Säästuaasta #2: kust veel kokku hoida

Käisime eelmine nädal külas, okei, Hedoni playdate’il. Ja kuna meil on käsil säästuaasta, siis tuli meie eelarve ja üleüldine säästmine jutuks ka Meelise vana töökaaslasega, kes ise ennast uhkusega koonriks nimetab. Tema rõhutab, et kõik jõukamad inimesed teavad detailselt oma väljaminekuid ning üheskoos panime kirja mõned soovitused, millest kõik võiksid lähtuda, kes soovivad oma kulusid vähendada või sääste suurendada.

Ikka selleks, et järgmisel aastal samal ajal oma kodus jõulukaunistusi lahti pakkida! Kuigi ma veel kahtlen selles (ma ei kahtle enda võimekuses, vaid panga vastutulelikkuses), aga eesmärk peab olema, eks!

Tea, millele sul tegelikult raha kulub ja kui palju

Pane ühe kuu jooksul kirja kõik oma kulutused. Selleks on tohutult äppe (nt Monefy, Budget, Wallet, Coinkeeper jne), kuid piisab täiesti ka paberist ja pastakast või Google Drive-i tehtud Exceli tabelist. Enamus inimesi ei tea, palju neil kulub sellistele asjadele nagu toit, taksosõit või Woldist toidu koju tellimine. Nt SEB panga klientidel on võimalik ka Rahapäevikuga liitudes oma kulusid kaardistada, kui nad suure enamuse makseid pangakaardiga teevad.

*NB! Kindlasti ei ole vaja kulude piiramisega alustamiseks osta endale uut ja uhket Eesmärkmikku või muud sarnast toodet. Mitte, et ilusasse märkmikusse oma kulusid kanda ei tohiks, kuid eelarve pidamist ei tohiks alustada väljaminekuga. Kui saad eelarve paika ning säästmisega alustatud, võid ennast näiteks kolmandal kuul selle märkmikuga premeerida (kui siis selleks veel isu ja vajadust on) või osaleda meie YouTube’is kalendermärkmiku loosis. 

Me tegime Meelisega juba mõni aeg tagasi nimekirjad oma kuludest. Me igakuised kohustuslikud kulud olid novembri seisuga ca 1660€. Ma mõtlen siin all nii meie isiklikke kodukulusid kui firma kulusid, aga suures plaanis on need MEIE kulud. Lisaks siis söömine ja väljaskäimine ja muu meelelahutus..

Tee omale kuueelarve ning vaata, milliseid püsikulusid saad sa vähendada

Jällegi on võimalusi mitmeid, vana hea Exceli tabel on lihtne ja kindel, kuid igaüks peaks valima endale kõige sobivama ja mugavama vahendi. Uhkest äpist või keerulisest tabelist pole kasu, kui seda on liiga tülikas täita või kasutada.

Püsikulud on muutumatud kulud, näiteks korteri üür või laenumakse, autoliising, internetimakse jne. Siia alla võiks panna ka kommunaalkulud (suurema numbri, mis tavaliselt suve- või talvekuudel tuleb) jms. Vaata kriitilise pilguga üle, kas saad midagi püsikuludest vähendada – on sul vaja ajakirja tellimust? Äkki saad soodsama internetipaketiga samuti hakkama?

Meie püsikulud on nt üür, kommunaalid, Hedoni lasteaia- ja trennitasu ja Elisa (telekas, internet, telefonid). Kusjuures, nagu ma ütlesin, olime juba need asjad mõni aeg tagasi kirja pannud ja hakkasin nende kuludega vaikselt tegelema, juba detsembrist on meie kulud ca 200€ väiksemad, sest vahetasin meie Elisa paketid ringi. 

Vana 20€ asemel maksame nüüd koduse neti ja TV eest 12. Telefonipaketi vahetasin samamoodi välja, sest see pidev “välismaa netipileti ostmine” tõstis meil pidevalt arved lakke. Nüüd on selge sott – 16€ ja see sisaldab juba reisikindlustust, millele muidu kulus aastas 200€ pere peale. 

Aga ma ei ole üksipulgi veel kõiki kuluridu üle vaadanud ja nendega tegelenud, aga nats on veel aega uue aastani. Aga tahan kulusid kindlasti koomale tõmmata, vähemalt 660€ võrra! Vaatasin praegu, mis asjad ma olen jõudnud juba ringi teha ja kokku on uuest aastast me kulud kahanenud 461€.

