Meie viibisime Hurghadas 6-13. jaanuar 2018, kõik siinkirjeldatud kogemused põhinevad meie enda kogetul ja läbielatul. Mürki ei võta ja pead pakule ei pane, et alati ja igal pool nii on. Seega, tegemist on meie isikliku Hurghada ABCga, kindlasti on siit väga palju puudu, aga nädala jooksul meie selle osaga kokku puutusime.

Meie hotell: Pickalbatros Sea World Resort

Hind kolmele: 1251€

Reisikorraldaja: Kidy Tour/Bright Sky

Jälgi meid ka Facebookis ja Instagramis, sest sinna toodame reisi(de) ajal rohkem sisu kui blogisse :)

Aquarium – neid on kaks – kallim (25€ nägu, link) ja odavam (2,3€ nägu, link). Meie käisime selles odavamas ja jäime igati rahule. Piisavalt väike, et laps ära ei väsiks. Piisavalt suur, et oli midagi vaadata. Isegi haikala oli olemas.

Basseinid – üldiselt on nad ikkagi soojendusega, st 30 kraadi, tšekake hotellide originaalkodukalt, kas on soojendusega või ilma basseinid. Osades kohtades lülitatakse need välja. Siin on suvehooaeg ikkagi märtsist-oktoobrini, kesksuvi siis kui meilgi. Praegu on siin talv nagu Eestiski ja sellevõrra ka jahedam kui suvel suvel.

Naljakas, et suvel Türki lennutatakse 35-40 kraadiga, aga siia mitte.

Lasteala vähemalt meie hotellis puhkab 12:30-14:00. Siis on ka lõunaaeg + paljud lapsed ilmselt lõunaunes.

Cleopatra Bazaar – neid on mitu ja kõige klassikalisemad putkad, kust ühest saab särke, teisest kotte, kolmandast kipskujukesi ja magneteid. Kõikides kohtades on võimalik kaubelda. Ühes poes olid ka fikseeritud hinnad, seal ei kaubelda. Hinnad olid pigem odavad.

Ekskursioonid – olles Egiptuses kuuendat korda, puudub igasugune huvi nende vastu. Oleme käinud sukeldumaa, snorgeldamas, klaaspõhjaga paadiga sõitmas jne. Reisikorraldaja pakutud variandid on kindlasti nõks kallimad kui nö tänavalt ostes, aga kes eelistab mugavust, palun väga, nuumake reisikorraldajat :)

Ilm/tuul – on Hurghadas alati tuulisem kui näiteks Sharm El Sheikhis. Aga ausalt, selle tuulega harjub ära. Kui esimesel päeval on tunne, et basseini ääres peaks karupüksid jalga tõmbama, siis kolmandal päeval tõmbab juba ujuma. Olenemata tuulest. Hakkab ikka kuum küll. Kraad näitab 22-25, päikese käes seega 30 :)

Internet – meie ostsime lennujaamast netikaardi (PS! see ongi netikaart, mitte kõnekaart, st sellega helistada ei saa). Lennujaamas oli kaks putkat – Vodafone ja Orange. Hindu ei võrrelnud, valisime lühema saba ja Vodafone’i. Valikus oli umbes 10 erinevat paketti – valisime 8GB, mis maksis 7,77€. Minu telefonis kulus kuue päevaga 4,7GB. Tegin hotspotti, vahtisin videoid ja skrollisin niisama netis. Hedon mängis ja vahtis multikaid. Tavaline kasutamine ühesõnaga.

Infoks: kaarti ostes küsitakse passi andmed, mitu kaarti per nägu osta saad – pole vahet, mina võtsin ka enda nimele kaks. Kaardil puuduvad ka igasugused nö koodid või seadistamine. Paned lihtsalt kaardi sisse ja ootad. Lennujaamas nad ütlesid, et läheb tund, aga.. Egiptuse tund = neli. Ehk siis tegelikkuses on neil aega 48h “liinid avada”, aga teevad seda kiiremini.

Kauplemine – sellest pole siin pääsu, kõik, kes midagi müüvad on nagu hagejad su kallal. Ma korrutan lihtsalt “no, thank you”, aga meile õpetati ka trikk – tee nägu, et sa ei räägi ühtki keelt peale eesti keele ja jahu eesti keeles, ei saa aru või räägi mida tahes, nad loobuvad peagi, sest ei saa sinust aru. Kohalikel on vene- ja saksa keel suus nagu araabia keel. Osad tonkavad ka inglise keelt.

