8 NIPPI kuidas säästa ehk Kui palju peaks olema sääste?
Nagu te teate, olen ma üsna impulsiivne ostja ja väga kehv koguja, hakkasin siis mõtlema, et kui palju peaks olema sääste või mis oleks mingi normaalne kogus raha, mis sul tagavaraks oleks. Ma elan ju päev korraga, millal mul võiks raha vaja olla?
Nali naljaks, aga samal ajal kui mina seda postitust kirjutasin, kirjutas ka Meelis blogipostitust… Suht samal teema. Kohe näha, et “ühe pere lapsed”. Ma tema posti panen äkki esmaspäeval siis üles :)
Hetkel on elu lill, eks. Söögiraha on, riiete jaoks jagub ka. Välja saan ka minna kui tahan. Ei pea päris krosse lugema. Mul on kinnine digikassa, kuhu koguneb kaardimaksetelt, kuhu kannan ise blogitulust 30%. Olen seda raha kasutanud reisimiseks. Näiteks oli mul sinna suve lõpuks kogunenud täpselt nii palju sääste, et maksta ära meie Türgi reis. Ja hakkasin jälle nö nullist koguma. Vaikselt koguneb. Nüüd maksin sealt ära Meelise Lissaboni lennupiletid. Meelis läheb järgmisel aastal jälle Eurovisioonile. Mina siis luban endale ilmselt ühe “naisteka nädala” Türgis või Bulgaarias või kus iganes… Kus on päike ja viis tärni ja kõik hinnas. Vaatame, mis reisimessi ajal pakutakse.
Siis on mul eraldi bännerreklaamidest saadav tulu, st see koguneb nö taustal, mida ma välja ei võtagi, kui ainult korra aastas, enne Tai reisi. Hetkel on sinna kogunenud peaaegu see summa, mis meil eelarves selle jaoks mõeldud on. Jaanuaris teen väljamakse ja siis hakkan uuesti koguma. Praegu meil järgmiseks talveks konkreetset reisiplaani pole, on mõned mõtted, aga hetkel ongi need vaid mõtted.
Ja siis mul on sularaha maksmisel tekkiv purk, kuhu korjan kõik sendid. Seal on ka paarsada eurot kogunenud.
Ja siis ma mõtlen, et palju mul peaks igapäevaselt seda backup raha olema, juhuks kui.. Ma olen terve elu elanud mõttega, et kui täna pole, siis küll tuleb ja küll hakkama saame. Siiani on see toiminud. Aga samas võiks ju olla mingi paarikuine backup, et vahepeal lebomalt võtta.
Guugeldasin, mida teha ja kuidas teha..
1. Vana hea 52 nädala väljakutse, kus iga nädal paned kõrvale… esimesel nädalal euro, teisel nädalal kaks, kolmandal kolm ja lõpuks on sul aasta peale 1357€ puhast säästetud raha. Liiga hirmutav, et detsembris pead päris palju kõrvale panema?
2. Tee siis nädalatest päevad ehk 365 päeva väljakutse – pane esimesel päeval kõrvale üks sent, teisel päeval kaks, kolmandal kolm jne. Kui teed nii terve aasta, siis viimasel päeval paned kõrvale 3 eurot ja 65 senti ja purgis peaks kokku olema 667,95 eurot.
3. Tagurpidi nädalaplaan – selle strateegia puhul lähtutakse kuu numbrist ehk teisisõnu sellest, mitmes kuu parasjagu käsil on – vahe on aga selles, et see number keeratakse teistpidi. Jaanuaris tuleb iga nädal kõrvale panna 12 eurot, veebruaris 11 eurot jne. Kui alustada kohe, siis pange kõrvale 3€ nädalas, novembris 2€, detsembris vaid euro, ja uuest aastast siis uue hooga – 12€ nädalas… Niiviisi säästad jällegi aastas üle 300 euro ja ei pane seda põhimõtteliselt tähelegi!
4. Sendi väjakutse – ehk sama teeb digikassa tegelikult sinu eest kui maksad kaardiga. Ehk siis iga kord kui maksad sularahaga, pane kõrvale see osa, mis jääb ostusumma ja järgmise täiseuro vahele. Kui poe arve on 5.20, pane 80 senti kõrvale. Kuna mul teeb seda nagunii digikassa, siis võin öelda, et ka sellise meetodiga saab aastas sadu eurosid säästa.