Näiteks maksin ma ette kõik Hedoni trennid, see teeb kuukulud kohe ca 60€ väiksemaks. – ok, see pole parim näide, sest ma ei säästa midagi, aga saate poindile pihta küll vast. 

Laenud, liisingud, järelmaksud, krediitkaardid

Vaata üle, kas sul on kulusid, mille pealt sa maksad rohkem intressi kui teenuse/toote enda eest. Kas sul on väikelaene või järelmaksusid, mis tasuks kiiremini tagasi maksta, et kokkuvõttes vähem maksta? On sul krediitkaart, mille kuutasu ja kasutamistasu igakuiselt maksad ja mida tegelikult üldse vaja pole?

Siin on mõttekoht – kuna vanasti olid meil krediitkaardid selleks, et saaks reisikindlustuse hea hinnaga, siis nüüd kui meil Elisa kaudu kindlustus on, siis pole neid justkui üldse enam vaja.. Praegu hakkasin mõtlema, et kuna telefonileping on minu nimel, siis huvitav, kas Meelis saab reisikindlustuse ainult minuga koos reisides. Peab uurima.

Jooksvad kulud väiksemaks – ära käi poes

Jooksvate kulude vähendamiseks on häid nippe väga mitmeid –

    • Nädala- või kuumenüü koostamine ja selle alusel toidu tellimine – (peaaegu) tehtud! Menüüd ei koosta, aga tellime toiduvarud pikemalt ette. Alles üleeile tellisin Barborast, sest tundsin, et tulemas on nii kiire nädal, et mugavam on ära tellida.
    • Vähem autoga sõitmine – meie puhul veidi keeruline. Meelise töö näeb ette pidevat ringi sõitmist. Ja selle 50€ eest kuus ma ei ole nõus loobuma mugavusest magada kauem ja kulutada tööle/lasteaeda minekule 40 minuti asemel 15.
    • Järelturult asjade ostmine – tehtud! Tänu blogile saame me küll paljusid asju oluliselt soodsamalt või isegi tasuta, kuid kõik natukenegi meie blogi lugejad teavad, kui paljud meie riided Paavli kaltsukast pärit on. Või siis ostame neid välismaalt, kus allahindlused on päriselt ka allahindlused.
    • Oma kotiga poodi – tehtud! Jah, palju see kilekoti ostmata jätmine ikka kokkuhoidu toob, eks? Tegelikult on asi ka mentaliteedis, et säästmise ajal jätad ära ka kõige väiksemad mõttetud ostud. Ja säästad keskkonda ja ei käi koleda kilekotiga ringi. Kui mul ununebki kott maha, siis pigem võtan paberkoti.
    • Mikrosäästmine – tehtud! Mitmes netipangas on võimalik liituda nn rahakassa süsteemiga, kus pank ümardab tehtud maksed suurema täissummani (2.30=3, 4.99=5) ja kannab selle automaatselt hoiukontole. Väga väiksed märkamatud summad, millega aastas paarsada eurot hoiukontole tiksub! Mul on selle jaoks digikassa.
    • Osta asju õigel ajal – peaaegu tehtud! Kütust on kõige odavam osta näiteks pühapäeviti, sest nädala alguses tangivad ettevõtjad ja kütus on kallim. Hooajakaupu tasub osta hooaja lõppedes, mil kõik tooted on alla hinnatud. Selles ma veel nii hea pole, sest.. ma ostan siis kui vaja on, see etteostmine on kurjalt kätte maksnud, sest peamiselt teen seda Hedonile riideid ostes ja siis selgub, et ups, üks vend on liiga palju kasvanud.
    • Küsi soodukat – tehtud. Prisma kassas piimapakki soodsamaks kaubelda on keeruline, kuid suuremate ostude puhul tasub alati soodushinda küsida – pooltel kordadel võib see õnnestuda. Alles see oli kui Meelis telekahindadest rääkis. Küsisin avalikult Facebookis, kes töötab kuskil elektroonikapoes ja saab teha soodsama hinna. Ei saanud küll 20% alla, aga saime alla. Vahel mul põhimõtteküsimus lihtsalt. 

