PILDID: rikkusime pulmakleidi ära
Maailmas kogub üha enam populaarsust pulmakleidi „ära rikkumine“ ehk trash the dress.
Milleks panna kleit kapinurka tolmu koguma? Okei, selle võib pärandada oma tütrele. Aga palju põnevam on anda sellele uus ilme ja teha veel üks vahva photoshoot.
Kleit selga ja merre (vaata pilte siit!), või nagu paljud teevad, panevad selle põlema, või nagu meie, värvivad selle ära (vaata pilte siit!)
Populaarseim on kleidiga kuskil veekogus poseerida, kuid fantaasial lennata lastes võib välja mõelda mida iganes – ratsutamine, tennisemäng, rattasõit, kummikutega porilompides jooksmine vms.
Vee ja tule jätsime ära mitmel põhjusel – esiteks tegime me juba rannas pilte ja kleit sai natuke märjaks ka.
Ilus lõpp ilupiltidele. Foto: Ardo Kaljuvee
Aga lugesin kohutavaid lugusid, kuidas mõne pruudi kleit tõmbas ennast vees nii vett täis, et pruut uppus, kuna kleit muutus nii raskeks ja tiris ta põhja. Kokku kroogitud ja korsetiosaga kleidist ei saa ka nii kergelt välja ujuda. Või lugu sellest, kuidas kleit oli nii sünteetiline, et lahvatas seljas põlema ja pruudile jäi see viimaseks korraks üldse hingata.
Natuke guugeldamist andis variandiks ka loomadega poseerimise ja värviga möllamise. Kuigi me leidsime Phuketist ühe ägeda põllu, kus metssead tuhinisid aga kanalat me ei leidnud, muidu oleks tahtnud teha sellise “tapan siin kana” sessiooni, otsustasime osta hunniku värve ja sõita kohalikku randa, kus teadsime, et palju lapsi on. Andsime neile värvid pihku ja kuigi nad alguses ei julgenud pruutpaari ära mökerdada, said nad sellega lõpuks edukalt hakkama, kui nad mõistsid, et see see plaan ongi.
Alguses lapsed natuke pelgasid meid mäkerdada… Foto: Ardo Kaljuvee
Aga mida aeg edasi, seda lõbusam neilgi hakkas. Foto: Ardo Kaljuvee
Foto: Ardo Kaljuvee
Foto: Ardo Kaljuvee
Foto: Ardo Kaljuvee
Kuna lapsed olid nii tublid, tuli neid premeerida – jagasin neile kõik meie kogutud mündid eelneva mitme nädala jooksul – nägime kuidas nad kohe poodi jäätise, kommide ja kokakoola järgi jootsid. Palgapäev on ikka tore päev :) Foto: Ardo Kaljuvee
Sellised nunnud kirjud siis :) Foto: Ardo Kaljuvee
Päris kena kiht oli peal. Foto: selfie
Kleit oli värvist raske, seepärast ei lennutanud seda ka Eesti. Foto: selfie
Sellise särgi eest maksaks mõni mitusada eurot – ikkagi omanäoline ja ainuke selline :) Särk jäi Taisse ja leidis kiirelt uue omaniku nagu mu kleitki. Foto: Mari-Leen Albers
Ja lõpetuseks üks vahva link Euroopa pruutidest – kes kuidas kleiti rikub – Trash The Dress Europe blogi (vaata siit!)
8 Kommentaari
Ma ise küll sellist sessiooni ilmselt ei teeks ( kuigi never say never), aga teie pildid on küll väga lahedad :)
Mulle meeldib just asjaolu, et lasite lastel teid värvidega kokku möksida ja neid hiljem ka premeerisite. Armas!
Täiega vinge mõte teha midagi sellist, väga omapärane ja kindlasti lahe mälestus, kuid arvan, et minul ei jätkuks julgust midagi sellist teha. :)
miks ei jätkuks julgust? ma tulen pritsin sind ise ja Meelis teeb pildid, diil?
Mulle ka väga meeldib see laste ja värvi koht. Südamlik, armas ja jääb kindlasti rohkem meelde, kui niisama meres märjaks kastmine.
Kui ise peaks midagi sellist kunagi ette võtma, siis pigem juhul, kui kleit on odavapoolsem :D ja noh, pulmakleidi põlema panemine tundub nii…halvaendelisena :D
seepärast ma kleidi ebayst tellisingi ja ei maksnud hingehinda, sest teadsin, et tahan trash the dressi teha :)
Vabandust väga, minuarust see on jube :D
Ma ei raatsiks küll midagi sellist teha pulmakleidiga. Heal juhul veepildid on ilusad, aga need värvisõja pildid… Aga võibolla ma pole siis nii ekstreemne pruut :D
No mis sa selle kleidiga siis teed? Paned kappi tolmu koguma? Vesi-tuli tundus liiga “igapäevane”, värvid tundusid lahedamana! Ja nagu ma kirjutasin, ideaalis oleks ma kanalasse tapatalgutele läinud, aga ei leidnud kanalat Taist :D
Väga lahe! :D