga väike, et nõusid pesta või tuba tolmukaga tõmmata. Samas enda asjadega askeldab hea meelega ja tulevikus tema eest asju tegema ei hakka. Kui siis totakaid mataülesandeid, mida nagunii vaja pole :D

4. Katkiste mänguasjade asendamine. Ma olen üldse seda meelt, et mida vähem, seda parem. Ometigi on ühest kastist saanud umbes kolm ja pealegi. Ja ikka ostan juurde – õues on ju õueasju vaja, ei pea vedama edasi-tagasi jne. Samas kui midagi katki läheb, siis ei osta samasugust uut asemele, vaid midagi uut. Ja neid mänguasju lihtsalt kuidagi tekib. Ma ei tahagi neid otseselt osta, aga siis näen mingit raamatut või puslet või mingit arendavat asja ja see rändab ikka korvi.

5. Neile uue ägeda vidina ostmine, sest sõpradel on. See tuleb ilmselt lasteaias/koolis. Sinnani on veel aega. Hetkel olen ma muidugi seda meelt, et pole igast jama vaja, samas ma tean seda “koolikiusamist” liigagi hästi. Tuleb leida mingi kuldne kesktee, et ta selle saab, aga mitte sellepärast, et teistel on, vaid seepärast, et temal võiks see lihtsalt olla. Või siis tuleb kõik uued vidinad talle esimesena osta, et teised saaksid oma emadele ajudele käia, et näe, tal on!

6. Päev otsa ekraanide taga vedelemine. Ei lase tal praegugi telekat vahtida või ipadis istuda. Need on ikka erandlikud korrad. Ei poolda seda ka tulevikus, et ta nina kuskil ekraanis istub.

7. Otsida üles iga asi, mille nad «kaotavad». Kui on kadunud, siis otsib ikka ise, eks :)

8. Nende tubade koristamine. Arvestades kui palju talle praegu juba kraamida meeldib ja asju kasti panna ja sealt välja jne, siis usun, et saame koostöös toa korda küll.

9. Nende koolisõidutamine. Oleneb kuhu kooli ta läheb.

10. Neile disainerrõivaste ostmine. Enne ostan talle kui endale. Konkreetselt mingeid brände ma taga ei aja, aga kui kuskilt hea hinnaga saab, siis why not?

11. Nende asemel võitluste pidamine. Kui keegi käib närvidele, lahenda ikka ise see probleem. Samas ma tean, kui mingi suvaline tont tuleb midagi ütlema, siis olen ilmselt emalõvi valmis ja kaitsen nagu homset poleks. Tegelikult üritan juba üraegu talle õpetada, et kui keegi võtab mõne asja ära või nügib, siis tuleb ise hakkama saada. Kõnni minema, võta teine mänguasi jne.

12. Unustatud asjade kooli järele tassimine. Ei! Kott tuleb kokku panna õhtul ja vajadusel üle kontrollida, et kõik on kaasas. Kui ei ole, oma viga. Mina panin oma koolikoti alati õhtul kokku, hommikuks riided valmis. Selline kord saab ka meil olema, aga sinna on aega.

13. Nendega tööintervjuudele kaasaminemine. What? Ei!

14. Enda sularahaautomaadiga samastamine. Kindlasti mitte. Kuna sinna on veel kõvasti aega, mil me taskurahani jõuame, siis ma hetkel ei oska seisukohti võtta ja seda teemat lahata. Minul oli ainult mingi väga väike periood taskuraha. Ma sain siis kui küsisin ja ära põhjendasin milleks vaja, isegi jäätiseost oli põhjendus.

15. Neile 16. sünnipäevaks auto kinkimine. Vaevalt küll, ega me USAs ei ela. Samas, jumal teab, kuhu me kümnekonna aasta pärast siin Eestis jõudnud oleme.

16. Koolipäeva õhtutel sõprade pool ööbimine. Oleneb olukorrast.

17. Keskkooli kevadpuhkusele üksinda veetmine. Vaevalt küll.

18. Poiss- või tüdruksõprade ööseks jäämine. No oleneb vanusest. 16aastaselt juba võiks. Aga ilmselgelt panen kohvriga kondoome kaasa.

19. Oma kodus alkoholitarbimisega pidude korraldamine. Kui ma kodus olen, miks mitte. Aga mingit lausjoomist kindlalt mitte.

20. Terve öö väljas olemine. Kui see tähendab, et ta laekub hommikul kell 10, siis ei! Kui öösel kell kaks, on okei. Aga kindlasti mitte 10aastaselt.

Millised punktid teid riivasid, milliste punktidega nõustute/ei nõustu?