Leia kamraade

Säästmine on nagu dieet, alustada ja eesmärke seada on suhteliselt lihtne, pärast esimest tagasilööki võib aga raskeks minna ja nii võib lõppeda asi 4-5 torditüki alla kugistamisega (või lohutuseks uue kleidi ja kingade ja käekoti.. ja Tai reisi ostmisega).  Tehke sõpradega säästmise võistlus, seadke koos eesmärke, võivad olla ka väiksed, ala et toidupoe arve nädalas ei ole üle x euro, et meelelahutusele ei kuluta kuus rohkem kui x eurot, et.. neid variante on sadu. 

Sea eesmärk

Aasta lõpp ning uue aasta eesmärkide seadmise aeg läheneb. Detsembrikuu oleks õige aeg hakata oma kulusid kaardistama, et jaanuarist täie hooga säästma hakata. Ilma milleta on aga säästmine võimatu? Eesmärgita!

Motivatsioon säästmiseks peab olema endale selgelt ja konkreetselt sõnastatud ja ka välja arvutatud! Nt – marimell 2020. aasta lõpuks oma koju! Eesmärk ei saa olla saavutamatu ega ka liiga väike (summa), muidu kaob motivatsioon täiesti kindlalt poole peal ära. 

Meie nö vaheeesmärk on september 2020, et säästukontol oleks 20K. Ma ei tea, kuidas seda veel saavutada, see on lihtsalt eesmärk mille ma olen seadnud, aga ma ei ole veel reaalselt arvutanud, et kui meie igakuised kulud vähenevad xn euro võrra, siis säästaksin aastas xn eurot ja siis oleks reaalne panna kõrvale xn eurot kuus jne. Ma veel jõuan selleni.

Mis teeb säästukunnist koonri?

Mõtlesin alguses küsida teie käest häid säästunippe (mida võib ka muidugi kommentaaridesse kirjutada), kuid siis tuli parem mõte. Kuna säästmisega võib lõpuks ka hulluks minna, siis jagage naljakaid või totraid säästmise viise, mida olete näinud/kuulnud/kasutanud, ning mis täielikule koonrile kuuluvad. 

Näiteks, minu üks tuttava-tuttava-tuttav, kes oli keskmisest suurem naisterahvas, ei raatsinud linade triikimisele elektrit kulutada. Selle asemel voltis ta puhtad linad kokku, pani toolile ning istus nende peal, kuni need tema raskuse all sirgeks vajusid.  

26 Comments

  1. Säästunipp nr 2 – kui tahad kiirelt ja edukalt millegi kindla (nt kodu) jaoks säästa, siis saab ühe aasta ka nii elada, et ei käi 3 x reisil.
    Proovige!

  2. Mulle jäi segaseks see osa: Näiteks maksin ma ette kõik Hedoni trennid, see teeb kuukulud kohe ca 60€ väiksemaks. – Kuidas ette maksmine kuukulud 60 eurot väiksemaks teeb?

    1. Igakuised kulud teeb ju väiksemaks. Ma ei pea iga kuu viiendal mõtlema, et pean maksma 260€, vaid 200€. Ma olen see imelik, et.. kui makstud, siis makstud ja unustatud raha :)

    2. No aga tegelik kokkuhoid siiski puudub ju? Summa summaarium on sama :) Jah, järgmistel kuudel on 60 euri vähem maksta, aga sel kuul maksid see-eest siis ju ma ei tea mitmekordse summa ;)

  3. Loen ja tahaks kadedusest nutta. Sellised summad, mida sa välja tood – pole uneski näinud. Elan üksi, töötan kahel töökohal, raha ei ütleks, et on vähe, kuid uut autot ma näiteks ei ole endale suutnud osta. Samuti elan üürikas. Raha on kõrvale pandud täpselt nii palju, et kui pean järsku välja kolima ja uue üürika tagatisraha+üüri maksma.
    Raha ei larista. Puhkamas ei käi. Töötan enamus ajast. Käin kodus ainult magamas ja pesemas.
    Mida ma valesti teen?
    See on see lihttöölise elu.