Kui sa juba oled mingi hinna neile välja käinud, et tavai, ma ostaks selle hinnaga, siis pole viisakas neid enam üle lasta kui nad sinu pakutud hinnaga nõus on.

Praegune praktika näitab, “letihinnast” 40% maksta on okei :) fikseeritud hindade puhul muidugi ei kaubelda. Aga isegi hotelli spa-hinnakirjast teevad nad kohe -50 või rohkem.

Vahemärkus: miks saksa keel? Sakslased olid esimesed, kes siia Hurghadasse kunagi esimesed hotellid rajasid, nemad tekitasid töökohad ja võimaluse teenida. Austusest nende vastu on nad ka keele ära õppinud.

Liivamuuseum (Sand City link) – kõike mida annab, on tehtud liivast. Meile soovitati minna, mulle tundub igav. Või pigem, et Hedoni jaoks igav, seega.. kuna põhirõhk on sellel, et temal lõbus oleks, otsime tegevusi selle järgi ja sinna ei läinud.

Linn – meie hotell on linnast u 15km, ühel õhtul seal käisime, ei oska väga kommenteerida. Linn nagu linn ikka, sigin-sagin, aga ei midagi erilist. Peol ei käinud, aga võimalust ilmselt oleks.

Mini Egypt (link) – seda ka soovitati, aga jällegi tundub, et Hedonile pole seal midagi, seega pole käinud.

Pidu – just rääkisime, et prioriteedid on nii muutunud. Kui veel kuus aastat tagasi (kui viimati Egiptuses käisime), oli põhiasi, kus on hea shisha ja long island pole kokakoola sidrunimahlaga, siis nüüd on põhiküsimus, et kas seal mänguväljak on? Nii saame vahetustega ringi vaadata, üks lapsega mängimas.

Päike – ma julgen öelda, et päike on siin leebe. Oleneb ilmselt ka nahast, aga minu nö keskmise eestlase normaalne nahk siin ära ei põle.

Esimesed kaks päeva kasutasin SPF10 näol ja õlgadel (ehk kohad, mis tavaliselt kohe põlevad), kookosõli mujal. Ninale panin 50st pulka. Hedoni lasen hommikul Linea Mamma Baby SPF 30se kreemiga üle ja nii ta 10st 13ni vees solberdab. Siis sööma, pessu ja magama. Õhtuti kreemitan aftersun’iga üle ja kõik.

Vahemärkus 1: algul arvasime, et ei hakka teda magama toppima, aga ta väsitab end vees solberdamise ja edasi-tagasi jooksmisega nii ära, et küsib ise magama pärast lõunasööki.

Vahemärkus 2: kuigi ma olen väga skeptiline nende spreikreemide suhtes, nt see Nivea oma pidas reaalselt kaks päeva vastu ja oli tühi, siis seda Linea Mamma Baby kreemi kasutasime Türgis iga päev ja nüüd siin ja see ei näita isegi tühjenemise märke! Kolmanda nädalase reisi teeb vabalt veel ära.

Raha – kohapeal saab maksta nii Egiptuse paundides, eurodes kui dollarites. Kõige lihtsam on kaubelda ja arveldada mu meelest kohalikus rahas. No näiteks kaupled takso 10 paundi peale, kuidas sa seda eurodes maksad? Münte nad eriti ei taha, ja vaevalt neil viiekast tagasi on anda. Osad asjad/teenused ongi nii odavad, et keeruline on eurodes/dollarites kaubelda. Dollarites veel, pakudki dollari :)

Kui sul pole pastakat, aga on vanad Kroonikad – saab edukalt tänusõnad maha jätta :)

Kui me live’i tegime (vaata siit!), siis üks jälgija manitses rahaasjadel silma peal hoidma, palusin tal endale kirjutada. Lugu oli siis selline:

Vahetasime 300 dollarit kaasa, 200 kulutaisme ära ning 100 jäi alles. Hurghadast ära sõites tegime viimase ostu lennujaamas, olime oma ostud korvi pannud ja siirdusime maksma ehk andsime selle 100dollarilise, mis meil alles oli. Vaatas seda ja andis tagasi, et polevat tagasi anda, ehk saame kaardiga maksta. Okei. Läksime järgmisesse poodi ja proovisime uuesti sularahaga maksta, sealt juba öeldi, et on vale, võeti passi andmed ja ähvardati politseiga.