5. Ühe rahatähe kogumishoius. Vali ükskõik milline rahatäht – olgu see ühesendine, üheeurone või viieeurone. Iga kord, kui su näppu satub just see valitud rahatäht, pane see kõrvale. Näiteks, kui sa valisid säästmiseks üheeurose, siis iga kord, kui saad näiteks poes käies üheeurose, pane see säästudesse. Sobib eriti hästi neile, kes ei taha end raamidesse panna ja lased juhusel mõjutada oma säästmist. Kui saad eurose, siis kogud, kui ei, siis ei.
6. Harjumussäästmine – mõtle, kas on midagi, millele sa raiskad, aga see võiks ka olemata olla – liigne pudel veini, või pakk suitsu või hommikukohv kohvikust. Pane igapäevaselt see raha kõrvale. Usu mind, aasta lõpuks on päris korralik summa koos.
7. Trahvihoius – ropendad liiga palju, jätsid suitsetamise maha, aga isutab? Iga kord, kui tekib suitsuisu, või üle huulte lipsab ropp sõna – pane 50 senti purki. Maksad justkui trahvi, aga harjumusest oled lahti ja pealegi koguneb sulle raha, et midagi meeldivat soetada.
8. Pane kogu lisaraha kõrvale, olgu selleks siis töölt saadav preemia, tulumaksutagastus, sõbralt tagasi saadud laen või ükskõik mis tulu, mis pole su igakuine sissetulek.
Ja leidsin netist mingi 211 säästunippi – päris head!
Tundub raske? Tegelikult on vaid kättevõtmise asi – peagi näed kuidas hoiupõrsasse enam midagi ei mahu ja sadu eurosid on nagu naksti koos.
Minu näitel:
Mul on see digiloenduriga purk, eks – seal on hetkel umbes 250€ – kui tahate teada, mis aja jooksul on see kogunenud, siis.. umbes kolme aastaga. Sandra kinkis selle purgi Hedonile vist katsikuks, kui ma õigesti mäletan. Vahepeal olen sealt raha võtnud – kodukohviku ajal vahetusrahaks euroseid ja kaheseid, samas mis alles jäänud, on tagasi rännanud, niiet tegelikult oleks purk ammu triiki täis kui ma sealt midagi võtnud poleks.
Digikassasse on kaardimaksetelt kogunenud üle 400€ (avatud alates 21.01.2015)
Bänneritest on kogunenud alates veebruarist päris normaalne summa + see 30% mis ma kõrvale panen. Kokku koos digikassa ja hoiupõrsaga seega paar tuhat eurot.
Ma ei ütle teadlikult seda kogusummat välja, et keegi ei hakkaks nokkima, et nii vähe teenidki vä või appi, nii palju saadki raha ja siis ütled, et raha pole jne. Kelle jaoks palju, kelle jaoks vähe. Minu jaoks hetkel piisavalt, et ära elada ja paar korda aastas reisida.
Nii, milline variant kaheksast teile meelepäraseim tundub? Hakkame koos säästma? Või jagage oma nippe, kuidas säästate ja raha korjate? Tuimalt kohe palgast kõrvale (nagu ma blogituluga teen) või konkreetselt mingi asja jaoks korjate või..?
29 Kommentaari
Mina panen palgast ümmarguse summa kõrvale, keskmiselt moodustab see 30-40%. See on esimene liigutus, mis palgapäeval teen. Allesjäänud rahast maksan arved ja kasutan muudeks kuludeks. Kui on ette teada, et saabuval kuul nt juuksuri külastus, siis selle tarbeks kasutan palgaraha (jätan selle arvelt mõne hilbu ostmata). Kui juhtub midagi ootamatut, nt hambaarst, siis lähen vajadusel säästude kallale (kuigi üritan esialgu ikkagi vabast rahast toime tulla). Lisaks panen rahakotist rahakassasse ka 1- ja 2-eurosed. Üldiselt ma küll sularahaga ei arvelda, aga pooleteise aastaga on sedasi kassasse kogunenud ~250€.
Konkreetselt millegi kindla jaoks raha hetkel ei korja, eks neid kallimaid kuluartikleid leidub alati. Üldiselt tunnen ennast halvasti, kui mul raha pole. Mulle meeldib teadmine, et mul on raha, kui peaks vaja minema (keegi pakub välja välkidee reisile minekuks või halvema stsenaariumi korral nt mõni vajalik kodumasin ütleb üles ja vaja koheselt uus soetada).
