Nagu tähelepanelikumad teavad, panime mõni aeg tagasi hulludmatid müüki, aga nende müügini me ei jõudnudki. Tahtsime leida kedagi, kes tahaks need üle võtta sama suure innuga kui me ise omal ajal alustasime ja neis potentsiaali nägime. Tahtsime kedagi, kes juba kirja teel näeks välja, et see paneb neil silmad särama. Kahjuks seda me ei näinud ja tundus mõistlikum see business ikkagi endale jätta ja ise edasi toimetada nendega.

Tegime väikse perekondliku koosoleku ja arutasime selle mati asja läbi, millistega jätkata, millistest loobuda, milliseid uusi disaine tellida, kus laatadel osaleda jne. Oleme nüüd natuke üle aasta siin nö turgu uurinud ja aru saanud, millised on populaarsed matid ja millised jäävad tiksuma.

Aegade jooksul on kokku olnud 133 erinevat disaini, kui meie alustasime ja esimesi enda omasid juurde tellisime, oli laos keskmiselt 60-75 erinevat disaini, hetkel on laos alles 44 erinevat disaini ja tulevikus jääb alles 20 populaarsemat.

Kõik need matid, millega me ei jätka, on hetkel ka sooduses, et lattu ruumi saada, kuna tegin just uue tellimuse – 680 matti on tulemas, nende seas ka paar uut disaini – mis on varem olemas olnud, aga muutsime näiteks värvi või fonti ja üks täitsa uus suvine ja särtsakas matt on ka tulemas.

Kui sa elad meile kaasa ja tahad meie tegemisi toetada, siis osta endale mõni tore uksematt või äkki leiad midagi sobivat sõbrale. Ja ära siis unusta – need mis on sooduses, neid juurde ei tule!

#omamaja2025

Mäletate, ma kirjutasin, et leidsime ideaalse maja ja et isegi mina pöörasin paari tunniga maja usku.. Nagu ma seal postituses ütlesin, kui me seda ei saa, on see ilmselt millekski muuks hea. Noh, sellest majast jäime me ilma, polnud rahapakke sulas lauale laduda kahjuks. Aga ma ei nuta. Järelikult on meie jaoks mõni pärl kuskil mujal peidus.

Aga mis ma Meelisele ütlesin, me peame sada tuhat endale sula koguma, et saame ka tulevikus vajadusel lajatada. No veel parem oleks kaks või kolmsada tuhat, aga alustuseks sissemaksuks käib sada tuhat ka. Nii et, plaan on paigas – minu ideaalses maailmas oleks kaks aastat selline okei aeg selle kogumiseks. Aga üldiselt – meeldib mulle elada ja mitte liiga palju mõelda ja muretseda, kõik tuleb siis kui tulema peab, või natukene hiljem ja kõik on millekski hea.

Kas te olete viisaastakuplaani tegijad või rohkem hetkes elajad? Mis ei tähenda seda, et ma ei koguks raha jätkuvalt, investeeriks, mõtleks tulevikule..