Sellest Lapimaa reisist saab kirjutada kahte moodi – imeline, milline loodus, lumi, vaikus, rahu, võlumaa.. Või vastupidi – vastik külm, Jõuluvana küla on nii kommerts, mõttetu bussisõit…

Ma võtaks selle isiklikult kokku keskmiselt – mulle ei meeldi lumi, õues olek, külm, riidesse toppimine, paksud riided, järjekorras passida, Jõuluvana küla (Santa Village) oligi kommerts, kui ma oleksin see Jõuluvana, tahaksin ma 30 tuhat kuus palka saada, sest kuulda iga 15 sekundi tagant tsinntsinn, 35€ kassasse, järgmine.. Noh, teenistus peaks sellega vastavuses olema. Aga kui ma võtan seda laste seisukohalt, siis 200% seda väärt.

Jah, Jõuluvana külastusest ma eeldasin kuidagi midagi rohkemat kui 11 sekundit pilti teha ja ma pole isegi julgenud Hedonilt väga küsida, mis tema sellest kõigest arvab, aga samas Santa park ületas selle küla pika puuga, mistõttu jäi kõigile sellest päevast ikkagi hea mulje.

Ehk siis kui algul öeldi, et oleme siin kolm tundi, ma juba vaikselt minestasin, aga tegelikult oli see selle reisi kõige ägedam osa ilmselt. Päkapikukoolid, etendused, saanisõidud, jääkamber jne. Absoluutselt oma hinda väärt.

Kes kardab pikka ja nüri bussisõitu, siis see oli mu meelest kõige lebom selle asja juures – hommikuti käisid bussis päkapikud, loeti muinasjuttu, ekraanides ei lubatud väga palju olla (mulle oleks meeldinud muidugi film lõpuni vaadata, aga mis seal ikka!), jagati värvimiseks pilte.. Iga kahe tunni tagant oli peatus ja bussisõit oli ausalt, ülilebo. Lapsed pidasid ka hästi vastu, mitte ainult meie omad. Hedelin magas julgelt 90% ajast seal bussis, suva mis kell oli. Aga eks lumes sumpamine väsitas ka.

Mulle meeldis see organiseeritus, kõik söömised ja külastused olid paigas ja sina ainult mine ja tee. Ma ei viitsiks elusees seda trippi ette võtta autoga, ise sõita, mõelda kus süüa ja kus mis peatusi teha. Selles suhtes megamugav. Ja hind – ma pigem ütleks odav.

Meie võtsime KÕIK lisad, mida võtta andis – kelgukoertega sõidud, põhjapõdra sõidud, kõik külastused, söögid kõikides võimalikes buffeedes.. ja kuigi see ca 350€ tundus palju juurde maksta, tuli kokkuvõttes inimese hinnaks mingi 400€, mis pole teab mis hull. No oletame, et me oleksime tahtnud süüa oma raha eest kuskil Santa villages, siis ainuüksi pitsa maksis 17€.

Kohapeal kulus nii palju kui me endale õhtuks süüa ostsime (me võtsime poest konkreetselt kiirnuudleid, krõpse ja banaani) ja ühel õhtul käisime väljas söömas, ma ei tea, ehk 150€ läks nende bussi snäkkide ja õhtusöökide peale. Ma mega eelarvet ei pidanud. Ma reisides üldiselt raha lugeda ei taha. Tahan nautida.

Kas ma soovitan minna? Lastega jah. Ise, mina ei läheks tagasi. Meelis küll õhkas seal lumiste puude all, et küll on ilus ja tuleks siia kahekesi tagasi.. No ma eelistaks siiski bikiine ja palme.

Reis täiesti ise makstud, not sponsored, käisime Reisihundiga. Kui bronnite, siis öelge, et marimell soovitas – äkki annab mingi boonuse lisaks, sel aastal said lapsed näiteks laevas tasuta süüa marimelli koodiga.

Pagas ei ole ainult kohver

Üks asi veel, isegi kui sa reisid lähedale, Soome või Lätti, ära unusta reisikindlustust, pagasikahju ei kehti ainult lennureisil, vaid isegi auto- või bussireisil.

Kas teadsid, et pagasi hulka loetakse ka kõik muud asjad mis sul kaasas on, meie puhul näiteks kelgud, käekotid, telefonid ja isegi seljas olevad riided. Kui ma oleksin praegu oma parka näiteks bussi unustanud ja keegi seda sealt leidnud poleks (või oleks keegi selle kaasa võtnud), saaksin ma Salvasse pöördudes mantli raha tagasi.

Või näiteks autoga reisides, isegi kui pargid selle tõkkepuuga või valvega parklasse, aga keegi sisse murrab, siis sinu autos olevad asjad on justkui pagas.

Meil on Salva aastane reisikindlustus. Peangi üle vaatama, kaua see veel kehtib, sest uueks aastaks on kaks reisi juba bronnitud. Ups! Aga nii mugav on, et ei pea kunagi eraldi tegelema nende kindlustuste otsimiste ja võtmisega enne reisi. Näiteks, praegusel juhul ma oleksin pidanud tegema reisikindlustuse, bronnima lennud alles pärast seda (äkki siis poleks nii head hinda saanudki), et mul reisitõrge kehtiks. Ühesõnaga, mina olen mugavuse poolt! Ja aastane on küll üks suurem väljaminek, aga arvestades palju meil aastas nelja peale reise tuleb, siis igati kasulik.