Tegime juunist eelarve, täpselt paika, mille peale kui palju kulutada võiks. Lõime tulud ja kulud kokku ja tegelikult oleks võinud iga kuu ca 300 euri kõrvale panna juba ammu. Okei, Juulis veidi tegime muudatusi mõnes osas, aga üldjoontes järgisime eelarvet. Siiski, 300 ei ole üle jäänud kordagi, ikka on kulunud rohkem kui plaanitud, aga suvi oli ju ka ja ikka käisime/sõitsime ringi ja siis ikka kulub :) Oktoobriks igatahes oli säästu juba 700 eurot, mis praeguseks on peaaegu otsas, sest mul lõppes samal ajal ka emapalk :) Su nipid on head, aga mulle sobib neist reaalselt ainult digikassa, sest käsi südamel võin öelda, et ma sularahas ei arvelda juba mitu aastat peaaegu. Jah, kingitakse ikka ja mõni harv kord vaja välja võtta kui käest-kätte tehing midagi ostes, aga kõik mündid lähevad tavaliselt siis elukaaslasele ja paberraha ümbrikusse (on mul kapinurgas ja ootab seal oma aega, hetkel vist ca 90 eurot seal). Praegu ongi natuke raske, sest mul konkreetselt palka ei jookse ja kindel summa on ainult mehe palk, aga usun, et saame hakkama. Aa, üks asi mida rakendame on need poodide boonused – ei kasuta neid terve aasta ja jõulukuuks koguneb siis ilus summa vastavalt palju kuskil ostnud oleme. Ilusti saab kogu jõululaua+mõned kingitusedki selle summaga kaetud (huupi pakun praegu, et Selveris boonuseid u 15-20euri ja Prismas üle 30 veidi ning üks kuu on veel ju ees, teiste poodide omasid kasutame jooksvalt kuna nendes nii palju ei käi).
Jep, meil ka sinna koguneb. Kasutame tavaliselt siis kui teenindaja küsib, et oi need hakkavad aeguma, kas tahate. Nii juhtus näiteks mul kodukohvikut tehes, mul oli 150€ sula kaasas poes, arvasin, et maa ja ilm.. Arve oli 174 vms, ja sain boonustest katta :)
Googeldasin ja näen, et see digikassa on vaid SEB panga teema :( äkki ikkagi tuleks ennast swedist minema kolida…
Mul on ka viimasel ajal tekkinud tunne, et peaks vähe läbimõeldumalt oma rahanatukest kulutama. Peamine ja suurim väljaminek on söök, mõni arve ka otsa, muud kulud on hetkel elukaaslase kanda, kes ka teenib rohkem. Ma arvan, et nö vaba raha jääb mul palgast alles mingi 350 —400 euri, mõni kuu ka veidi vähem. Ja nii kummaline, kui see ka pole, siis aru ei saa kuu lõpus, et kuhu see kadus? :D Sest ostnud pole nagu suurt midagi.. meiki ja mingeid kulinaid ei osta iga kuu, riideid ja jalanõusid ka mitte, väljas söömas ka iga kuu ei käi, tõsi tööl lõunaks poetoitu ostan vahest, sest teinekord pole aega nädala sees mitmeid kordi kodus süüa teha. Okei tegelt paar ruudehilpu olen pea (aga siiski mitte päris IGA kuu) igakuiselt siiski ostnud, aga firmakaid ei kanna, seega pole need üle 20—30 euri tk maksnud. No kuhu see raha kaob??!
Jaga see vaba raha kuu peale nädala lõikes ära ja iga nädala raha võta sulasvälja. Kohe tekib parem ülevaade, kuhu kulutad.
Mina eriti nipitanud ei ole. Majandame peres nii, et paneme kõik sissetulekud – minu ja abikaasa palk, lasteraha ja korteri väljaüürimisest tulenev tulu kokku. Ühesõnaga ei ole kummalgi oma raha, vaid on ühine raha. ja sealt paneme iga kuu säästudeks umbes 300 eurot. Seda nö backup raha saame kasutada, kui on suuremaid väljaminekuid. ka reisime suures osas sellest rahast. Mõttetuid asju ei osta nagunii. Riideid kasutan kaua, kui need on korralikud. Olen suhteliselt konservatiivse maitsega ja ka minu töö eeldab soliidset riietust, seega ei pea igakuiselt riideid ostma. jalatseid on mul vähe, aga need on kvaliteetsed ja peavad kaua vastu. Kino ja teatri peale kuliutame ja käime aeg-ajalt ka väljas söömas. Aga mitte kunagi ei osta kuskilt bensukast hommikukohvi ja võikut, kuna see on totaalne mõttetus minu arvates. Ja kiirtoidukohtade a la hessburger, toidud ei maitse üldse, sama son need megakallid. Ka ei osta. Mulle endale tundub, et paljud, kelle sissetulek on korralik, raiskavad raha just igasuguse kalli niksi-näksi peale.