Me oleme siiani kindlad, et see vend vahetas raha ära. Me polnud seda enne lennujaama rahakotist väljagi võtnud. Eesti jõudes käisin ka valuutavahetuspunktis sellega ja öeldi, et võlts ja nemad seda väljastanud pole. Mis on ka loogiline, oleme Hurghadas käinud kolm korda ja on olnud ennegi rahaga seiklusi. Näiteks, esimesel aastal kui käisime siis vahetati sinu silmade alla 10 doltsi 1 doltsi vastu nii, et sa ise ka aru ei saanud ja ta ootas raha juurde, nagu ma olekski talle vähem andnud.

Rahvas (kas kuurortid tühjad nagu meedias kirjutatakse) – mina julgen öelda, et jah. Meil on siin kolm hotelli kõrvuti – Pickalbatros Aqua Vista (5*), Sea World (4*), Aqua World (4*) – basseinialad on ühised – ole kus tahad. Söömisest ma pole aru saanud – näen kõiki käepaelu meie juures söömas, samas pole ma aru saanud, kas teistes on ka restoranid lahti või kogunetaksegi siia sööma. Meie infolehel polnud infot muude söögikohtade kohta.

Ehk siis rahvast on pigem vähe kui palju. Seda näitab ka see, et vahet pole mis kell sa basseini juurde tuled, koha saad ikka :) mäletan, et näiteks Türgis, kui sa juba pärast hommikusööki läksid, olid kohad 97% kinni. Samuti kuus aastat tagasi Sharmis.

Rand – Hurghada rannad on lapsesõbralikud ehk liivarannad, erinevalt Sharmi omadest, mis on korallilised. Naljakas on see, et rannas pole nii tuuline kui basseini ääres. Samas lained on suured ja ühel päeval ei jõudnud vaene vetelpäästja kutt ära vilistada ja keelata – kõik tahtsid ju lainetesse hüpata ja tsentrifuugi ise kogeda.

Senzo Mall – suur kaubanduskeskus, nagu Kristiine keskuse teine korrus. Poed nagu meil – Aldo, Mango, sekka hunnik kohalikke ja Türgi H&M – Waikiki. Olemas ka suur toidupood (saab maasikaid ja muid puuvilju), hinnad igal pool fikseeritud ja pigem soodsad.

Kuna Waikikis olid allahindlused, siis shoppasime mõnuga. Teksad (lühike pikkus, mida Tallinnas aja tiku tulega taga) 9€. Mantlid 19€. Särgid-pusad alates 3€.

Lastega minnes saab rentida käru/auto/rongivaguni/hobuse vms mida ise lükata. Pakkujaid oli mitu, hind 1h umbes 1€.

Olemas on ka suur lasteala, kus erinevaid lõbustusi, igaüks maksab 5-10 kohalikku ja lusti palju tahad.

Nädalavahetuse õhtul oli rahvast murdu, toimus ka tsirkuseshow. Ma ei tea, kas see oli mingi ühekordne asi, millele me peale sattusime või ongi nädalavahetuseti nii.

Soovitus: akvaariumiga kohvik, kus lastele liumägi – cappuccino peaaegu nagu päris ja oreo shake oli ka hea. Hindadele lisandub kohalik maks 14%.

Söök – mulle pole Egiptuse köök eriti kunagi mokkamööda olnud. Nälga ei jää, aga mingeid delikatesse ka ei pakuta. Värskelt grillilt tulnud asjad on head – kana, kebab, kalad. Salativalikud suured, riisi pakutakse igal söögikorral ja magusa- ja puuviljavalik on ka üsna okei. Ma ei kurdaks. Türgi 4* oli kordades kehvem.

Takso – oh, see võiks olla eraldi peatükk. Nad arvavad, et seda mida küsivad, sa maksad. Eks neid maksjaid ole omajagu, seetõttu saab ka küsida. Näiteks meie hotellist Senzo Malli on 4km. Nad küsisid alguses 40 kohalikku. Pakkusin 10. Nad teatasid, et ma olen idioot. Poole dollari eest tahan sõita. Selle eest ei saa midagi, bensiiniliiter olla 7 paundi. Isegi kohalikud maksavad 20. Vastasin, et kui ta liitri bena saab, siis on ju hästi. Ja kohalikud maksku mis tahavad, ma maksan, mis ma tean, et see sõit maksab.

