Tervitused palavast Taist

Siin on kogu aeg niiiii palav. Eile oli kõige külmem päev ja siis näitas kraadiklaas 31 plusskraadi, oli pilves ja täitsa normaalne ilm :)

Siin on igal pool tänaval kaalud, kus sa saad end 1 kohaliku raha eest kaaluda, see on nii odav, et ma ei oska seda isegi välja arvutada. 1€ on 40 kohalikku… Igatahes ma kaalusin ennast ükspäev tänaval, see kaal näitas 82,1 kilogrammi. Kaalusin ennast ka hotelli kaaluga, see näitas 82 kilogrammi. Ja tegelikult usaldan ikka ainult enda kodust kaalu, millega olen algusest peale kaalunud.

Palav on, süüa väga ei taha. Sööme ainult korra-kaks päevas… Mäletate, ma kirjutasin, et ma ei taha liha. Ükspäev siis otsustasin, et tahan mingit megaburgerit, tellisin… Sõin kaks ampsu ja juba oksendasin. Mul on tunne, et keha ei talu üldse enam rammust ja lihast.

Igal võimalusel tellin siin midagi krevettidega, siin saab neid hiidkrevette mingi mudruga iga nurga peal. Aga kummaline on see, et ma söön nii vähe. Nokin kolm-neli krevetti ära ja paar beebimaisitükikest ja kõik. See on muidugi hea, kui ma palju ei söö, aga viimasel ajal söön kuidagi eriti vähe. Esimestel päevadel sõin palju rohkem.

Proovisin ka rohutirtsu, konna ja prussakat – väga mõnusad nosimised. Ja mida veel igalt poolt saab on grillvardad, kanaga, loomalihaga, kalaga, millega iganes, hinnad jäävad 0,25-0,75 eurosendi vahele. Ja need on megahead. Vardad on juba valmis, sinu nähes grillitakse ja need on tõesti grilli maitselised ja head.

Elame Tallinna mõistes kesklinnas ikkagi, tegelikult umbes sama kaugel kesklinnast, kui me Tallinnas elame. Ainult, et mäe otsas. Randa kõnnime mingi 20 minti, otse mäest alla. Linna minemiseks on kaks teed, kas laugemalt ringiga või mäest alla ja otsemini. Nädal aega oleme neid maid vantsinud edasi-tagasi, kuni eile avastasime, et hotellist käib ka buss iga kahe tunni tagant linna ja tagasi. Eile kasutasime seda.

Tegelikult seda käimist peab olema, aga samas oleme iga päev vähemalt neli tundi linnas ja poodides trampinud, nii et käimist jagub. Mul on õhtuti ikka jalad väsinud. Kolmkümmend liigset kilo ikkagi kaasa vedada. Ma ei taha mõeldagi, kui oleksime siin olnud minu kaalu hiigelaegadel, ma poleks jõudnud elus selliseid maid maha käia nagu me tänaseks oleme käinud. Meelis muidugi suudaks kolm korda nii palju veel käia…

Ühesõnaga, kui ma olen tagasi tulles samas kaalus mis minnes, on kõik hästi, sest olen ikkagi patustanud jäätise, külma kokakoola, krõpsude ja näksimistega, mida ma tegelikult tarbida ei tohiks! A, ja liitrite viisi igasuguseid puuvilja sheike, mis on ka magusad, kuigi tellin neid ilma suhkruta.

Loodan, et ma pole juurde võtnud ja loomulikult loodan ma kõige enam, et kilo-kaks on ikka kadunud ka.

Comments are closed.