Unevõlg on ikka maksimaalne, puhkus või asi

No ega me Taisse magama ei tulnud, eksole! Eelmisel korral magasime küll suvalt kaheteistkümneni ja hakkasime siis toimetama, aga sel korral on päevad rohkem planeeritud ja magamiseks pole lihtsalt aega.

Meie reisi hommikul, ärkasin kell 6:30 Tallinnas ja magama sain alles kesköö paiku lennukis. Magasin ehk kolm tundi ja juba me maandusime. Eesti aja järgi nelja ajal hommikul, aga Bangkokis siras juba päike ja hommik oli käes. Tunnine lend Phuketile ja asjatoimetused (kiire poeskäik kreemide-shampoonide jaoks, rollerirent, rahavahetus jne) võttis oma aja ja kell viis oli meil juba õhtusöök kokku lepitud. Pärast seda läks Meelis magama, ja meil naabripoisiga oli vaja ju välja minna.

Okei, esimesel puhkuseööl sain magada kuus tundi, järgmised kaks ööd on nii üürikeseks jäänud (mõlemal ööl kolm tundi), et täna hommikul oli reaalselt raske silmi avada. Eile hommikul sõitsime Phi Phile ja no mis pidu see on kui ämbreid ei joo.

Facebookis on kaks videoklippi ka rannapeost, kus käisime. Esimeses on show ja teises on möla.

Kolm tundi und ja uued seiklused, kell kaheksa hommikul sõitsime juba longtailboatiga saari avastama.

Esiteks ma ei tea mis minuga juhtunud on, vanaks olen vist jäänud. Kui ma 2012 aastal Phi Phil olin, ma reaaalselt elasin vees. No igalpool mujal ka – olin rohkem vees kui liival. Praegu on jumala suva. Vette ma seal hüpata ei taha kus mul üle pea on. Merre ma ei viitsi sada aastat vantsida, et piisavalt sügav oleks ja bassein.. meh, pole ka nagu see. Ilmselt olengi vanaks jäänud.

Aga Phi Phist ja saaretripist lähemalt ka. Esiteks bronnisin ma meile päev enne tulekut Phi Phile hotelli, tegelikult kõige klassikalisema bungalow, ikka sellise retrovariandi, mis kaardil näitas sadamast 850meetrit. No ideaalne, eks! Kohale jõudes selgus aga tõsiasi, et google maps pani näkku ja see pleiss asub tegelikult teiselpool saart. Selleks, et edasi-tagasi randa/peole käia – liiga kaugel. Neil on küll longtailboat teenus, aga see sõidab 3x päevas ja maksab 150bahti nägu. Meile see koht ei sobinud. Sobib ilmselt rohkem kohapeal niisama tšillimiseks. Tuli leida uus variant. Kiire googeldamine viis meid ranna lõpus asuvasse hotelli Maiyada resort, kust linna on kümme minti ja ma pole nii identsete piltidega pleissi veel bookingus näinud. TÄPSELT NAGU PILTIDEL! Ilusad, suured, puhtad toad.

Hinnalt odav. Bookingus oli 3500 bahti kolmene tuba, letihind oli 3300 bahti ja küsisime kas saaks 3000 bahtiga. Saime. Hommikusöök (mis pole midagi erilist) hinnas.

Pildil minu hommikusöök, sest kell seitse hommikul ma tõesti pole võimeline riisi sööma.

Eile päeval olime rannas, käisime söömas, naabripoiss trippis viewpointid läbi ja juba oligi õhtu käes.

Kokteiliämbrid maksavad PhiPhil üldiselt 150 bahti. Naljakas, kui muidu on siin asjad nõks kallimad kui Phuketil/Patongis, siis ämbrid on poole odavamad. Rannapeod on nagu ikka head, tuleshowd ja hullumeelne tümm :) sellest näeb FBs videot, nagu ma ülevalpool kirjutasin.

Koju jõudsime jälle kell miljon, saime kolm tundi magada ja läksime tripile. Võtsime longtailboati – kolmele 1500bahti ja hommikul kell kaheksa panime ajama. Minu jaoks tavaline, Meelise jaoks “niiii mõnna tagasi olla”, naabripoisi jaoks wau!

Maya bayl on snorgeldamisvõimalus, kus saab kalu sööta, et nad ümber sinu ujuks. Naabripoiss läks kohe telefoniga vee alla ja sai megalaheda klipi vee alt kui mina vee peale kaladele süüa viskasin.

Ahvide rand on teine põnev koht.

Vanasti müüdi seal banaane ja pähkleid, mida ahvidele anda, aga nüüd on sildid väljas, et ahvide toitmine keelatud. Mingi kohalik andis neile siiski arbuusi ja ananassi. Väiksed ahvid olid eriti nunnud kui sõid. Näksisid täpselt kooreni ja viskasid koored minema :)

Ma ei saanudki aru, mu meelest vanasti oli see ahvirand teistsugune ja teises kohas. Kas neid on mitu? Kas ahvid koliti ringi? Vanasti olid ahvid ka palju kurjemad. Võib-olla sellepärast, et said igast jama süüa, mis neile anti. Ei tea. Aga kombed on ikka samad – seega, saarele minnes hoia oma piip ja prillid, muidu juhtub nii:

Kõige ilusam koht tripil oli nagu ikka Phi Phi Le, kuigi seal oli niii palju paate, siis ikkagi on see täielik paradiisikoht, olenemata, et ma seal vette ei lähe. Kui minul pole vahet kuhu Tais mu tuhk viia (Phuketist piisab, viige või Banglale või geitänavale), siis Meelis tahab oma tuhka just sinna. Ütlesin, et pean siis urniga lihtsalt põhja laskma.. Meelis teatas, et tahab, et ma ta sinna laiali puistaks. Ma loodan, et ta ei sure enne mind! :)

Tagasi saarele jõudes läksime tasulisse basseinialasse PP Princess resorti. 200bahti ja ei mingit liiva, “kolm” basseini (tegelt üks suur), varjualused ja hea muusika. Täitsa mõnus oli, arvestades, et meie Patongi hotelli basseiniala on täielik naljanumber!

Enne äratulekut käisime Pad Thaid söömas. Oeh, see oli parim Pad Thai mis ma Tais söönud olen. Kui tavaliselt maitsestan ma seda ohtralt ise, siis sellele polnud suurt midagi vaja lisada. See oli nii hea. Mahlane ja megapalhu kana oli sees. Hind 60bahti (1,58€). Suures näljas muidugi pilti ei teinud. Aga asub ta Phi Phil PP Casita hotelli nurgal. Oranžid plastiklauad, punased taburetid ja ainult kaheksa lauda.