Supiköök Pärnus oli paras pettumus, aga elukoht korvas kõik

Kiirelt ja kokkuvõtvalt oli Pärnu tegelikult see, mida me ootasimegi – kehva üldist huvi meie supiköögi vastu. Samas, elukoha, mille valisime – paremat võimalikku varianti poleks ilmselt olnud võimalik saadagi. Soovitame soojalt. Aga kõigest järjekorras.

Alustame ikka positiivsete nootidega. Kuna meid oli neli (lapsehoidjad tulid kaasa), siis oli meil vaja leida kas a) kaks normaalse hinnaga hotellituba või b) mingi kodumajutus. Uurisin siit ja sealt, kõik oli kas juba broneeritud või liiga kallis. Siis meenus mulle airbnb ja kohe kui ma selle lahti võtsin, nägin ideaalset korterit. Oma terrass, hoovike, kahetoaline. Meile ju ideaalselt sobiv. Hedonil on kus mängida ja kõigil koht kus magada. Bronnisin selle ära ja kirjutasin omanikule, et kui tal järgmiseks päevaks kliente pole, siis ehk saame teha nö hilise checkouti, et juhuks kui Hedon peaks lõunaund magama, ei pea me teda üles ajama, et ära minna. Supiköök oli planeeritud kella kolmeni ja et pärast seda me siis millagi lahkuks.

Vahemärkusena, läksin seda korteilinki võtma ja nägin, et kui kasutate mu koodi ehk registreerite selle lingi kaudu konto või broneerite elamist (www.airbnb.com/c/malbers51), siis saate 22€ allahindlust. 

Korter ise maksis 79€, oli super asukohaga (2,5km kesklinnas), ranna ääres, tegelikult kohe selle Strand hotelli kõrval. Tuttuus. Me olime esimesed inimesed, kes seal üldse ööbisid.

Mulle meeldis see, et see korter oli nii hästi varustatud, et igakord kui ma midagi avastasin, siis olin „issand, kui lahe, sellele on ka mõeldud“ – no näiteks oli seal vannitoas korv igasuguste testritega, mul näiteks pole kombeks never mingeid dušigeele ja asju kaasa vedada. Pikemalt minnes ostan kohapealt ja üheks ööks minnes sobib tavaliselt hotelli „seep“, aga korterites neid ju tavaliselt pole. Igaljuhul megahea oli leida korvike ja sai pesus käia ja kreemitada.

Teiseks oli magamistoa kapis mänguasjakorv – no ideaalne jälle. Mu meelest on Hedon nii suur, et ma ei vea talle enam ammu mänguasju kaasa. Samas, vist peaks autosse mingi koti panema, sest seal mängis ta suurima hea meelega nii traktori kui Peppaga, luges Muna raamatut ja tagus loomulikult enda kahte palli, mis meil kaasas olid.

Kolmandaks, kapis olid kiirnuudlid ja pakisupid. Me käisime küll Stefanis söömas, aga ma suutsin endale sisse pressida kaks tükki pitsat ja mingi paar tundi hiljem tahtsin süüa… Imehea oli võtta üks pakisupp ja see endale kruusi teha. Võileivamaterjali me ostsime ise hommikuks. Niiet sain jälle vahepeal kõhu täis.
Kapis oli ka hulk maitseaineid, suhkur-mesi, kohv-tee.. No ühesõnaga kõik, mille peale sa ehk ei tule, et osta, aga annab nii palju juurde. Ainuke, mis oleks võinud veel olla, oli õli, aga sai ka selleta.

Ma mäletan, kui me Bangkokis ka airbnb kaudu ööbisime, siis seal külmikus oli ka õlut ja jääd ja puuvilju, eelmistest elanikest.. Jumala hea oli kohe võtta, ei pidanud esimese asjana poodi jooksma. Samamoodi jätsime meie enda nö kõlbulikud jäägid sinna järgmistele.

