Ilmselt ei pea terminit „küberkiusamine“ enam kellelegi selgitama, sest maailm on kahjuks jõudnud sinnani, kus see on peaaegu igale inimesele, kes internetis tegutseb, tuttav. Loomulikult võime diskuteerida teemal, kust maalt läheb arvamuseavaldus üle kiusuks ja milliselt maalt on tegemist konstruktiivse kriitikaga, aga täna räägime hoopis reklaamist keset kiusu.
Netikius ei puuduta tavaliselt ettevõtteid, vaid pigem suunamudijaid ja avaliku elu tegelasi, kes ettevõtetega koostööd teevad, olgu selleks siis isikute enda kuvand, liigne reklaamimine või midagi kolmandat, ja seetõttu ei süvene ilmselt ka ettevõtted väga sellesse, kas ja kus see suurim kius ja sõim käib. See ei puutu ju otseselt neisse.
Kas ettevõtted peaksid küberkiusu suhtes olema ükskõiksed? Kas kiusamise sponsoreerimine on okei? Kas seda tehakse teadlikult?
Millest ma räägin, on see, et Eesti kõige suurem kiusuportaal, vabandust, ajaviite veeb, Perekool on loodud mittetulundusühinguna, mille eesmärgiks oli algselt olla abiks ja adekvaatseks informatsiooni platvormiks noortele lapsevanematele, kuid kahjuks on tänaseks sellest saanud number üks kiusuplatvorm, kus hekseldatakse läbi nii suurem osa avaliku elu tegelasi, suunamudijaid kui ka päevakajalisi teemasid.
Enda isiklikust kogemusest võin väita, et mitte ei kritiseerita, vaid levitatakse lausvalesid. Seda kõike toetavad – ilmselt puhtast teadmatusest ja ükskõiksusest – suuremad ning väiksemad ettevõtted, kes läbi SmartAdi (All Media Digital OÜ) kaudu omale reklaami soetavad. Siin tekib mul küsimus.
Kui paljud neist firmadest on üldse süvenenud või hoolinud sellest, et nende reklaami kuvatakse platvormil, mis juba aastaid on olnud üheks suuremaks kiusukohaks. Ilmselt polegi. Aga kas nad peaks?
Möödunud aasta suvel ületas maailma uudiskünnise suurte brändide boikott Facebooki vastu. Põhjuseks toodi Facebooki ükskõiksus ning suutmatus võitlemaks rassismi, vägivalla ning viha vastu. Brändid nagu Coca-Cola, Unilever, Starbucks, Ford jne. Kokku liitus boikotiga üle 400 ettevõtte, kes kõik kuuks ajaks oma reklaamid pausile panid. Antud teo tulemusena kukkus Facebooki aktsia 8,3% – pole suur kukkumine? Kuidas platvorm reageeris? Loomulikult toimus korralik puhastus, sest mängus olid korralikud rahad. 77 miljardit pole just väike kopikas.
Kui Eestis ilmuks uudis, et ettevõtete reklaam kuvatakse vaktsiinivastaste kodulehel või portaalis, mis levitab väärinfot, siis oleksid paljud firmad ilmselt kärmed reageerima, et nende reklaamid sealt eemaldataks. Miks on Perekool ettevõtete silmis parem koht? Miks ei kuva nad oma reklaame näiteks Telegram.ee veebilehel?
Kas sina, kes sa seda loed, tead, kus kuvatakse tegelikult sinu (kliendi) reklaame? Ilmselt oled usaldanud haldurit, kes on lubanud sulle teatud arvu vaatamisi ja klikke ning raportites kajastuvad vaid numbrid, mitte portaalid ja nende sisu. Kas sa tegelikult tahaksid teada, kus su reklaamid jooksevad? Või pole sinu jaoks siiski oluline, kas reklaamikanal on kooskõlas sinu ettevõtte eetikaga või sinu enda südametunnistusega? Digimeedias on siiski olulisel kohal klikk, või vaadatakse ka muid tegureid?
Meelis Tomson, Marimell
Marimell on TULI liige.TULI ühendab kõiki turundusega tegelevaid professionaale, kes on huvitatud erialase taseme tõstmisest ning valdkonna ärksaimate kaasamõtlejate hulka kuulumisest. TULI-sse kuulub praegu 91 liiget.
