See tegelikult on üks vana postitus, mis kohe sellesse “klatš ja kõmu” teemasse sobib. Seisis mul pikalt mustandis, sest ma olin kahe vahel, kas seda avaldada, sest nagu ükskõik millega, läheb maailm kaheks – need, kes leiavad, et haiged narkarid, teised jälle, et ja siis, kõik teevad, miks sellest ei võiks avalikult rääkida. Nagu näitas ka reoveeuuring (alles jäi mingi pealkiri ette), tehakse kõige rohkem kokaiini Rakveres, kanepit Tartus.

Nagu Avandiga oli mõni aeg tagasi – kaks leeri – haige tont, ta oli nii hea näitleja, mu lemmik ja nüüd selline šokk ja siis see teine leer, et kamoon, ta on inimene, tuli kapist välja, tunnustame. Ma kirjutasingi selle postituse kunagi peamiselt Avandist, aga see jäi mustandisse tiksuma ja siis kuidagi see elas oma aja ära, aga nüüd selle klatši ja kõmu teemaga mõtlesin, et võiks sellest veidi kirjutada ikkagi.