    1. No aga pane oma kulud ja tulud kirja. Vaheta kaks tööd ühe tasuvama vastu. Kindlasti on kuskil mingi parem lahendus olemas :) kui sa ise rahul pole, pead sa ise midagi tegema. Ja ei, ma ei targuta. Ma olen ise olnud väga sittades seisudes ja alati end välja rabelenud. Muud lihtsalt ei ole üle jäänud kui sebida ja genereerida ja siin ma olen. Saan elada elu, et mu kohustuslikud kulud on 1600€. Loogiline, saaksin hakkama ka siis kui mu sissetulekuks olekski 1600€ – peaksin kuskilt koomale tõmbama, millestki loobuma jne. Aga alati on võimalus paremaks eluks. Alati!

    2. Kadi, uut autot pole suutnud osta, aga vana auto on? vb oleks soodsam ühistranspordiga sõita? Ajaline kulu suurem, aga kui lapsi pole (ei paista, et on), siis vahet pole ju :)

  4. Minu jaoks enamik nippe sellised, mida ise kasutada ei saa, sest sissetulekud on liiga väikesed. Kohustuslikud väljaminekud on praegu umbkaudu 1000€ kuus ja meil on suur pere.
    Näiteks ma ei saa endale lubada aastamaksu, et oleks kuukulud väiksemad. Sest kui ma maksan selle terve aasta korraga ära, jään ma võlgu ühistu kommunaalid ja pean ju neid maksma osakaupa et tasaarveldada ja viivis tiksub juurde. Pigem maksan iga kuu. Või noh, maksaks, kui keegi trennis käiks. Õnneks ei käi.

    Toidu pealt eriti kokku enam hoida ei saa. Oma krediitkaardi ja järelmaksud (mida mul oli võtmishetkel tõesti vaja ja alternatiivi ei olnud) maksaks heameelega nüüd korraga ära et intresside pealt säästa, aga pank keeldus mulle tasaarvelduslaenu andmast.
    Kinos ega teatris ei käi me üldse. Samuti ei käi me rohkem kui vaid 1 korra aastas kuskil teemapargis a’la vembutembumaa. Reisidest võib vaid und näha. Ja kuna sissetulek on nii väike siis tegelikult ajavad need igasugused säästmisartiklid ja postitused kurjaks, sest see kuidagi tekitab tunde, nagu igal pool arvatakse et kõigil on võimalik säästa. No mingi summa äkki saaks aga see on väike ja tuleks kõhu arvelt. Niigi saame toiduabi. Paar kuud oleme niigi sunnitud kokku hoidma, sest lasteaias tahetakse kingiraha, õpetajate kingi raha, väljasõidu raha, koolis täpselt samamoodi ja sellel aastal läks selle kõige peale kokku umbes 100€ mis on niigi raskustes perele vägagi arvestatav lisakulu.

    1. Ma olen nõus, et on peresid, kus ongi raskem hakkama saada. No kasvõi sinu näitel. Teistpidi olen ma see mullis elaja, et kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Mõtle, kui sul oleks 1000€ asemel 950€ iga kuu, sa saaksid ju hakkama? Kuskilt leiutaksid mooduse hakkama saada. Ehk siis, kui sa paneksid iga kuu 50€ kuskile karpi, siis tegelikult saaksid sa hakkama. Ja järgmise aasta detsembris oleks sul lihtsam, sest saaksid karbist 550€ võtta :)

      Ma alustasin ka vaikselt. Kunagi panin 100krooni palgast kõrvale, sest see oli summa, mida ma otseselt ei märganud. Täna olen jõudnud selleni, et panen 30% sissetulekutest kõrvale ja see on juba märkimisväärne summa, aga ma saan elatud ilma selleta :)

    2. Nagu sa ise oma esimeses lauseski ütled (ja ülejäänu vaid kinnitab seda), on teie pere sissetulekud mingite rahavarude tekitamiseks lihtsalt liiga väikesed. Mis tähendab, et kui tahate lisaks hakkamasaamisele säästa ka, peab fookus olema mitte sellel, kust veel kokku hoida, vaid kuidas sissetulekuid suurendada.