Ma kasutan võimalust panna kõrvale (teisele arvele) kõik, mis enne järgmist palgapäeva üle jääb. Mõnikord jääb rohkem (nt kui tõesti preemiat vm lisatulu olen saanud) ja mõnel kuul ei jää üldse midagi üle. Hoian seda raha ootamatute kulutuste jaoks – kunagi ei tea, mida elu ette võib tuua.
Ma olen nö “purgi/karbi” inimene.
Varasemalt korjasin igatepidi igast eri asjade jaoks kuna olin yksik oli eriri kuidagi oluline see tagavara raha.aga nyyd kaks kuud tagasi kolisin kokku uue elukaaslasega. Tema pole kunagi kuskile korjand. Aga kuna meil kahepeale kokku kolm last ja v2ljaminekuid omajagu, lidaks olen mina hetkel koigi kolmega kodune siis olen temassegi kogumis pisiku systinud.
1. Ma korjan igal ohtul kokku tshekid voi uurin elukaaslaselt tema v2ljaminekuid,(ei hurjuta yksteist motetute ostude p2rast lihtsakt kuu lopus on huvitav vaadata mis me kokku ostnud olema ja kuhu raha l2heb . Mul kategooriare kauppa siis 2ra lahterdatud). Kuu alguses kirjutan ylesse koik kindlad sissetulekud ja v2ljaminekud siis teame palju raha j2rgi j22b mida kulutada.
Siis on meil karp kuhu iga kuu v2hemalt 20€.kumbki paneme . Kaks kuud alles Aga panime koik s22stud sinna kokku. Hetkel korralik summa seal.
Siis on meil sendi notsu koik sendid l2hevad sinna.
Siis on mul oma purgike kuna teen k2sitood et n2rve puhata ja olen seda lapsest saati armastanud siis ei tahaks seda hobi nö pere raha arvelt teha, kui mone asja k2sitoo tarbeks ostan votan raha sealt, kui midagi maha myyn panen teenitud raha sinna purkki, hetkel olen koik kulutatud summad tagasi teeninud ja purgis raha uue kraami ostmiseks.
Milleks me kogume? S22stame ? Ei teagi veel. Tahan autokooli minna, lastega peres voib mis iganes juhtuda ja see teadmine et mul on s22stud teeb rahulikuks.
Ja selle tsheki vihiku j2rgi hea n2ha, kui olen teinud n2dala menyy ja mees k2ib poes l@heb palju v2hem raha kui k2ia ilma menyy j2rgi koostatud nimekirjata ja minuga .
Meie säästame põhiliselt nii et lasterahad lähevad eraldi kontole ja neid igapäevaeluks ei kasuta (aastatega oli sinna märkimisväärne summa kogunenud ja kasutasime seda oma kodu sissemaksuks). Lisaks on meil nii et iga kuu paneme eraldi kontole sama summa mis kulub igakuiselt kodulaenumakseks. Lisaks igasugused muud nö plaanivälised tulud lähevad enamuses säästukontole. Ühesõnaga oleme suured säästjad
Milline on digiloenduriga purk ja kust seda saada võiks?
Igakuiselt panen kohe palgast veidi kõrvale kaardita kontole, taarast tulenev raha läheb lapse kassasse, samuti igakuine 50 eurot. Tulevikuks, et kuna midagi tarvis suuremat, siis olemas tal väike tagavara. Säästa aitab kindlasti vähem poes käimine ja menüü ettemõtlemine, samuti kui teatud asjadel ei osta kohe, vaid mõtlen, kas seda on ikkagi tarvis. Nüüd, kui uus beebi varsti tulekul, pean hakkama veidi rohkem säästma, sest sel korral emapalk miinimum ja lapsega seda raha ikka kulub. Samuti ei tahaks kohe 1,5a kõrvalt tööle tormata.
Guugeldades leidsin selle: http://nodi.ee/munte-lugev-rahakassa-must.html
Mul samasugune :)
Mul läheb juba hea mitu aastat peale palgapäeva püsimakse teise panka. Põhiliselt reisime sellest. Peaks ühe konto veel tegema ainult tagavara kontoks.