Tagasisõit on alati kallim, sest minnes on nad nagunii sinnapoole teel. Igaljuhul.. teisel korral tagasitulles kui kuulsin kedagi hüüdvat: “taxi?” Vastasin tuima: “hello, my friend! I have special price for you! 20 pound to Pickalbatros Sea World hotel!” Ta hakkas naerma ja jagas minu suhtumist araabia keeles ka teistega. Kui ta teatas siis, et 20 on vähe, ütlesin ma, et võin jala ka minna. Järgmisel hetkel istusin ma taksos. Taksomeeter pandi käima, hotelli ette jõudes seisis seal 11,45 paundi. Andsin 20 nagu kokku lepitud, aga ehe näide sellest, kuidas “alla 40 pole mõeldavgi, et sa mu autosse sisened”! My ass!

Meie hotellist linna/turule/odavasse akvaariumisse pidi 50 kohalikku maksma (mis on normaalne hind, kohalikud maksavad 30). Kaubelge alati! Kui võtta aluseks meie 12 paundi 4km. Siis 3kohalikku kilomeeter, arvestage siis umbes selle järgi.

Turg – asub vanalinnas. Kui teile tundub Tallinna Keskturg urkana. Siis minge Hurghada turule. Muldpõrandad, kitsad letivahed, haisvad nurgatagused. Ja megaodavad hinnad.

Maasikakilo 10 paundi (47senti), füüsalid 25 (1,18€). Kuna ma muud ei ostnud, ei tundnud ka huvi. Aga kui siin elada, siis oleks see mu põhikoht söögi ostmiseks. Kõik on värske ja mõnus ja letid on ikka lookas mis lookas. Kartuleid, kurke, kapsaid, rohelist sibulat, peterselli jne.

Turvalisus – selle pärast mina ei muretseks. Kui tõenäoline on Tallinnas auto alla jääda? Sama tõenäoline on see, et keegi siin basseini ääres kuulipildujast tule avab. Ehk siis võimalus alati jääb, aga on maru väike. Hotellidesse pääsuks on turvakontroll, Senzo Mallis samamoodi. Kõik autod kontrollitakse peeglitega üle, pagasnikud tšekitakse läbi, poe ukse kontrollitakse veel ka suuremaid kotte jne.

Linna (Hurghadasse üleüldiselt) sissesõidul kontrollitakse kõigil dokumente jne. Mina selle pärast ei muretseks. Ausaltöeldes kardaks ma enne Brandenburgi väravat ja väljakut Berliinis kui siin Hurghadas puhata.

Vanalinn – on siin nö rentsel. Kui me oleme harjunud vanalinnadega, mis on munakivisillutiste ja vaatamisväärsustega, siis siin on selleks sitased tänavad, haisvad nurgatagused ja lonkavad kassid.

Seal elab 99% kohalikest ja mingi vaatamisväärsus see kindlasti pole. Pigem kerge šokiteraapia.

Vanalinnas ehk El Daharis asub ka söögiturg, millest ma varem kirjutasin.

Veepark – kuna meie hotellis on peaaegu et veepark olemas, niigi kaks suurt lasteala torude ja liumägedega, pluss kõrvahotelli megatorud ja atraktsioonid, siis ei näe ma vajadust ega ka huvi veeparki külastada. Ilmselt kesklinna hotellid tagasihoidlikumad basseinialade osas ja nendele klientidele ehk vajalik lõbustus.

Viisa – erinevalt Sharm El Sheikhist pole Hurghada eestlastele viisavaba. Viisa maksab 25 dollarit, läbi reisikorraldaja ostes 26,50€.

Ma ei mõelnud sellele enne kui sain arve, kus peal oli kirjas pakett kõik hinnas + viisad. Võtsin ja maksin ära. Kohapeal oli seasssuhtea valutu, et kontrollisr läbi, viisa kleebiti kohe passi ja täitsid oma paberi ära ja passikontrolli, tempel ja teretulemast.

Kuna lennujaamas aega läheb niigi ja kes hinnatundlik, siis tasub ise osta ja jebida. Mul paketikate puhul alati see, et maksan nõks rohkem aga tahan max mugavust. Ja viimased kolm reisi läbi Tuusiku, k.a. see Egiptuse reis, on seda nö tasunud. Pole reisifirmale küll mingeid etteheiteid. Kõik on alati kiirelt ja plaanipäraselt sujunud, kuigi oleme kahel korral viimase hetke pakkumised ostnud.

Kui ma midagi unustasin, mis on must have, mida peaks Hurghada kohta teadma, siis jätke heaga kommentaaridesse, teistele kasulik kui lugema satuvad :)