  5. Ma see imelik ,kes paneb nt öösel nõudepesumasina tööle ,vaatan mis kl kõige odavam kwh on. Pesumasin on vana ja varsti köök valmis,siis hakkan uut pesumasinat ka öösiti panema. Elektriarve läheb aina hullemaks igakuu

    1. Minu soovitus oleks vahepeal kiigata elektripakkumis. Ja lisaks vaadata üle elektrilevi võrgupakkumised. On võimalik saada paremaid pakette

  6. Mu ema nt ostab poes ainult soodukaga asju ja vahepeal läheb väga liiale sellega.. Toidu kvaliteet saab vägagi kannatada:D Coopi poodides nt saab osta Hüva ja -50 asju päeva lõpus. Suur vahe on säästu küpsistel, hüva jäätisel ja ainult 50 senti kallimatel küpsistel, jäätisel:D Ja liha, piimakaupu ei julgeks mina osta sama kuupäevaga, saan aru, kui teen kohe ära ja söön samal päeval, aga tavaliselt kokkan ette paari päeva toidu. Mina usun, et kui on hea tooraine ostetud, siis tuleb ka hea söök. Aga kui üritada mingis toidus vahetada nt toorjuust hapukoorega või kanafilee odava sealihaga, siis ei ole tulemus see sama ja maitsekooslus on veidi imelik (või burgerikuklid tavalise saiaviiluga?) . Me mehega sööme enne emale külla minekut alati kõhu täis, et saaks seal ka öelda, et ei soovi süüa, kõht veel täis Saan aru, et ta pidi omal ajal leppima kehva toiduga ja elanud peres, kus oli toidu pealt kokkuhoidmine normaalne, aga tänapäeval on ju parem kaup poes ja rohkem võimalusi teha head toitu, saab ka odavalt teha süüa hea toorainega, ei pea alati säästu kraami vaatama ja allahinnatud kaupa, kui palk lubab paremat. Mina ei viitsiks küll nii tööl käia, kui tean, et selle palga eest, mis ma teenin, ei taha ma normaalset toitugi osta, et ei saa kuu vältel endale isegi uut särki või jalanõusid lubada. Sama hästi võiksin üldse tööturahade pealt kodus passida ja süüa s***a toitu anyway. Lisaks kui koos kuskile poodi läheme, siis ta kritiseerib enda imelike säästu ideedega meie toiduvalikut ala “need kalapulgad on ju nii kallid, võtke need kõige odavamad”, “miks te seda täispiima ostate, kui tavaline on soodsam” jne.. Mõne asja pealt lihtsalt ei saa kokku hoida, kui ei maitse odavam kaup Mõttetu osta külmkappi seisma toitu, et hiljem saaks ära visata. Lõppkokkuvõttes on tal kuu lõpus ikka rahad läbi, isegi säästu asju ostes..

    1. Piimatoodete kuupäeva ei ole sul vaja karta :) Neile lüüakse tehases kuupäev peale, see soovituslik müügiaeg. Ma jõin just 17.novembri piima üleeile, ei läinud kokku kohvi peal ega midagi. Terve aja oli kinnine pakk kapis olnud. Minu jaoks on piim siis vana kui ta kohvi peal kokku läheb. Ja hapukoort kasutan ka suvalt kui kuupäev üle, ka lahtist pakki (siis küll mitte nädal hiljem aga nii kaua see meil ei seisakski).

      Aga olen nõus, mul on sama, et osade asjade eest olen nõus rohkem maksma. Näiteks ma ei osta mingeid nimetuid vorste ja juuste. Kui mul tuleb juustuvorsti isu kord aastas, siis ostan Rakvere või Maks ja Mooritsa oma tavaliselt, see ikkagi klassika. Mitte mingi.. Valla vorst :D Sama tegelikult ka leiva-saiaga, ma ostan pigem kindla peale head kui seda mis on odav ja täielik saepuru. Jäätisega enam kui nõus. Mu meelest need odavad, Hedonil on voli valida endale ise jäätist kui ostame, ja siis ta vahel valib neid mingeid säästukaid, milles on mu meelest kristallistunud piimakausi pesuvesi :D

  7. a kes üldse linu viitsib triikida
    Säästunipp 1: teed menüüplaani juba kodus olemasolevatest toiduainetest. Kappi on mul küll kogunenud igatsugu kuivaineid, lisaks sügavkülmakraam, aedviljad, hoidised, kastmed. Päris vähe peab nii juurde ostma ja peamiselt just värsket kraami, et saaks kokku maitsva ja toitva (ja soodsa) söögi.
    Säästunipp 2: teen sõbrannadega aeg-ajalt riietevahetuspidusid,kus kõik toovad oma pikalt kandmata, aga veel korralikke riideid, ehteid, jalanõusid, mis siis endale uue rõõmsa omaniku leiavad. Eriti kaval teha seda nendega, kelle stiil sulle meeldib ja kes on enam-vähem sinuga sama mõõtu. Riided, mida keegi ei soovinud, viiakse taaskasutusse. Või siis võib ka maha ärida…
    Säästunipp nr 3: Kui kesklinnas tasuta kohvi või teed tahad, hüppad nt LHV kontorist läbi ja teed endale tassi või paar ma ise pole seda teinud, aga üks päev seal olles mõtlesin, et huvitav, kas mõni käitub nii, sest põhimõtteliselt võimalus on olemas.