KAs see oma kodu korjandus jäi siis soiku ja kulutasite ära?
Ise suudan säästa vaid siis, kui ei tee kaardimakseid. Võtan kindla summa sulas välja ja pean sellega nt kuu hakkama saama. Ülejäänu võiks siis alles jääda. Aga noh, enamasti ei jää, sest netis shopates on liiga lihtne sellest ikkagi ilma jääda. Kui väljavõetud sularaha hakkab liiga kiirelt kahanema vms, siis mõtlen, mismoodi säästlikumalt ära majandada. Mntea. Varem toimis paremini. Ilmselt sellepärast, et varem oli söök ka soodsam. Nüüd annab väga ilmselt juba tunda, et ei saa enam samade summadega toidupoes käidud nagu veel kuu-kaks tagasi.
Oma kodu lükkasime nö tahaplaanile jah, sest selge on see, et seni kuni me laenu ei saa ja nii palju sula pole, et kohe välja osta.. KUi aeg küpsem meie jaoks, siis hakkame uuesti selle jaoks koguma :)
Seleta nüüd palun loogikat – kust see raha tulema peaks, kui te ise ei kogu?
Kergelt bipolaarne vibe on asjal küljes, kui iga mõne kuu tagant suure hurraaga kodu jaoks koguma hakatakse ja siis mõne aja pärast teatad, et ah, te ei näe mõtet koguda, kuna nagunii pole raha, et omale kodu osta.
???
Oleks, et üks kord, aga päris tihti tuleb sul seda siin blogis ette ju.
Ma isegi ei viitsi sulle vastata, kui sa vapsee ei süvene, mida ma kirjutan.
Kasutan juba aastaid max piirmaara meetodit. Olenevalt tookohast on see olnud kas max 20%, 30% voi 40%. See on kuu piirmaar, mida ma aasta loikes olenevalt olukorrast voin muuta (korteriremont, meditsiinikulud, transpordikulud toole, lisamajutuse yyrimise vajadus jne), aga see tahendab eelmisel kuul yletamist ja sel kuul kokkuhoidu. Vahetasin kevadel tookohta, praegu on see 30%.
Mind ei huvita sentide saastmine muu tegevuse korvalt, vaid kohustuslike kulutuste teadmine. Sealt edasi on lihtsalt ylejaav raha, mida ma investeerin sihtotstarbeliselt, et 47-aastaselt lopetada tool kaimine selleks, et peab.
Et seda saavutada, peab teadma, kui kallis on kellegi ylalpidamine. Ma olen oma kulud suutnud viia sellise maarani, et ylejaav raha voimaldab mul katta koik aastad kuni pensionini. Vabadus on paraku kallis.. Aga see motiveerib kysima, kas mul on seda-ja-seda vaja voi panen ma hoopis raha korvale ja naudin elu kohustuslikust tootamisest (et sissetulek oleks) vabana.
Soovitan seda meetodit eriti neile, kel pysiv sissetulek. (Ma kasutan pohiliselt mobiiliappi koikide kulude ning eelarves pysimise jalgimiseks.)
Kunagi paarkymmend aastat tagasi lugesin ameeriklaste karjaarinou, et kui ajad on head, peab olema 6 kuu palk puhvriks; kui mitte, siis aastapalk.
mis äppi sa kasutad?
Muideks, eelmisele selgituseks, et mu piirmaarad on max kuludeks (mitte max saastmiseks). Oktoober on kohe labi, see kuu olen kulutanud vaid 20% palgast.
Kasutan MoneyLover appi. Sellel on tasuta versioon ka, mis kyll ei voimalda nt. Exceli failina infot salvestada.
Appi eelis on see, et ta on igal pool mobiilis kaasas, ja tootab ka offline. Ma loon koik kulud kohe sisse, ja ka tulevased kulud ning laekumised. Nii on kohe naha, mis summaga pean arvestama ja kui kaugel reaalsete kuludega olen.
Excelis on mul samuti ylevaade ja tulevikuprognoosid. Pohiline eelis kulude teadmusel on arusaam, kas teatud tookoha pakkumine on tasuv voi mitte (kodust kaugel), ning kui palju sissetulekut peab omama, et pohivajadused katta. Tavaarvestus on vastupidine, et on teatud summa ja sellest peab majandama. Mul on tyypilised kulud + 70+%, et vaba raha investeerida. Kui teed naiteks firmas break even point arvestust, pead pysi- ja muutuvkulusid samuti teadma, et kasumimarginaali arvutada ja sealt rahavooge planeerida. Ma teen lihtsalt sama eraelus.
