Tripadvisor – koht, mida ma ei usalda

Ma pole kunagi sellest Tripadvisori fenomenist aru saanud. Inimesed loevad ja usuvad tõsimeeli seda, mis seal kirjutatakse. Ma lugesin Tripadvisorit viimati mingi seitse aastat tagasi, ühe Sharm El Sheiki hotelli kohta, kui ma olin selle juba ära bronninud, hakkasin metsikult kahetsema, et enam bronni ringi ei saa teha ja kohale jõudes sain aru, et inimesed on nii erinevad, et neid Tripadvisori asju ei saa lihtsalt usaldada.

Bronnisin kunagi pakettreisi Sharmi. Võtsime reisimessilt mingi megahea pakkumise nädalaks, maksime äkki „kõik hinnas“ asja eest 2999 krooni ja olime jumala sillas, et nii hea pakkumise saime. Tulin siis koju ja mõtlesin, et tšekkan Tripadvisorist veits infi, et mis meid ees ootab.

Sain teada, et kasimata toad, prussakad, tolmurullid, nullilähedane teenindus, no wifi… Oh, ja kohale jõudes sain aru, et… Kes mis eesmärgiga puhkama läheb. Kui ma tahan mingit fäänsibäänsi puhkust, siis ma bronningi endale hotelli, kus öö maksab sada+ eurot, sest siis sul ilmselt pole tolmurulle ja teenindus null. Aga kui sa saad mingi Egiptuse 3 tärni, siis sa võiks juba loomulikust intelligentsist eeladada, et saad keskmise Eesti hosteli toa. Sul polegi midagi sellest oodata.

Reisides on tavaliselt see, et ma ei pane eriti hotellile rõhku, sest ma käin seal nagunii ainult magamas. Peamine, et ma saan rannaliiva varba vahelt ära pesta ja puhaste linade vahel magada. Ämbliku ja prussaka saab maha lüüa. Loomulikult, parem kui neid poleks, aga kui ma maksan 200€ hotelli eest nädalaks, siis ma ei eeldagi, et ma mingis villas elan.

Kui me suvel Ungaris käisime, siis mu sõber oli ka räige Tripadvisori lugeja. Tahtsime kohalikku sööki, ta siis möllas ja uuris ja vedas meid kohta x. Okei, see koht oli puupüsti täis ja teenindus oli super, aga toidud olid minumeelest keskpärased. Kuskil veel urkamas kohas, oleks saanud veel paremat kohalikku sööki ja kindlasti soodsamalt.

See on nagu Taigagi, ma tean, et 350€ kahe nädala eest saab elamise küll, aga ei midagi megafäänsit. Lihtsalt elamise. Kus olla, magada, pesta ja kui hästi läheb, mingis välibasseinis sulistada, kus on päevinäinud ja ilmselt suht logud aiatoolid päevitamiseks.

Kui ma tahan toast basseini astuda, et mul oleks toas vann, hommikumantlid, sussid, meeletu teenindus ette-taha, siis tuleb välja käia kahe nädala eest tonn või rohkem.

See ongi see, mida sa tahad. Ja mis on sinu jaoks oluline. Ma kujutan ette, et selle 350€ hotelli kommentaarid oleksid – issand, nii lärmakas, must ja räpane, teenindus alla igasugust arvestust. Koristamine iga kahe päeva tagant. WC paber sai otsa. Lambiprin läks läbi jnejnejne. Minul on sellistest asjadest suva.

Seni kuni ma end seal toas ära ei määri, on ta puhas. Seni kuni mu linad on puhtad ja värsked, ma ei viitsi vinguda. Ma lähen ju randa, head sööki nautima, rolleriga sõitma.. Mitte hotelli passima.

Sama on Tai söögikohtadega. Olen sellest ilmselt ka enne kirjutanud. Kui kõrvuti on viietärni restoran ja sellest kolmkümmendmeetrit eemal on suvaline kohalike söögiputka, siis kana, millest sulle suppi tehakse, lüüakse ikka maja taga kivitrepil oimetuks – viis tärni my ass.

Teine asi ongi see, et mida rotimates kohtades süüa, seda paremat sööki sa saad. Hind on lihtsalt viis korda soodsam.

Näiteks, kui keskmiselt maksab Phuketil Tom Kha 100bahti. Orienteeruvalt kohast 80-150, siis mina lähen söön suppi hea meelega kohas, kus see maksab 20 või 30 bahti ja supil pole iseenesest mingit vahet. Puutooli asemel kõõlun ma päevinäinud valgel plasttoolil, mis on juba tumehalliks läinud. Laualina asemel on mul autoteetolmune laud ja hõbelusika asemel suvaline alumiiniumplönn, aga supp on ikka sama hea kui mitte parem ja mitu korda soodsam.

Ma mäletan nii hästi, kui me läksime esimest korda Phuketile ja me sõime rannas mingis restos, õhtu lõpuks oli arve 25 eurot ja meil oli, wau, saimegi nii soodsalt mitmekäigulise õhtusöögi.. Ja kui me viis päeva hiljem sõime mingis rändom kohas tee ääres ja meie arve oli kaks eurot kahe peale, siis ma sain aru, et me oleme räigelt üle maksnud, sest söök oli täpselt sama hea, ainult et megapalju odavam.

Ehk et, mina Tripadvisorit ei loe – maitsed ja ootused on erinevad, seega ma ei saa seda usaldada.

Just kui ma olin selle postituse valmis saanud, kirjutas mulle sõbranna ühest Phuketi söögikohast, et kas ma seal olen käinud. Pakkusin, et vist mitte, saatis mulle Tripadvisori lingi… Hakkasin naerma, aga seal oli lihtsalt aadress ja kõik jutud kirjas. Seega avastasin, et see on kohtade otsimiseks päris hea – eriti nende Tai buffeede osas, kus ise grillida saab. Need tavaliselt kuidagi peidus ja ei oska ise otsida. Sealt jäi juba paar kohta silma, kuhu kindlalt minna tahaks. Eks vaatame täpsemalt kohal olles, kuhu ja millal…

Lugesin siis selle sama söögikoha kommentaare – appi, mis urgas, seal on alumiiniumlusikad.. Noh, täpselt. See mida meie otsime :)

Kas teie loete enne reisi Tripadvisorit? Mida teie tavaliselt selliselt puhkusreisilt ootate? Valgeid laudlinu ja lauahõbedat või ehedat kohalikku elu? Kas olete seda meelt, et mida kallim, seda parem?