Veganid on oma ajud ikka täitsa ära mälunud

Lugesin just Ekspressist lugu, et mingi veganite selts nõuab, et koolid ja lasteaiad hakkaksid loomse valgu asemel andma taimset. No nagu.. tahaks ropendada!

Pealkirja jaoks sain inspiratsiooni sama loo kommentaaridest.

Mul on reaalselt suva, kui keegi ütleb, et ta ei taha liha, ei söö nisujahu või pastat, et tahab teada kas oad on värsked või purgist, et ta ei joo piima, et talle ei maitse juust, et ta on dieedil või teeb mingit kava või on vegan. No problem, kui sa oled täie mõistuse juures, mitte kolmeaastane lasteaialaps või kaheksane koolijuts, et keegi otsustab, aga vat, sina liha ei saa, selle asemel nosi karbist spinatilehti.

Nagu miks peaks keegi kuskil otsustama, mida mu laps sööb? Ma tahan, et ta prooviks kõike, valiks ise, mida tahab. Hedon on kohe kahe ja poolene ja suudab ideaalselt eristada, kas ta tahab kartulit, kana või kohupiima. Saab seda, mida sel hetkel tahab või mis perel söögiks on.

Paar päeva tagasi oli lasteaias emadepäeva pidu ja kuna ma olen nö uus ema seal lasteaias ja nende grupis, siis uurisin, et mida kaasa võtta (oli jutt, et vanemad toovad söögipoolist).

Mõtlesin, et nagunii keegi küpsetab ja keegi haarab Pagaripoistest singikringli, et viiks midagi muud – otsustasin siis maasikate ja makroonide kasuks.

Kaju Köök aka Olga In Kitchen teeb MAAILMA PARIMAID makroone, palusin siis karbitäie teha. Ta küsis, kas ma ei karda teiste emade halvakspanu, et tonnide viisi suhkrut lauale viin…

Kui ma nüüd päris aus olen, siis kuigi ma olen elus ükskord makroone teinud, ei tea ma palju sinna seda suhkrut käib ja ma vastasin lihtsalt, et olen ilmselt aasta ema, sest plaanin ka maasikaid (allergeene) viia. Ja kui keegi peaks kobisema, et appi, kes neid tõi, saan ma öelda, et ups, ma arvasin, mu laps käib lasteaias, mitte haiglas, kus kõigil midagi viga on.

Okei, ma saan aru, kui lapsel on laktoositalumatus või õunaallergia või ma ei tea, mingi kolmas asi, aga lihtsalt keelata lapsele niisama midagi, sellest ma aru ei saa. Ja üli raske on midagi viia, kui pead 20 lapse tervisega kursis olema. Sellisel juhul on see nö vanema töö talle seletada, miks ta üht või teist laualt võtta ei või.

Ma saan aru, kommid, kokakoola, šokolaad – ma ei pane lapsele neid lauale, et söö palju tahad, aga ma ei keela talle ühte lonksu kokakoolat või ühte värvilist kummikommi (kuigi eelistan neid Yummi pulgakomme või apteegist ostetud astelpaju pulgakomme)…

Teate, ma toon teile kaks elulist näidet. Kui ma olin väike, võisin ja sain ma kõike proovida, mida tahtsin, samas oli mul sõbranna, kes veel kuueselt ei teadnud, mis asi on jäätis. Nagu kuidas?! Ma ei armasta siiani magusat, sest ilmselgelt võisin seda süüa palju süda lustis. Samas see sõbranna on eluaeg võidelnud kaaluga, sest igal reedel ostis ta endale suure tordi ja sõi selle ära, sest NÜÜD ta võis.

Hedon tahab täiega jäätist (tema keeles küll maatis), aga ma ei taha talle seda magusat nii palju anda. Kui Balbiino meile uued gurmee jäätised saatis, siis kartke jumalat, et sügavkülma uks kinni püsis. Ta ju nägi kui ma need sinna panin ja teadis täpselt, mis sinna sügavkülma käib. Ükspäev ma siis ütlesin, et tavai, võta ja söö kuni süda pahaks läheb…

Ja teate mis.. esimesel päeval sõi ta ära terve topsi, sest ta polnud kunagi saanud süüa nii palju kui süda lustib, alati sai minult või Meeliselt ampsu, pulgajäätise lõpu vms…

Järgmisel päeval ründas ta jälle kappi.. ma olin jälle, et okei, võta.. ta sõi kolm-neli ampsu ja viis topsi tagasi kappi. Nüüd on see kapist väljas käinud korda viis. See tähendabki seda, et ta sõigi esimesel korral end oksendamiseni ja nüüd ta võtab paar amspu ja viib külma tagasi ja kui homme, kolme või viie päeva pärast jäätis meenub, läheb ja võtab. Ehk ta suudab ise ka endale aru anda, et ta võib seda süüa ja ei pea iga jumala kord tervet topsi sisse vihtuma lihtsalt sellepärast, et nüüd anti võimalus.

Sama teema oli kommidega – meil ei saanud kummikommipurk riiulis olla, sest ta kogu aeg tahtis, seisis aga riiuli all ja nuias kommi, kuniks ma andsin talle selle purgi kätte ja ütlesin, et söö… Sõi, ma ei tea, seitse-kaheksa kommi ehk. Nüüd mõnikord küsib ja ma teen purgi lahti ja ta võtab viisakalt ühe, mitte ei raba peoga nagu varem.

Mu loo point on see, et laps ei ole idioot. Lase tal endal otsustada, mida ta tahab. Kommi, vett, kartulit, jäätist, muna, jogurtit, kamapalle, kana… Nad suudavad väga hästi väljendada, mida nende keha soovib. Ära vali tema eest seda, mis sulle meeldib! Las ta otsustab ise!

Mis teie arvate, kas lapsi peaks teadlikult veganiks suunama või võiksid nad selle valiku ise teha kui piisavalt vanad on, et aduda?

*kaanefotona kasutatav pilt meenub mulle iga jumala kord kui ma mingit veganasja loen, ma ei tea miks