Väga hea info, ma novembrist alustan selle äpiga :)
igal juhul proovi, see on nii palju lihtsam appiga. tee alguses kasvoi firma kulude kohta, sest teil on ysna palju sularahas arvestust.
kui on abi vaja, olen kuuldel. homme ongi november.
pohiosas motelge, mis kuluartikleid tahate jalgida, liiga detailne pole ka hea. app annab ka voimaluse eelarve seada ka selle kasutamist jalgida. seal on ka kenad pie chartid, naeb kohe ara palju kuhugi kulus. trends arvestab muuhulgas netosissetulekut ja naitab kogupilti.
Ei kasuta ühtegi konkreetset varianti. Lihtsalt ei kuluta nii palju kui teenin. St kulutan stabiilselt ja endale otseselt midagi ei keela (ei, ma ei söö iga päev kaaviari) ja pidevalt rahale ei mõtle. Kui tundub, et arveldusarvel on liiga palju raha, siis kannan hoiusele. 2000€ jätan alati arveldusarvele, et ettenägematute kulutuste puhul oleks kiirelt kättesaadav ja mingi summa on kodus sulas ka.
Hei!
Ma küsiks hoopis teisest teemast küsimuse- tahaks perega kuskile soojamaa reisile minna. Olen sirvinud erinevaid paketikaid ja samas vaadanud ka ise lennupileteid ja majutust. Siis jäi silma Tuusik, mis tundub teistest soodsam. Mis arvad, kas on mõistlik ise kokku panna või pöörduda Tuusiku poole?
Oleneb kuhu sa minna tahad. Mina olen Tuusikuga kaks korda reisinud, soovitan. Aga oleneb sihtkohast, jah. Kui mingi Tenerife, SharmElSheikh, siis pigem paketikas, kui Aasia, siis ise orgunnida. Kuigi oleneb ka ajast, millal minna, dets/jaanuar on lennud kallid, siis ilmselt paketikas jälle soodsam. Samas.. aasia on ikka kallis paketiga minna. Vähemalt minu jaoks. Kuigi ma just vaatasin, novembri lõpus 2 ndl Tais 900€ koos hotelliga – suht okei diil! Samas, kui saad lennu 500€ga siis ööbimise saab soodsamalt kui 400 :)
Mina olen teinud nii, et kui palk laekub, tasun kõigepealt maksud ning võtan sularahas välja 150 eurot söögi jaoks (elukaaslane teeb sama, nii on meie arvates väga hea söögipoes kulud kontrolli all hoida ning ei teki tülisid et a’la “mina maksin see kuu poes rohkem” jne). Allesjäänud rahast säästan erladi kontole ca 500 eurot ning niisama igakuiseks kulutamiseks jääb kontole umbes 200 eurot, mis on minu jaoks täiesti piisav. Saab vajalikud hilbud ostetud, vahel kohvikus käidud jne. Kui on ette teada, et tuleb suurem väljaminek, siis lihtsalt vähendan sel kuul säästusummat.
Mina olen praegu lhp-l ja nii kui dekreeti jäin, siis oli endaga kokkuleppe, et 25% panen kõrvale, mis 19 kuuga peaks kokku kasvama ca 10 teur-ka ning võimaldama lapsega kodus olla 1,5a asemel 2,5 a (vb 1-2 kuud jääb lõpus puudu, aga eks mees siis toetab). 25% läheb majalaenu makseks, 25% kodu sisutuseks (meeldivad disainasjad) v suuremad väljaminekud (ala turvatool) ning 25% jääb toiduks, riieteks (lapsele ja endale) ja väljaskäimiseks. Et kui vaja, siis saan mehest sõltumatult hakkama ☺️
Väga huvitavaid nippe sain siit. Vahetasime just korteri natuke kallima vastu seega kuludel peab silma peal hoidma. Olen ise ka nende appidega proovinud kõik kirja panna aga kuskilt maalt läheb midagi ikkagi meelest ära. Nipi nr 2 peaks täitsa kasutusele võtma, see meeldib kõige rohkem :)
Tere, mul selline küsimus, et kuna teil koolituste tegemise vallas vist kogemusi palju, siis kas on vajalik ka mingi koolitusluba? Endal ka üks prjekt plaanis aga mingeid lubasi mul pole.
Koolitusluba peaks siis vajalik olema kui tunnistusi väljastad. Me omad kvalifitseeruvad vist ka siis seminaride alla :D