    1. Üks tuttav rääkis, et kolis enda peikaga kokku ning sai alles siis teada, milleks on õige taignarulli kasutada – kui hambapasta hakkab otsa saama, siis rullid tuubi üle, et viimane tilk ka kätte saada :D.
      Enda totter säästmisviis oli mõelda välja, mida paar päeva süüa, siis vaadata poodide soodustoodete lehti ning erinevatest poodidest osta vajalik kraam kokku. 1 nädalaga sain aru, et see 1-2 eurot säästu ei ole väärt seda 2 ja enamat tundi, mis mul 4 poes käimiseks 3 korda nädalas kulus :D.

      Siis mõttekoht krediitkaardi puhul. Mu sõbranna plaanib ka enda esimese kodu ostu. Hiljuti sai ta kokku tuttava laenuhalduriga, kellelt uuris, mida pangas vaadatakse laenu andes. Ühe asjana tõigi tuttav välja krediitkaarti olemasolu. Ehk et kui laenu tahad, siis tuleb selle omamine kasuks. Selle järgi saab pank vaadata sinu maksekäitumist, nt kas vajad tihti nö lisaraha, kas maksad tagasimaksed õigel ajal äre jne.

  8. See trennide ette maksmine muidugi ei vähenda teie kulusid mingil moel. Oleks, et ette makstes saaks soodsamalt, aga kui ei saa, siis aasta kokkuvõttesse panna seda kui kulude vähenemist on absurd.
    Kohustuslikud kulud kuus 1660 eurot on ka muidugi ulme. Ilmselt on üür või autokulud suured. Väljas söömine? See pole ju kohustuslik kulu. Alkohol? Kah pole kohustuslik. Kohustusliku alla lähvad eluasemekulud, nett-telekas-telefon, lapse lasteaed ja hobid, autokulud. Ja see on teil 1660?
    Samuti on võimatu, et 16 euro eest kuus saaks olla välismaal piiramatult internetis. EUs on need mahud väga väiksed ja väljaspool EUd pole sedagi. Nii, et reisides kohaliku neti ostmisest nagunii ei pääse.
    Krediitkaardid on vajalikud välismaal auto rentimiseks. Nt. LHV aukliendiks hakates on sul nii krediitkaart, reisikindlustus viiele inimsele ja kaardi kaotuse/varguse korral raha toomine.

  9. Ma sinuga nii samas paadis ikka. Makstud arve on juba läinud raha ja kokkuhoid järgnevate kuude arvetes. :D Niimoodi maksan hetkel auto aastase liikluskindlustuse ära ja kõik muud võimalikud asjad, mida saab ette maksta. :D Lisaks oma kodu kontole ja puhvri kontole on mul kasutuses veel ka see nipp, et järgmise kuu arved maksan eelmise kuu palgast. Ehk siis kontole peab kuu lõpuks jääma alati järgmiste kuude arvete summa. Niiet sellessuhtes olen ka ühe kuu võrra ees. :D
    Säästunipp, mida paljud kasutavad ja mida ma jälestan on see teepakkide mitmekordne kasutamine. Jäetakse kuskile taldriku peale vedelema kuniks siis uuesti kuskil vees seda loputada.. nii pointless minu arvates.
    PS: Meie järgmise aasta eesmärk on samuti oma koju saada. Eks näis, kas õnnestub. Hakkab see taidlemine nende pankadega pihta.

  10. Me oleme ehe näide sellest, et väikese/keskmise sissetulekuga saab väga hästi hakkama. Meil on kahepeale sissetulek 1350 eurot. Me jaotame iga kuu oma rahad täpipealt ära erinevate kontode ja kaartide peale ning kasutame teatud väljaminekute jaoks ainult seda raha.

