Categories: #elulineblogi

Veits naljakas nostalgialaks

Hommikuti, kui ma Hedonile putru serveerin, siis kuulame me arvutist muusikat. Täna sattusin ma kuidagi “soovituste” järgi mingi imeliku videoni.

Aga enne ma räägin veits, mis putru Hedon sööb. Ma olen peaagu aasta aega saanud osta otse maaletoojalt GoodGouti (link!) püreesid (hind on umbes nagu soodukate ajal poes) ja selle suve alguses tõid nad turule uued pudrud ja müsli, mida ma ka kohe igast sordist paki haarasin.

Foto: Good Gout Eesti FB leht

Müsli ongi Hedoni lemmik. Aga pudrud käivad kah – marjade ja puuviljadega. Niisama ta neid väga manustada ei taha. Sobivad alates kuuendast kuust ja neid saab teha ka nii vedelaid, et anda lapsele lutipudelist. Meie teeme veits paksema ja sobib hästi.


Aga mitte sellest ma ei tahtnud kirjutada. Nägin YouTube’s videot. Vist mingi pop noor juutuuber – Maria Rannaväli – pop seepärast, et antud videot on vaadatud üle 65 000 korra, tal on üle 16 000 jälgija… (UPD: googeldasin ikka, kes ta on, selgus, et üks popimaid juutuubereid Eestis, kellel on Instagramis kolm korda rohkem jälgijaid kui Taavi Rõivasel (link!)). Aga see oli nii naljakas, mis ma nägin, et mõtlesin, et blogin sellest. Vaesed, noored, mõtlesin ma. Ühesõnaga, tšikk on teinud koos sõbrannaga video “Elu enne vs pärast NUTITELEFONE”

Ohjah. Seal on siis näited: muusika kuulamine, õppimine, välja kutsumine, info levimine jne.

No näiteks enne nutitelefone pidi helistama, et öelda, tund jääb ära, või et linna viitsid vä? Aga nüüd näeb tundide ära jäämist Snapchatist või Instagramist ja kokkusaamise saab kokku leppida Facebooki kaudu. Või et kui vanasti kuulati muusikat iPodist (päriselt? vanasti?), siis nüüd saab seda telefonist teha ja kui vanasti pidi matemaatika valemeid vaatama raamatust, siis nüüd saab guugeldada.

Mul oli sellessuhtes naljakas, et VANASTI, kui mina tahtsin kedagi välja kutsuda, siis ma läksin talle ukse taha – “Tere, kas Veronika on kodus, kas ta õue võib?” Või tunni ärajäämisest sain teada enne tunni algust ja pidin koolis tühja passima. Või muusikat kuulasin vanast kassetti mängivast makist (ja see oli 90ndate keskel, kui mul veel plaati mängivat asja polnud), ja mataülesanded õppisin selgeks juba koolis, et kodus üldse minimaalselt kodutöid teha jne.

Aga noh, ega tänapäeva noored ei teagi, mis oli vanasti. Ja veel varem õpiti üldse pirru valgel ja ainsaks pliiatsiks oli süsi jne.

marimell

Recent Posts

Otsin tööd ehk Sinu uus turunduse- ja influencerqueen on siin!

Jah, ma nüüd olen omadega sealmaal, et ainult kaks puhkust on veel kalendris ja olen…

2 nädalat ago

marimell Berliinis: kuidas pikas püsisuhtes kõhuliblikaid toita?

Kevadine päike on välja sulatanud mitmed lahutuse või lahku minemise uudised - just tuli uudis,…

2 nädalat ago

Leenu Veneetsias ehk kuidas ma sõbrannale üllatussünnipäeva korraldasin

Kaks kuud tagasi käisime sõpradel külas ja sõbranna ohkas, et issand, 40 - üldse ei…

3 nädalat ago

10 aastat abielus

Täna sai siis sellest päevast kümme aastat, mil me perekonnaseisuametis jah-sõnad ütlesime. Jube paljudel on…

1 kuu ago

Viskasime mitu tonni ventikasse

Me oleme siin nüüd kaks aastat elanud ja tegelikult terve selle aja maadelnud kuiva õhuga,…

1 kuu ago

Kui vaid teatud vähi vastu saaks vaktsineerida – saabki!

Ma ei tea, kas asi on vanuses või milles, aga viimastel aastatel on mu sõprus-ja…

1 kuu ago