Categories: #reisiblogidTai

Seljakotiga Taisse

Kui ma nädalavahetusel oma uue läpaka sain, siis tõstsin kõvaketastel asju ümber ja.. Leidsin meie Tai videod-pildid aastast 2012. Uskumatu, et see oli viis aastat tagasi, mil ma Phuketisse nii kiivalt ära armusin, et ainult sinna süda ihkabki.

Aga jah, päris naljakas meenutus oli. Kahjuks on need videod mingid imelikud, heli ja pilt on jumala sünkroonist väljas ja kuna mul siin uues arvutis pole hetkel ühtki programmi, millega neid timmida, siis jääte neist ilma. Aga üks mis selgeks sai – gopro kaamera tuleb kaasa vedada ka sel korral, sest kohe pärast reisi on võib-olla igav vaadata, aga viie aasta pärast täiega äge.

Üleüldse otsustasime sel aastal minna ainult käsipagasiga. Kuna meil on mitu ümberistumist sel korral, siis plaanin minna reaalselt seljakotiga, ei pea mingit pagasit kuskil ootama ja passima. Nagunii peab passikontrollis lolliks seisma.

Lugesin just mingit uudist, et Phuketil avati uus lennujaam ja kõik on hullumas, järjekorrad kuni kaks tundi maale pääsemiseks. No seda juhul, kui mitu lendu samal ajal maandub. Aga tõenäosus on. Nüüd hakkasin mõtlema, kas Bangkokis, kui mul on jätkulend, kas ma saan kiiremini passikontrollist läbi või ma ei peagi seda läbima? Kes teab? Lennud pole ühel piletil, aga jätkulend on ikkagi :)

Mida kaasa võtta, mida kohapealt osta, olen ma varem kirjutanud – siin – aga ajad muutuvad, lemmiktooted muutuvad ja praeguse plaani kohaselt võtame me kaasa jälle minimaalselt asju.

Kurb on asja juures see, et kaasa tuleb vedada mingi soojem asi, sest Soomest Eesti tuleme me laevaga ja… päris kampsuni väel lennujaamast sadamasse vist ei lähe. Kahjuks.

Tegelikult on see listi tegemine hea, endalgi pärast hea näpuga järge ajada, et kas kõik vajalik on kaasas.

Vähem on rohkem!

Ma võtan hunniku kleite (ma pole veel otsustanud millised, aga kaheksast peaks jaguma), bikiinid ja trikoo, plätud ja aitab küll. A, okei, ma võtan ühed varbavahe sandaalid ka, mis ma plaanisin ära visata, aga jätsin alles, et kannan Tais ja siis jätan sinna. Ma praegu mõtlen, et ma vist võtan oma Crocsi sandaalid ka kaasa, need on nii megamugavad ja kerged, et paras nendega trippida. Mul on muud jalanõud kõik “suveasjadega” koos ära pakitud.

Aga ma tean, ette, et isegi kui vean viis paari jalanõusid kaasa, siis lõpuks käin ikka ainult plätudega. Samas mingite jalanõudega pean ma ju juba minema ka, niiet mida vähem asju, seda parem.

Meigiasju ma vean iga jumala kord kaasa ja never ei kasuta. Seega, kaasa tuleb ainult peitepulk, huulepulk ja ripsmehari. Ja ilmselt kasutan neist ka ainult ripsmeharja.

Usun, et ka Meelis ei priiska riietega. Võtab mõned lühkarid, mõned särgid ja kindlalt ühe pikkade varrukatega särgi, et mitte ära põleda rollerisõiduga (tal see kombeks), ujukad ja plätud. Aitab küll. Kui midagi vaja on, eks saab kohapealt ka osta.

Muu kraam

Linea MammaBaby tõi mulle väikeses pudelis mandliõli, mis on mu vaieldamatu uus lemmik, et oleks piisavalt väike, et kaasa mahuks. Jee! Tegelikult sain ma selle komplekti, aga muud tooted jätan vist maha. Kuigi praegu mõtlen, et peaks seda šampooni kodus proovima, kui on hea, vean kaasa. Kindlasti võtan kaasa ka Linea argaaniaõli juustele, millest paremat ma pole kohanud. Tai soolane vesi ja basseinivesi ja kuum päike, teevad juuksed veel eriti takuseks. See on kindlalt hea abimees.

Burnshield – pole mina paremat asja näinud, mis päikesest põlenud nahal valu ära võtaks. Kahjuks pole ma Eesti poelettidel näinud väiksemat kui 125ml totsikut, aga käsipagasis võib ainult kuni 100ml olla? Nägin apteegis mingit analoogi (80ml), aga ei julgenud osta, äkki pole nii hea? Ma ei teagi, kuidas see mure lahendada. Sokutan naabripoisile kohvrisse :D

Kõrvaloleval pildil on näha, kuidas ma esimesel korral ikka normaalse põletuse sain. Selle ravis tegelikult terveks Elisabeth Ardeni Eight Hour Cream. Selle pistan ka kotti. Igaks sajaks juhuks.

Telefonid-laadijad-gorpo. Arvuti plaanisin alguses koju jätta, aga vist pean ikka kaasa vedama, kui kaamera võtan, peab ju kuskile videoid laadima.

Siia lõppu lisan mõned pildid, mis mulle 2012 aasta piltidest kõige enam meeldisid või midagi konkreetset meenutasid. 20 päeva veel ja me oleme jälle paradiisis!

Red Chair restoran on koht, kuhu vähemalt korra igal korral jõuame!
Watermelonshake on must have kohe esimese asjana :)
Kata Noi rand – alati käime!
Lennujaama tagune rand, kus lennukid maanduvad 100meetri kõrguselt ja kus tavaliselt rahvast pole, nagu ka pildilt näha on.

Tänaval müüakse igast põnevat kraami – vaklu pole mina söönud, ei isuta :D

Mojito armastus tuli ka viie aasta eest :)
Meri ongi sinine nagu pildil ja liiv ongi valge ja see ongi paradiis!

Mis teie reisikotist kunagi ei puudu? Mis teile tundub, et meil kotist välja jäi ja peaks kindlasti kaasas olema?

marimell

Recent Posts

Otsin tööd ehk Sinu uus turunduse- ja influencerqueen on siin!

Jah, ma nüüd olen omadega sealmaal, et ainult kaks puhkust on veel kalendris ja olen…

2 nädalat ago

marimell Berliinis: kuidas pikas püsisuhtes kõhuliblikaid toita?

Kevadine päike on välja sulatanud mitmed lahutuse või lahku minemise uudised - just tuli uudis,…

2 nädalat ago

Leenu Veneetsias ehk kuidas ma sõbrannale üllatussünnipäeva korraldasin

Kaks kuud tagasi käisime sõpradel külas ja sõbranna ohkas, et issand, 40 - üldse ei…

3 nädalat ago

10 aastat abielus

Täna sai siis sellest päevast kümme aastat, mil me perekonnaseisuametis jah-sõnad ütlesime. Jube paljudel on…

4 nädalat ago

Viskasime mitu tonni ventikasse

Me oleme siin nüüd kaks aastat elanud ja tegelikult terve selle aja maadelnud kuiva õhuga,…

1 kuu ago

Kui vaid teatud vähi vastu saaks vaktsineerida – saabki!

Ma ei tea, kas asi on vanuses või milles, aga viimastel aastatel on mu sõprus-ja…

1 kuu ago