    Sisuliselt on meie jaotus selline:
    – 300 eurot: läheb ühele pangakontole ja see on mõeldud kodukuludeks (kommunaalid jms + üür). Jah, meil on 150-eurone üürikas! :D
    – 500 eurot: meie kuu toidu-majapidamis-koerakulud. See läheb ühele kaardile ja selle eest tasume toidupoes käimised, ostame majapidamisse vajalikud asjad nagu seebid jms ja koerale toitu (kelle peale läheb kuskil 100€ kuus)
    – 100 eurot läheb eraldi pangakontole mustade päevade säästudeks. Seda raha me ei puutu absoluutselt – see on mõeldud viimase häda jaoks, aga seni pole kunagi veel puutunud neid sääste.
    – 150 eurot – autolaenu makse + umbes 50 eurot sellest summast on “autofond”, mille eest tasume kindlustust jms.
    – 150 eurot läheb iga kuu investeeringuteks
    – 150 eurot läheb eraldi kaardile ja on mõeldud “lõbudeks”, sh auto kütusekulu, väljaskäimine jms.

    Ja enamikel kuudel jääb kõikidele kontodele ka raha üle. Suvel näiteks jääb kommunaalkuludest raha üle rohkem kui muidu, seega koguneb kodukulude kontole pidevalt raha. Lõburaha ei kasuta samuti kogu aeg ära, kütusekulu on kõige rohkem 50-70 eurot kuus, aga sedagi siis, kui sõidame rohkem kuu jooksul. Elame Narvas ja poed on kõik nii käe-jala juures, et autoga pole eriti palju üldse vaja käia. Saan muidugi aru, et sama sissetuleku juures on raske hakkama saada neil, kellel on suur kodulaen/kõrge üür, liising, lapsed jne. Me oleme kahekesi, üür on megaodav ja autolaenu makse on ka väike, seega pole mingeid erilisi kulutusi.

    Aga oleme üleüldiselt väga säästlikud ja ei näe mõtet niisama asjade ostmisel. Me lihtsalt ei tunne millestki puudust. Võib-olla mõne jaoks on meie eluviis “kooner”, aga meile sobib ja veelgi rohkem sobib mulle see, et saame rahulikult säästusid ja investeeringuid kasvatada.

    1. Mu meelest geniaalne idee raha sedasi ära jaotada erinevatele arvetele/kaartidele, et iga asja jaoks on nö oma fond. Peaks ka proovima :)

  11. Minu üks kindlasti veider säästunipp on see, et maksan arved (kommunaalid, elekter, mobiil jne) suurema summana ette ära. Tavaliselt maksan arveid ca 2x aastas. Ja seda selleks, et säästa panga teenustasudelt.
    Olen oma kulusid aastast 2005 kirja pannud ja kui avastasin, et ülekannete peale maksan aastas ca 50€, siis tundus see tobe. Nüüd teen vähem kandeid ja säästan väikese kopika. See ei ole küll suur summa aga asi seegi.

    1. Telli e-arved ja sõlmi otsekorraldused.
      1. Arved on alati õigel ajal makstud
      2. Te ei pea kulutama aega maksete tasumisele
      3. Otsekorralduse teenusega säästate raha, sest see on Teile alati tasuta

  12. Säästunipp:
    Väikekohas üles kasvades käisid külajutud naisest, kes peale vannis käiku ei lasknud vett alla vaid pesi seal edasi veel jooksvalt käsi, pesu jne ja lõpuks viimasena valas kopsikuga vannivee vetsupotti hädadele peale. Naine lehkas oma elustiili järgi ja külarahvas itsitas salaja pihku. Kõlab nagu ainulaadne juhus? Aga ei! Nüüd, kus mu ema elab üksi korteris (kus on ahjuküte ja kommunaalid väga väikesed), teeb ta täpselt sedasama! Ta hoiab kõige pealt nii kokku, et vesi on wc-potil üldse kinni keeratud ja kogu vannituba haiseb kohutavalt… Enne töökohavahetust käis pesemas ka töö juures. Ei ole asi rahapuuduses. Külmavärinad tulevad peale sellest mõeldes.
    Teile aga edu, elan koduotsingutele kaasa! :)

Leave a Comment

Your email address will not be published. Required fields are marked *