Ükspäev just arutasime sõbrannaga, et see on hullumeelne, kui palju on juba sündimata titel asju. Mis saab siis kui ta kasvab. Asju tuleb aina juurde. Samas, lapsed tahavad kingituseks just asju, mitte kommikotti või elamusi (seikluspargi külastus vms).
„Mõtle, iga kuu hakkab mänguasju tulema,“ ohkas sõbranna, vihjates, et lapse sünnipäevi hakatakse tähistama ju iga kuu. Ma ei tea, mis traditsioon see on, äkki me ei hakka? Ma olen siiani olnud ka suht „halb ema“ kuna ma ei ole iga kuu beebile kõhtu kirja kirjutanud, nagu paljud teevad jne. Ma olen üldse kogu aeg “tööl” ja mul on kiire ja ma lihtsalt olen kõige kõrvalt rase. Ma küll teen päeval kiire uinaku, aga samas ma ei saaks öelda, et ma oleks hetkel täiskohaga rase.
Minul on mänguasjade kohapealt plaan paigas – esiteks tahaks vältida plüüsi ja plastmassi, no täitsa selle vastu ma ilmselt ei saa, sest mul juba on kogunenud ka neid asju, aga suures plaanis eelistaks puitu, puuvilla ja mõnusaid nö kodukootud asju, kui poekraami. Ja kuna ma praegu olen kogunud beebsile mõeldud mänguasjad ühe tumba sisse, siis tulevikus saab ta endale ilmselt mänguasja kasti, millega on konkreetne jutt – kui hakkab üle ajama, tuleb millestki loobuda – viime kasvõi koos uuskasutuskeskusesse ja uuele ringile. Prügikasti lendavad vaid päriselt katkised asjad.
Aga tuleme nüüd tänase postituse juurde ka ehk mida ma soovitan kinkida lastele.
Ja kui ma ükspäev NaguUus poes käisin, siis seal oli metsikult tulnud uusi mänguasju (kodukal neil loomulikult kõike üleval pole, aga pisikese ülevaate saab valikust siit).
Mingid megapopid on need silikoonist käevõrudetegemise komplektid, neid oli seal ka lademetes – väiksemaid ja suuremaid. Ja beebinukke ja Barbie köök! Tahaks!
Mulle meenus neid poolemeetriseid beebinukke (Babybornid, mis pissivad ja laulavad jne) vaadates, kui ma käisin teises klassis, siis ma hullult tahtsin endale beebinukku – noh, sellist, mis oli keskelt pehme ja käed jalad olid kummist – nagu päris. Ja siis ma sain selle klassiõelt laenuks ja mu vanaema kudus ja õmbles talle igast riideid ja mina käisin temaga väljas nagu päris lapsega. Talvel ikka pakkisin mütsid, sallid, kindad, kõik jutud. Ja ükskord mulle pakuti trollis istet isegi. Et istu oma väikse õega sinna… Hehee..
Aga mul oli küll beebinukk, mingi 20 cm pikk ja tumedanahaline. Polnud päris see, mis ma tahtsin, mis? :D Aga erinevus rikastas mul juba lapsepõlves :)
NUNNUMEETER PÕHJA: Kuna ma siin just mõni aeg tagasi avastasin need maailma kõige nunnumad papud, siis kindlasti soovitaks ma toetada Eesti käsitööd ja ühed sellised vahvad jõulused papud oleks väga armsaks kingituseks nii väiksele poisile kui plikale. Kui sa tahad aga õnnemängule loota, siis blogis on käimas ka loosimine, kus auhinnaks just needsamad papud ja täitsa vabal valikul :) Loe lähemalt siit!
TRENDITEADLIKULE PIIGALE: soovitan soetada emaga sarnane pihasoojendaja Checca lehelt, nii saavad ema ja tütar sarnased välja näha, pihad on kelgutades soojad ja nad on sealjuures ka trendikad. PS. Olge mureta, need ei näe välja nagu villased karupüksid, vaid ilusad värvilised, mustrilised ja isegi Swarovski kristallidega.
PIKUTAMISEKS: no teiega võib juhtuda muidugi sama mis minuga, kui ma hakkasin beebile tekki otsima. Lisaks igasugustele tekikottidesse topitavatele (kas võtta vatiinist, sulest, villast..) tekkidele sattusin ma ka imeägedate lapitekkide peale, kus ma olin nagu peata kana ja valisin suisa kaks tükki välja.
Mõnus on see, et sa saad täpset sellise teki nagu sa ise tahad. Tuleb vaid oma soovidest märku anda :) Lisaks lapitekkidele on valikus ka muud kraami – tegelustekid, miks mitte kinkida väiksele kokale pajakindad ja põll, mis oleksid ema/isaga ühesugused. Tšekake Lapi Butiigi FB lehte ja tehke oma valik ise, mis ma siin ikka ette-taha soovitan.
Jah, ma nüüd olen omadega sealmaal, et ainult kaks puhkust on veel kalendris ja olen…
Kevadine päike on välja sulatanud mitmed lahutuse või lahku minemise uudised - just tuli uudis,…
Kaks kuud tagasi käisime sõpradel külas ja sõbranna ohkas, et issand, 40 - üldse ei…
Täna sai siis sellest päevast kümme aastat, mil me perekonnaseisuametis jah-sõnad ütlesime. Jube paljudel on…
Me oleme siin nüüd kaks aastat elanud ja tegelikult terve selle aja maadelnud kuiva õhuga,…
Ma ei tea, kas asi on vanuses või milles, aga viimastel aastatel on mu sõprus-ja…