Ühesõnaga, kes Pärnus ööbimist otsib, siis palun – ideaalne korter, eriti lapsega trippides. Meile väga meeldis, pluss omanik on ka pisikese lapsega ja väga sõbralik ja vastutulelik. Me poleks saanud rohkem rahul ollagi. Üks mis kindel, kui meil veel Pärnusse vaja minna on, siis kindlalt sinna. Loodame ainult, et ikka vaba ka on korter :)

Ja nüüd siis supiköögi juurde. See oli tõesti pettumus. Kuidagi on aastate jooksul välja kujunenud, et pärnakad on aktiivsed internetis – tulge, tulge, oleme nii huvitatud ja kui kohale läheme, siis pole kedagi. Kas see on pärnakate liigne tagasihoidlikkus või nagu üks blogija ütles – pärnakad ongi uimased. Nojah siis.

Cafe XSis olime me kohal juba pool üheksa, et hakkame pihta. Kell 11 olid mul supid valmis.

Tegemist oli ühe väiksema köögiga, kus ma töötanud olen, aga väga hästi sai hakkama. Mina ilmselt toimetaks seal köögis natuke teistmoodi, aga noh, see oleks mina. Mul lihtsalt on teistsuguse köögi kogemus. Või on see pigem organiseeritud köögikogemus. Aga see selleks.

Koht ise on mõnus ja söögid on head. Vähemalt mulle tundus. See kodujuustusalat heeringaga oli megahea. Ja kui ma nägin neid teisi roogi, mis välja läksid köögist, siis ausalt, neelud käisid koguaeg – veiseliha salat, kanasalat… Nommm! Isegi labane muna peekoniga ajas suu vett jooksma, sest nägi nii isuäratav välja.

Ja tuleb tunnistada, et hommikul 9-12 oli tõsine andmine seal köögis, sest hommikusöögisööjaid oli väga palju. Teinekord hea teada, mis koht juba varakult lahti on, kus süüa saab. Tavaliselt kõik kohad avavad end mingi 11 ja alati mul on meganälg…

Aga tulles nüüd supiköögi juurde, siis ma pole harjunud isegi kodus väikest kogust suppi tegema, rääkimata siis oma supiköögis. Tegin niigi vähem. Seenesuppi ainult mõned liitrid ja Tom Khad, mida tavaliselt on igal pool vaja juurde keeta, tegin umbes kaheksa. Noh, sellest pool müüsime maha. Seenesuppi sellest veel vähem ja siis mõned pelmeenisupid. Õnneks said supid ainult kiidusõnu ja õhtu viimane klienti, väike Markus (kelle ema mulle pildi saatis, kelle tervitused ettekandjad mulle kööki tõid) ütles nii armsasti ja reaalselt made my day (sest pärast 23 supi serveerimist oli tõesti tunne, et olen aega raisanud.. „marimell võiks tulla siia praade ka tegema!“ Awww.

Praegusel hetkel ma küll ei julge mujale oma supiköögiga minna kui Uue Maailma Festivalile. Sellessuhtes, et jah, ma teen seda for fun, kui see tuleks nulli. Aga kui see miinust toodab, siis pole pointi.

Järgmisel korral saab siis suppi nautida Uue Maailma Festivalil 2-3. septembril. Ma pole veel otsustanud, kas teeme seda ühel või kahel päeval, aga kipun arvama, et teeme vaid esimesel päeval nagu ka varem. Samas ma tean, et kõik asjad mis ma rendin (telgid, lauad, toolid, potid) viiakse minema ju esmaspäeval… Ja samas oleks vist mõistlik seda ära kasutada. Mõttekoht ühesõnaga. Aga vaatame jooksvalt.

Teeme esmalt EBA ära ja siis süveneme rohkem UMFi. Mul ongi – projektist projektini. Kui nüüd hakkaks nende projektidega ka piisavalt teenima, võiks ju suisa ära elada. Või noh, ma elan praegu ka, mis mul üle jääb eksole, aga võiks natuke paremini elada.

Meil tuleb täna üks külaline… Mis võib meie elu ja sissetulekuid oluliselt muuta. Mulle meeldivad inimesed, kes ei pelga kokku saada ka pühapäeva keskpäeval, et teha ägedaid asju. Ma olen kindel, et te kuulete veel temast! Või noh, meist.