Meelis käis eile korraks Soomes ja tal oli aega käia poes, et tuua mulle mu lemmik margariini. Jep, tean, ebatervislik ja jutud, aga see on nii räigelt hea maitsega ja.. lihtsalt armas, et ta seda tõi :) Et tal oli meeles selline asi. See on palju olulisem kui saja eurine pesu või korterihinnas Hermès’i käekott. Loeb mõte, mitte hind!

Eile õhtul lugesin Palja Porgandi postitust „Ära talle jõuludeks jumala eest seda kingi“, esiti tabas mind kadedus, nii kuradi hästi kirjutatud. Ülihea sisuturunduslik lugu. Kas ta tõesti kirjutas selle ise? Aga pole vahet, tema blogis see ilmus, seega tema oma. Mis mind aga imestama pani, et Paljas Porgand võtab kõiki naisi ühe puuga. Aga no ei, naised on erinevad. See, mis meeldib ühele, ei pruugi meeldida teisele. Kõik ei taha olla kräunuvad seksijumalannad nagu Porgand ja Saagim.

Näiteks kui ma olen teinud neid jõuluvana kingikoti liste või mida kinkida mehele/lapsele/naisele liste (kui ma ei tee konkreetselt enda kohta), siis ma alati proovin lähtuda sellest, et inimesed ja soovid on erinevad, kes soovib vibraatorit ja seksikat pesu, kes pajakindaid ja potti, kes lõhna ja kreemi jne. Palja Porgandi meelest on aga kõik naised seksikiisud, kes ainult kauni pesu peale nurru löövad.

https://www.instagram.com/p/BqZG4xDn4x6/

Mulle jäi seda postitust lugedes mulje, eriti kui lugesin neid põhjendusi, miks naised üht või teist kingituseks saada ei taha, et

a) need suhted on mädad, kui solvutakse number suurema kleidiostu peale – kuidas see võimalik on? Kuidas sa saad solvuda kui mees sulle vale numbri ostab ja arvata, et ta arvas, et sa oled suurem? Nagu what? Kuidas saab solvuda, et issand, sa arvad ma olen paks, kui mees kingib sulle suhkruvabu komme? Kas te muidu omavahel üldse ei suhtle?

b) mehed ei kuula kunagi oma naisi. Noh, kindlasti on selliseid paare. Aga üldiselt normaalne mees, või siis mul lihtsalt on jopanud, paneb tähele, mida ma tahan, mida ma mainin, mis mulle võiks huvi pakkuda.

Porgandi välja toodud, kui kõige parem kingitus – kinkekaart, selle peale Meelis ilmselt oksendaks ja minu jaoks tähendab kinkekaart seda, et sa ei ole üldse viitsinud mõelda, oled läinud lihtsama vastupanu teed, ah, võtan kinkeka, ise vaadaku. Selle asemel, et natuke mõelda, mis võiks kingisaajale meeldida ja sellest lähtuvalt ka ost teha.

Porgand on välja toonud, mida kindlasti mitte kinkida – pehmed mänguasjad (mida teeb üks seksikas täiskasvanud naine karvase mänguasjaga?); koristamis- ja kokkamisvahendid (kas ta on su naine või kodukoristaja?); võltsehted ja –käekotid (käekott ja ehted, mis vajavad juba aastavahetusepeoks välja vahetamist? Ei, aitäh!); spordiklubi liikmekaart, rasvapõletaja, suhkruvabad kommid (jõulud ei ole päris see koht, kus talle meenutada, mida ta peab ette võtma); odavad kinkekomplektid ja lõhnaõlid (oleme nendest välja kasvanud); riided (kui kingid liiga väikeses suuruses riideid, võetakse seda vihjena: “Söö vähem sõõrikuid!”. Kui aga kingid midagi liiga suurt, siis arvab naine jällegi, et pead teda kogukamaks kui ta on.)

Olen nõus, et mänguasjad ja kinkekomplektid on pigem teismeliste pärusmaa, aga miks mitte kinkida naisele kleiti, mida ta on ammu nillimas käinud?

Miks mitte üllatada teda spordiklubi aastamaksuga, kui ta on seda pikalt soovinud?

Miks mitte kinkida talle blender, nugadekomplekt või serviis?

Naised on erinevad. Ma näiteks oleksin üliüliüliõnnelik, kui ma leiaks kuuse alt Villeroy & Bochi jõuluserviisi. Või Tanel Veenre kõrvarõngad (isegi kui need on seda värvi, mida ma ise ei valiks!). Või uue lõhna. Või.. okei, toluimeja mind just ülemäära õnnelikuks ei teeks (Meelist küll :D), aga mis mu point on, siis iga naine tahab olla ilus ja seksikas ja kannab pesu, olenemata palju ta kaalub, aga naised on erinevad ja nii mõnigi võib solvuda hoopis pesu peale „mingi lits olen sul vä?“. Eriti kui sa ei tea oma naise maitset, siis on suht riskantne talle pesuga läheneda.

Ma soovitaks meestel pigem rohkem kuulata oma naisi, mida nad räägivad, mida nad soovivad. Ja sellest lähtuvalt teha ka kingitus :)

Lisasin postituse: Klassikalise naise kiri Jõuluvanale

No aga rääkige kaasa – mis on need asjad, millest te olete pool aastat jahunud (“tahaks täiega…”) ja saate kingituseks risti vastupidi. Kui tihti te solvute mehe peale kui mees teile midagi kingib? Kui tihti te otsustate üldse osta ühiselt mingi vajalik asi? Ja ma ei räägi siin ämma kingitud villastest retuusidest või töökoha vahetuskingitusest (kus saate jälle kruusi või küünla!).